← Eesti

1-22-2201/8

Obsah (7)§ 217§ 2565§ 238§ 175§ 180§ 126§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.aprillil 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2201 (22231501047) Kohtunik Piret Liivo K

§ 217

korras kinni peetud 05.04.2022 kell 00:33 Prokurör Kristina Kivi Kaitsja ei soovinud kaitsja osavõttu RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 2565

lg 1 p 2 ja lg 2, § 233 lg 1, 3; § 306, § 309 lg 3, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Rait Elenurm KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Rait Elenurm´ile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.

  1. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega 1-21-8632 mõistetud ärakandmata karistusega, s.o 2 kuu 18 päeva pikkuse vangistusega ja mõista liitkaristuseks 6 kuud 18 päeva vangistust.
  4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Rait Elenurm´i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Rait Elenurm´ile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates Rait Elenurm´i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
  5. aprillist
  7. Kohaldada Rait Elenurm´i suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada Rait Elenurm kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.
  8. Asitõendid: - turvakaamera videosalvestised 2 DVD-l – jätta kriminaalasja materjalide juurde - jope Parajumpers – on antud üle seaduslikule valdajale KKK AS-i esindajale E.P.
  9. Tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista Rait Elenurm´ilt:
  10. KKK AS-i kasuks tekitatud varaline kahju summas 1238.97 eurot, milline kanda KKK AS a/a r XXXXXXXXXX Swedbankis;
  11. PPP AS kasuks varalise kahju summas 11.09 eurot, milline kanda PPP AS a/a XXXXXXXXXX Swedbankis.
  12. Kriminaalmenetluse kulud

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Rait Elenurm´ilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost ½, s.o 490.50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Rait Elenurm võib menetluskulud 490.50 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 40.88 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99921700023493 ja selgitus „Rait Elenurm, kriminaalasi 1-22-2201, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Viitenumber

  1. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav ka e-toimiku süsteemi kaudu. 2 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 28.04.
  2. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Süüdistus Rait Elenurme süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest 04.03.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-8632 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 03.12.2021), uuesti 04.04.2022 ajavahemikul kell 20.26-20.33 Tallinnas xxx xx asuvas KKK AS-le kuuluvas KKKs võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist neli jopet Parajumpers (PJS) väärtusega 329,99 eurot/tk ja ühe pusa HUGO BOSS GREEN väärtusega 249 eurot, s.o kaupa kogusummas 1568,96 eurot. Rait Elenurm asetas võetud kaubad temal kaasasolnud kotti ning seejärel lahkus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kaupade eest kassas tasumata, millega tekitas KKK AS-le varalist kahju 1568,96 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 05.04.2022 kell 00:10 Tallinnas xxx xx asuvas PPP AS-le kuuluvas PPP kaupluses, olles alkoholijoobes, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 1,11 kg salatibaari tooteid maksumusega 11,09 eurot, kolm veisesinki maksumusega 2,59 eurot/tk ja kaks saiakest kohvikreemiga maksumusega 1,09 eurot/tk, kaupa kogumaksumusega 21,04 eurot. Rait Elenurm peitis võetud kaubad omale põue, möödus kassadest ja turvaväravatest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötajate poolt. Salatibaari tooted ei ole müügikõlblikud, ülejäänud kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Seega oma tahtliku tegevusega Rait Elenurm pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Asjaolud ja menetluse käik
  4. aprillil 2022 saatis prokuratuur Harju Maakohtusse Rait Elenurm süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi.
  5. Prokurör taotles R. Elenurm süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja tema karistamist 9 kuulise vangistusega vähendades seda

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada karistust mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 kuud 18 päeva ning mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud ja 18 päeva. Karistuse alguseks lugeda 05.04.

  1. 3
  2. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd, tegu on toime pandud alkoholijoobes ning süüdistatava sõnul on tal nii ärevushäired kui probleem alkoholi tarbimisega. Täpselt teo toimepanemist ta ei mäleta alkoholijoobe tõttu kuid videolindist tehtud fototabelilt tundis süüdistatav end ära. Süüdistatava hinnangul suudab ta teha ÜKT-d, mida ta kohtult taotles. Samuti selgitas, et soovib olla kaine ja tööd teha, tunnistas, et vajab ravi ärevusest vabanemiseks kuid ei saanud arsti psühhiaatriakliinikus, kui seal käis, kätte. Kohtu seisukoht
  3. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 05.04.2022 kella 00:10 ajal PPP kauplusest toime pandud vargust tõendavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.
  4. PPP AS-i avalduse nr 214 (tl 3) kohaselt püüdis 05.04.2022 kella 00.10 ajal Tallinnas xxx xx asuvast PPP kauplusest meesterahvas varastada kaupa kogumaksumusega 21,04 eurot, millest salatibaari tooted maksumusega 11,09 eurot on rikutud. Kauba mahakandmise aktist (tl 69) nähtub, et 05.04.2022 kanti maha salatibaari toode, kood 41658934, maksumusega 11,09 eurot. Ülejäänud tooted tagastati kauplusele. Seega on tuvastatud, et teo toimepanija tekitas varalist kahju PPP ASile kogusummas 11.09 eurot, mille osas esitas kannatanuks tunnistatud kauplus ka hagiavalduse (tl 63, 64-65, 67-68, 70-71, 72).
  5. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest, on tunnistajana üle kuulatud N, kes olles tööl 05.04.2022 PPP AS kaupluses xxx xx turvatöötajana selgitas, et kaameraoperaator andis talle teada, et kinni tuleb pidada meesterahvas, kes pani kaupa endale taskutesse. Tunnistaja kirjeldas kuritegu toimepanevat meesterahvast - seljas sinine teksatagi pruuni värvi varrukatega ja jalas sinised teksapüksid, mustad tossud. Meesterahvas möödus kassadest kell 00.10 jättes tasumata kauba eest summas 21,04 eurot. Tunnistaja ütluse kohaselt pidas ta isiku kinni ning tuvastas kinnipeetud meesterahva taskutes toiduained. Kinnipeetud isik teatas tunnistajale, et tal on katseaeg ja palus tunnistajal politseid mitte kutsuda. Tunnistaja pakkus varastatud kaup kinni maksta, kuid isikul ei olnud raha. Üks toode- salatibaar oli rikutud, kahju summas 11,09 eurot, ülejäänud kaup tagastatud kauplusele.
  6. Asitõendi – videosalvestuse vaatlusprotokollist koos fototabelitega ja selle juurde lisatud salvestuselt DVD-l /tl 13-19/ nähtub kuidas 05.04.2022 kell 00:01:43 siseneb kaupluse turvavärvatest meesterahvas ning võtab ostukorvi. Meesterahvas on heledat värvi lühikeste juustega, laubalt kiilanev. Seljas teksatagi mille all musta värvi pusa kapuutsiga. Isikul on jalas teksapüksid ning tumedat värvi jalanõud (foto nr 1). Kell 00:03:16 on näha kuidas eelnevalt kirjeldatud meesterahvas võtab letilt toote ning asetab selle ostukorvi (foto nr 2). Kell 00:03:24 on näha kuidas eelnevalt kirjeldatud meesterahvas võtab korvist musta värvi pakendi ning asetab selle jope (fotod nr 3 ja 4). kell 00:07:15 on näha kuidas eelnevalt kirjeldatud meesterahvas võtab salatiletüt tooteid ning asetab karbi jope alla (fotod nr 5 ja 6). Kell 00:10:33 on näha kuidas eelnevalt kirjeldatud meesterahvas asetab tühja ostukorvi tagasi ning isiku jope on kõhu juurest punnis (foto nr 7). Kell 00:10:37 lahkub eelnevalt kirjeldatud meesterahvas turvaväravatest ning on märgata turvameest kes asub isikuga vestlusesse (foto nr 8). Kell 00:15:14 on näha kuidas turvamees kasutab eelnevalt kirjeldatud meesterahva vastu gaasi (foto nr 9). Kell 00:15:26 on näha kuidas läheb 4 rüseluseks. Eelnevalt kirjeldatud meesterahvas lükkab turvamehe pikali mille tõttu turvamees kukub turvaväravate juurde. Järgmisena võtab turvamees meesterahva haardesse kuni Politsei saabumiseseni. Kell 00:19:22 saabub kohale Politsei (fotod nr 10 ja 11). Vaatlusprotokollis viidatud fotod on välja prinditud ning lisatud asitõendi vaatlusprotokolli juurde (fototabel).
  7. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei olnud turvatöötajal, kes R. Elenurmi kinni pidas pretsessioone rüseluse kohta ning kinnitas saadetud e-mailis (05.04.2022 kl 10:47 Ni poolt saadetud kohtuvälisele menetlejale J. I.), et ei soovi kehalise väärkohtlemise kohta avaldust esitada.
  8. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 31-33) nähtub, et 05.04.2022 kell 00.33 Tallinnas xxx xx kinnipeetuks isikuks osutus Rait Elenurm, kes on tabatud kuriteo toimepanemiselt ja kirjeldatud on tema riietust. On tuvastatud, et kinnipeetud isikuks osutus R. Elenurm (selle kohta on koostatud isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 46-47). Nähtuvalt indikaatorvahendi kasutamise protokollist /tl 34/ on tuvastatud, et R. Elenurm oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes, 04.04.2022 kell 23.57 on fikseeritud alkoholijoove 1,19 mg/l ja joobeseisundile viitavad tunnused.
  9. Kohtule on esitatud Rait Elenurm kahtlustatavana antud ütlused koos lisadega /tl 43-45/, millest nähtub, et süüdistatav oma süüd kuriteo toimepanemises ei tunnista, sest ei mäleta viimase päeva kohta midagi suure alkoholikoguse tarbimise tõttu. Viimane, mida ta mäletas oli 04.04.22 hommik, kui R. Elenurm viibis Saue vallas, kus hakkas viina jooma, järgmisena mäletab R. Elenurm, et oli kuskil õues, oli pime ning politsei pidas ta kinni. Talle esitatud fotodel ennast ära ei tunne, möönab, et see on tema moodi isik. Fakt, et R. Elenurmel oli seljas varastatud jope sai ta teada uurijalt. R. Elenurm möönis, et arvatavasti varastas jope, andis selle politseile.
  10. Seega vastab R. Elenurmi tegu varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva kauba) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, väljudes poest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni. KKKs 04.04.2022 kella 20.33 paiku toime pandud vargust tõendavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.
  11. KKK AS-i avalduse kohaselt (e-kiri /tl 23-24, 52, 53-54) varastati 04.04.2022 kella 20.33 ajal Tallinnas xxx xx asuvast KKKst 4 jopet Parajumpers ja 1 pusa Hugo Boss Green millega tekitati varalist kahju poele kogumaksumusega 1568,96 eurot. Avalduse kohaselt on KKK turvateenistus videosalvestuse põhjal teinud kindlaks, et 04.04.22 kell 20:25:56 ajal liigub KKK Meestemaailmas, aadressiga xxx xx, Tallinn meesterahvas (tumedad jalatsid, helesinised teksapüksid, helesinine teksatagi pruunide varrukatega tume kapuuts, pruunikas kott). Meesterahvas liigub „Parajumpers" rõivamärgi juurde, kus võtab kell 20:26:41 neli jopet („Parajumpers" 3tk. tootekoodiga 8059827759105, maksumusega 329,99€/tkja 1tk. 8059827759112, maksumusega 329,99€/tk) seejärel liigub noormees proovikabiini hoides käes nelja jopet. Meesterahvas siseneb proovikabiini kell 20:26:48 kus viibib mõne aja. Meesterahvas väljub proovikabiinist kell 20:29:21 midagi välja toomata. Meesterahvas liigub peale proovikabiinist väljumist trepi poole ja liigub alumisele korrusele Meestemaailma „Hugo Boss Green" rõivamärgi juurde kus kell 20:30:19 võtab stangelt kaks pusa („Boss Green" tootekoodiga 40211401514473, maksumusega 249€/tk) (ühe all oli t-särk ja dressipüksid ; teisel oli peal vest ja all t-särk). Meesterahvas siseneb proovikabiini kell 20:30:30 viibides seal mõne aja. Meesterahvas väljub kabiinist kell 20:33:17 tuues välja asjad mis olid pusadega koos riidepuudel ja riputab nad suvalisse kohta stangele. Meesterahvas liigub väljapääsu 5 pole ning väljub kauplusest möödudes kassadest ja läbides turvaväravad kell 20:33:58 pannes toime varguse summas 1568,96€. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on üks varastatud jope tagastatud kaupluse turvateenistusele (Viking Security AS objektijuht E) peale 05.04.2022 teostatud asitõendi vaatlust (vt 05.04.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt tl xx). Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest esitas kannatanuks tunnistatud KKK AS ka hagiavalduse, milles KKK AS soovib tekitatud kahju summas 1238.97 eurot väljamõistmist süüdistatavalt (tl 55,56, 57-58, 59-60).
  12. Kohtule esitati asitõendi – videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabelitega ja salvestus DVD-l /tl 26-30/, mille kohaselt 04.04.2022 kell 20:26 on näha kuidas meesterahvas kel on heledat värvi lühikesed juuksed, laubalt kiilanev, seljas teksatagi, mille all musta värvi pusa kapuutsiga ning jalas teksapüksid ning tumedat värvi jalanõud, võtab letilt musta värvi joped (foto nr 1). Eelnevalt kirjeldatud meesterahvas liigub koos jopedega riietuskabiini (foto nr 2). Meesterahvas väljub kabiinist kell 20:29 käes paberkott milles on näha musta värvi riideesemeid (foto nr 3). Kell 20:30 on näha kuidas meesterahvas võtab letilt kaks riidepuul olevat riideeset (foto nr 4). kell 20:30 on näha kuidas meesterahvas liigub riietuskabiini käes musta värvi riideesemed (foto nr 5). Kell 20:33 meesterahvas lahkub kabiinist (foto nr 6) ning suundub esimesele korrusele. Kell 20:33 on näha kuidas eelnevalt kirjeldatud meesterahvas lahkub turvaväravatest (foto nr 7). Kõik fotod on välja prinditud ning lisatud asitõendi vaatlusprotokolli juurde (fototabel) ning kattuvad videosalvestisel kirjeldatuga.
  13. Vallasasja hoiulevõtmise protokollist /tl 35/ nähtub, et süüdistatavalt R. Elenurm võeti 05.04.2022 kell 01.40 kontrollimiseks ära musta värvi jope PJS koos hinnasildi ja turvaelemendiga. Jopet vaadeldi asitõendina, kohtule on esitatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 4850). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud musta värvi jopet „PARAJUMPERS" mille ühel küljel on märgata musta värvi turvaelementi (fotod 1 ja 2). Jope krael ripuvad erinevad sedelid (foto nr 3).
  14. Eelkirjeldatud tõenditega on tuvastatud, et isik, kes KKKst varguse toime pani oli R. Elenurm. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et R. Elenurmi tegu vastab varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva kauba) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), kehtestas sellele kaubale uue valduse, väljudes poest kauba eest maksmata.
  15. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.
  16. R. Elenurm tunnistati Harju Maakohtu
  17. märts
  18. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra. Kandmisele kuulus 2 kuud ja 20 päeva vangistust, millest Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Määratud vangistust ei pööratud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele, kui R. Elenurm ei pane 1 aastase pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kriminaalhooldaja järelevalve all 6 kontrollnõudeid. Lisakohustusena määrati R. Elenurmile mitte tarvitama katseajal alkoholi. Kõnealune kohtuotsus jõustus 12.03.2022 ning selle kohtuotsuse alusel võeti isik kriminaalhoolduses arvele alles 30.03.2022 ja esmakohtumine oli määratud 07.04.

  1. Kohtule on esitatud ka kriminaalhooldaja poolne hinnang ja iseloomustus R. Elenurmi kohta, tema eelmiste katseajal viibimiste osas. Kriminaalhooldusametnik selgitab, miks süüdistatav ei ole sobiv kriminaalhooldusele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime uued vargused 04.04.2022 ja 05.04.2022, mis on vähema kui kuu aja möödudes viimasest kohtuotsusest. Arvestades toime pandud tegude hulka ja regulaarsust on põhjendatud alus arvata, et varguste toimepanemine on muutunud isiku jaoks harjumuspäraseks: isik hangib endale sel viisil poest meelepäraseid asju (riideid, toitu), saades iseenesest aru, et alkoholism on võimalik juurpõhjus kuid astumata ühtegi sammu selleks, et oma sõltuvusprobleemidest vabaneda. Kohus on andnud võimaluse isikul oma elu korda seada, kandes karistust vabadusest kuid tagajärjeks on uued toime pandud teod ning korduv talle määratud kohustuste rikkumine katseaja alguses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul R. Elenurmi tegude näol tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o süstemaatilise vargusega.
  2. Seega on tuvastamist leidnud, et R. Elenurm pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus ja tõkend
  3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isiku süü praeguses asjas ei ole suur, üks tegu jäi katse staadiumisse ja varastatud asjade väärtus oli väike. Teise teo osas pole leidnud tuvastamist, mida R. Elenurm tegi ülejäänud varastatud esemetega kuivõrd oma sõnade kohaselt ei mäleta ta alkoholijoobe tõttu ka teo toimepanemist. Kohtu hinnangul väljendas isik oma kahetsust läbi selgituste, et tal on alkoholism mis on ta elu väga keeruliseks teinud ning R. Elenurmil on enesesse suur usk, et kaine peaga ta sääraseid tegusid toime ei paneks, samuti väljendas isik kohtuistungil häbitunnet oma 8 a tütre ja vanemate ees. R. Elenurm soovib tegeleda oma psühholoogiliste probleemidega ning käia tööl andes signaali, et toime pandud teod on olnud rumalad ning tingitud paljuski alkoholisõltuvusest. Kohtu hinnangul saab eelnevat kogumis pidada kahetsuseks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R. Elenurmile karistuse alla sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 6 kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra.

Lõplikuks karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Kuivõrd R. Elenurm on vabastatud tingimuslikult tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsusega 1-21-8632 mõistetud ärakandmata karistusega, s.o 2 kuu 18 päeva pikkuse vangistusega ja mõista liitkaristuseks 6 kuud 18 päeva vangistust, mille kandmist lugeda alates R. Elenurmi kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates
  3. aprillist
  5. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (RK otsus nr 3-1-1-99-06, p 18). Eelkõige tuleb see kõne alla eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikute suhtes. Käesoleval juhul on süüdistataval 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 8 väärteokaristust, uus süütegu pandi toime vähem kui 1 kuu möödudes pärast eelmise kohtuotsusega määratud karistust ning sellest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul karistusest 7 tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga kuidagi põhjendatuks. R. Elenurm ei ole aru saanud oma teo keelatusest, jätkates samalaadsete kuritegude toimepanemist.
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Elenurmi suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ning vahistada R. Elenurm kohtusaalis. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vältimatult vajalik, et tagada karistuse täitmine ja välistada ka uute kuritegude toimepanemine. Lühikese ajavahemiku jooksul, vahetult pärast tingimuslikku vabanemist on isik toime pannud mitu erinevat vargust, on tuvastatud, et R. Elenurmi kuritegelik käitumine on süstemaatiline, mis viitab uute kuritegude toimepanemise suurele ohule. Vaatamata süüdistatava selgitustele, et ta soovib ja suudab ÜKT-d sooritada, siis isiku elustiili arvestades ei ole kohtul veendumust, et ta täidaks kriminaalhooldustingimusi ja määratud lisakohustusi. Samuti arvestades isiku suurt soovi jääda vabadusse ei ole kohtul veendumust, et R. Elenurm võiks ilmuda karistuse vabatahtlikule täitmisele. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. Tsiviilhagi
  7. 04.04.2022 toime pandud vargusega tekitas süüdistatav KKK AS-ile varalist kahju, mille kohta kannatanu volitatud esindaja A. S. esitas tsiviilhagi summas 1238,97 eurot. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 1238.97 eurot on tõendatud kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Rait Elenurm´ilt KKK AS-i kasuks tekitatud varaline kahju summas 1238.97 eurot, milline kanda KKK AS a/a r XXXXXXXXXX Swedbankis.
  8. 05.04.2022 toime pandud varguse katsega on tõendamist leidnud asjaolu, et kaup mida R. Elenurm proovis varastada oli peale teo toimepanemist muutnud kasutuskõlbmatuks kuivõrd salatibaari letist karpi tõstetud toitu ei saa pood enam müüki panna ning kohtule esitatud tõendite kohaselt oli pood sunnitus selle maha kandma. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et R. Elenurm tekitas oma teoga PPP AS-ile varalise kahju summas 11.09 eurot. Seega on põhjendatud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Rait Elenurm´ilt PPP AS-i kasuks tekitatud varaline kahju summas 11.09 eurot, mis kanda PPP AS-i arvele nr XXXXXXXXXX, Swedbank. Asitõendid ja menetluskulud
  9. Kriminaalasja materjalide hulgas on turvakaamerate videosalvestised 2 DVD-l, mida on asitõenditena vaadeldud ja mis on lisatud vastavale asitõendi vaatlusprotokollile. Kohus leiab, et

§ 126

lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. Asitõendina käsitletud R. Elenurmi seljas olnud jope Parajumpers on kohtule esitatud materjalide kohaselt antud üle jope seaduslikule valdajale KKK AS-i esindajale E. P. 25.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis

§ 175lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb R.

Elenurmil riigituludesse 8 välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost pool, s.o 490.50 eurot. 26. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et süüdistataval ei ole püsivaid sissetulekuid, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.