← Eesti

2-21-6162/35

Obsah (9)§ 459§ 497§ 230§ 233§ 173§ 174§ 164§ 122§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse avalikult teatavaks 29. märts 2022 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja num

) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel Lk 4

(9)õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib

§ 459

lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka

§ 497

, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seega võimaldab seadus iseenesest kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuid selle eelduseks on

§ 459lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-12415 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust selgitanud.

  1. Lähtuvalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust tuleb selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 05.04.2016 Harju Maakohtu otsusele, millega mõisteti välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast 05.04.2016, mil makstava elatise suurus kohtu poolt kindlaks määrati. Lisaks nimetatule tuleb käesoleval juhul tuvastada ka see kas hagejal esineb PKS § 102 lõike 2 teises ja kolmandas lauses märgitud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ehk elatise alammäära, mida hageja on käesoleva hagi esitamisega palunud teha.
  2. Kuna elatis on hagejalt välja mõistatud õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, ei ole selles aga tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus tuvastab elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel seetõttu selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-2-1-119-15 p 12).
  3. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kuni 31.12.2021 kehtinud seaduses sätestatud miinimummäär oli PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis Vabariigi Valitsuse 21.12.2019 määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Selles ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17). Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5 sätestatut ning ka pärast seadusemuudatust ei või elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem eelneva kalendriaasta kohta (neto 1 223,47 eurot, palgakalkulaatori järgi brutotasuna ca 1 500 eurot) Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1448 eurot. Lk 5

(9)Lapsetoetus on pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Minimaalne mahaarvatav summa on sellisel juhul 30 eurot ehk pool lapsetoetusest ühele lapsele. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostja emale. Seega elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator /) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär kostja osas alates 01.01.2022 213,44 eurot.
  1. Hageja nõuab käesolevas asjas elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ja palub elatise suuruseks määrata 160 eurot kuus. Hageja nõue elatise vähendamiseks võiks kuuluda rahuldamisele PKS § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Kohus selgitas tõendamiskoormist 23.11.2021 kirjas (tlk 171 – 171 pöördel).
  2. Hageja tugineb hagi alusena esmalt sellele, et kostja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud määr ja teiseks sellele, et tal ei ole oma tervisliku ja majandusliku seisu tõttu võimalik anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Samuti tõi hageja esile, et tal on veel kaks alaealist ülalpeetavat, kellest üks sündis pärast 05.04.2016 tehtud otsuse tegemist (tl 36).
  3. Kostja on toonud vastuses hagile välja, et tema igakuiste vajaduste suurus on 576,15 eurot, millest eluasemekulud on kokku 139 eurot (55 + 84), sidekulud 17,15 eurot, toit, majapidamis- ja hügieenitarbed 200 eurot, transpordikulu 15 eurot, tervishoid 25 eurot, koolitarbed 70 eurot, riiete- ja jalanõudekulud 70 eurot ning vabaajakulud 40 eurot (tlk 68). Hageja on nõustunud kostja eluaseme ja sidekuludega, ülejäänud kulude osas on viidanud RAKE uuringule ning leidnud, et põhjendatud ja vajalikud kulud toidule, hügieenile ning majapidamistarvetele on 150 eurot, transpordile 10 eurot, tervishoiule 6 eurot, koolitarvetele 5 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot ning vabaajale 28 eurot kuus (tlk 93 – 94). 21.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid.

  1. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja igakuiste vajaduste suuruse hindamisel saaks rakendada RAKE uuringust, sest kohus peab lähtuma lapse kuludega seonduva hindamisel kehtivast õigusest, mistõttu RAKE uuringus märgitu ei oma tähtust ja on asjakohatu. Kohus selgitab lisaks, et RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning lapse kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt.
  2. Hageja on välja toonud küll pesuvahendite, pähklite ja võimalike kostja allergiavastaste ravimite hindasid, kuid hageja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis lükkaksid ümber kostja poolt esile toodud kostja vajadustele vastavate kulutuste suuruse eelduse. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka selle, et kuigi hageja teiste alaealiste lastega seotud kulutusi kannab hageja väitel peamiselt nende ema ning hageja osutab temaga kooselavate alaealiste suhtes ülalpidamiskohustust üksnes 160 euro ulatuses, ei tähenda, et seetõttu peaksid kostja igakuised vajadused võrreldes hageja teiste alaealiste igakuistest kuludest väiksemad olema. Omaette küsimus on, kas neid kulusid peaksid vanemad kandma võrdses osas või tuleb kõrvale kalduda võrdsuse printsiibist (PKS 105 lg 3). Veelgi enam, kostja on xxxx tütarlaps, kelle teatud kuluartiklid võivad olla isegi suuremad kui hageja vanima xxxx (xxxx) aastase poja D. P.i kulud. Lk 6

(9)Kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja ennast ja riideid pesta, milleks kulub seepi, šampooni ja pesupulbrit, ning reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu tagant juuksuris ja on vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks lisaks väljakirjutatud ravimitele ka vitamiine ning kostja vanuses lapse jaoks on väga oluline ka kooliväline suhtlus eakaaslastega. Samuti vajab inimene elamiseks ka toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning et nende ostmiseks on vaja raha. Tuginedes eeltoodule ning lähtudes sellest, et hageja ei ole kostja eluaseme- ja sidekulusid vaidlustanud, on kohtu hinnangul kooskõlas

§ 233

lg-tega 1 ja 2 järgi kõik kostja esitatud kulud kuluartiklite lõikes mõistlikud ja põhjendatud 576,15 euro suuruses summas.

  1. Hageja väide, nagu ei oleks tal võimalik kostjale ülalpidamist anda halva tervisliku seisundi tõttu, on sisustamata ja tõendamata. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks, vanema töövõimetus. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu või piiratud töövõimega. Hageja esitas oma tervisliku seisundi tõendamiseks ambulatoorse epikriisi väljavõtte, millest nähtub, et hagejal on diagnoositud kõrgenenud vererõhunäit, kuid siiski hüpertensiooni diagnoosita ning äge stressireaktsioon (tl 16 – 16 pöördel). Epikriisi kohaselt on aga arst 30.06.2020, s.o hageja viimasel tööpäeval tulutoovamas ametis, kandnud sisse, et „enesetunne üsna hea, ärevust, unehäireid pole esinenud. RR-d normaliseerunud.“ Seega on hageja tervislik seisund 30.06.2020 seisuga, s.o peaaegu aasta aega enne hagi esitamist, normaliseerunud nii kõrgevererõhu näitajate, sh ärevuse ning unehäirete osas ning hageja ei ole esile asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et hageja väidetud tervislike probleemide tõttu ei ole hagejal võimalik muu hulgas kostja ülalpidamiseks tulu teenida.
  2. Hageja väidetava raske majandusliku olukorra osas asub kohus seisukohale, et nimetatu ei saa olla aluseks elatise vähendamisele kostja ülalpidamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal tuleb teha kõik endast olenev, et teenida töötasu nii palju, mis võimaldaks tal maksta elatist oma kõikidele alaealistele lastele vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Väiksema palgaga töökohale asumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel, sest hageja on töövõimeline isik, kes peab teenima nii palju sissetulekut, et oma laste ülalpidamisel osaleda vähemalt miinimummääras. Seda enam, et hageja tervislik seisund ei ole selline, mis ei võimaldaks hagejal suuremat sissetulekut teenida. Hageja sissetulek on alates
  3. aasta juulist on 1 223,47 eurot netos (tlk 8). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub (tlk 16 – 22 pöördel), et hagejal oli piisavalt vahendeid, et tasuda iga kuu jõusaali arveid ja einestada väljapool kodu (tanklakettides, kohvikutes jne). Hageja on selgitanud einestamist väljapool kodu ja teatanud spordiklubi MyFitness liikmelisuse peatamisest (tlk 174), sh ostetud sõiduki valikut ning õppimist. Kohus asub seisukohale, et kuigi vanemal peab säilima lapsele ülalpidamise andmisel vähemalt keskmine elustandard, mis ei tähenda kindlasti, et peaks loobuma täielikult kõigest, kuid siiski sõltub palju vanema valikutest. Näiteks sportida saab ka värskes õhus või valides mõne soodsama spordisaali ning alati saab valida ökonoomsena peresõiduki. Kohus igati toetab ka õppimist, kuid samas nendib, et see ei saa tulla ülalpeetavate arvelt. Kohus lisab, et kuna hageja on teatanud oma liikmelisuse peatamisest spordiklubis MyFitness, siis juba ainuüksi selle kuutasu ulatuses saab hageja rohkem panustada muu hulgas kostja ülalpidamisse. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja ema L. D. töötasu suuruseks oli
  4. aastal keskmiselt 717,40 eurot kuus (tlk 119 - 130) ning 2021 aasta (jaanuar 2021 kuni 05.10.2021) oli keskmise sissetulek 673,94 eurot (tlk 130 – 133), mis on veelgi väiksem kui hagejal, kuid tema on suutnud lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega tuleb seda teha ka hagejal. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja emal on vaid üks ülalpeetav, kuid hagejal kolm

(3), peaks kostja ema panustama kostja ülalpidamiseks rohkem (tlk 197 pöördel). Sisuliselt on Lk 7
(9)hageja taotlenud kõrvalekaldumist vanemate võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest. Kohus asub seisukohale, et see, et hagejal on temaga koos elavate alaealiste laste emaga jaotatud kulude kandmine selliselt, et hageja osalus on D. ja D. P.i ülalpidamiskulude kandmisel vaid 160 eurot, ei tähenda, et ka kostja ülalpidamiskulude kandmisel peaks kalduma kõrvale vanemate võrdsuse printsiibist. Hageja on selgitanud istungil, et hageja kanda on eluasemekulud, sõidukiga seotud kulud, transpordikulu ja tarbijakrediit ning hageja elukaaslane kannab kommunaalkulud, toidukulud ja laste ülalpidamiskulud 70% ulatuses. Kuna iseenesest ka kostja elukaaslasel lasub kohustus kanda eluasemekulusid, transpordikulusid jne, siis järelikult on hagejal ja hageja elukaaslasel ühises majapidamises kulude kandmisel selline kokkulepe, et hageja kannab oma poegade ülalpidamiskulusid üksnes 30% ulatuses. Teistsuguse kulude tasumise jaotuse puhul oleks see ulatus jälle teistsugune. Kohus tuvastas, et kostja ema majanduslik olukord ei ole hageja majanduslikust olukorras parem. Hageja, sh kostja ema varalise seisundi väljaselgitamiseks on kohus teinud päringu kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse (tlk 107 – 11o). Hageja kaasomandis on korteriomand xxxx ja xxxx kinnistu xxxx (tlk 108). Hageja omab 2010.aasta sõiduautot xxxx universaal (tlk 109). Kostja ema omandis on 6/8 mõttelises osas elamumaa xxxx piirkonnas, xxxx ja korteriomand (100%) xxxx (tlk 107). Kostja ema nimel sõidukeid ei ole registreeritud (tlk 110). Seega hageja varalist seisu saab hinnata kostja varalise seisuga samaväärseks. Võttes arvesse, et kostja ema majanduslik olukord ei ole hageja majanduslikust olukorras parem ning varaliselt on kostja mõlemad vanemad võrdsed, tuleb kostja vanematel panustada kostja ülalpidamiskulude kandmisesse võrdses ulatuses. See ei mõjuta kuidagi hageja poegade D. ja D. P.i heaolu, sest nende vajadused on kaetud hageja väljatoodud ulatuses vastavalt hageja ja poegade ema vahelise kulude kandmise kokkuleppe alusel. See tähendab, et D. ja D. P.i suhtes ei too see kaasa võrreldes kostjaga ebavõrdset olukorda. Pigem elatise väljamõistmine hageja taotletud ulatuses tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kohtu hinnangul ei ole millegagi põhjendatud kohelda kostjat halvemini, kui oma ülejäänud kahte poega. Kohtu hinnangul puudub alus vähendada hagejalt kostjale tasumisele kuuluvat elatist sellisel määral, nagu hagiavalduses on taotletud. 28. Kostja on 14.05.2021 menetlusdokumendis toonud välja, et tema igakuised kulud on 576,15 eurot ning kohtu hinnangul on need mõistlikud ja vajalikud ning kostja vanust arvesse võttes samaväärsed hageja teiste alaealiste igakuiste kulutuste suurusega. Seega kohus on tuvastanud, et kostja igakuised vajadused on 05.04.2016 otsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud seadusega kehtestatud miinimummäärast väiksemad. Hageja on märkinud, et osa kostja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad). PHS § 15 kohaselt on peretoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud ning kostja on ise kinnitanud sellises ulatuses kulude suurust, et kostja vajadused on miinimummäärast väiksemad, asub kohus seisukohale, et kostjale riiklike toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lastetoetus on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et seda makstakse kostja emale. Lk 8
(9)Tuginedes eeltoodule on kohtu hinnangul põhjendatud hagi osaliselt rahuldada ja muuta varasema lahendiga väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis 258,08 (576,15/2-30) eurot kuus alates hagi esitamisest kuni 31.12.
  2. PKS seadusemuudatusega seonduvalt märgib kohus järgmist. Kuigi elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt oleks kostja seadusjärgne elatisemäär 213,44 eurot, võib kohus mõista elatise välja PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kuna hageja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 258,08 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg 3 – 5 sätestatud määra.
  3. Hageja poolt või tema nimel enam tasutud elatis (kui hageja on kohtuotsuse tegemise ajani tasunud elatist seadusjärgses miinimummääras) tuleb arvestada tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise katteks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 31.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tsiviilasja hinna määramine. 32. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust 132 euro võrra, s.o. 292 eurolt 160 eurole, on käesoleva tsiviilasja hind 1 188 eurot (9 x 132). /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik Lk 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.