KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-5625 Tsiviilasi MC Internati

) § 6 lg 1 tähenduses esindajakontol (milleks on kostja väärtpaberikonto nr 99101239707). Kostja üldtingimuste punkt 2.3 defineerib kliendikonto järgmiselt: CVP Kliendikontod – CVP poolt klientide vahendite hoidmiseks avatud kontod krediidiasutustes, sh arveldusarved rahaliste vahendite hoidmiseks ja väärtpaberikontod Aktsiate ja muude elektrooniliste väärtpaberite hoidmiseks. Üldtingimuste p 4.1 kohaselt: CVP hoiab Kliendi Varasid eraldi enda varadest ja teiste klientide varadest, rakendades selleks vajalikke protseduure. Aja jooksul võõrandas kostja hageja soovil BFT osa osaliselt teistele tänastele osanikele ning kandis osa osast ka hagejale ja kokkuleppel hagejaga jäi kostja alates 29.06.2016 hoidma osa, nimiväärtusega 1 917 eurot, mis moodustab 50% BFT osakapitalist. Osa hinnanguliseks väärtuseks on 1 200 000 eurot (viimase hindamise teostas KPMG Baltics OÜ 2019. aastal). Kostja keeldub järjepidevalt andmast hagejale volitust BFT osanike koosolekutel osast tuleneva hääleõiguse teostamiseks; ei anna hagejale teavet; ei järgi hageja kui kliendi juhiseid hääletamise kohta ja hääletab vastuolus hageja juhistega. Eriti järsult halvenesid poolte suhted pärast seda, kui Harju Maakohus rahuldas 08.03.2021 otsusega viidatud tsiv.asjas 2-18-14696 hageja hagi ning mõistis kostjalt välja põhivõla 209 656,10 eurot ning sellele lisanduva viivise. Maakohus leidis otsuses, et kostja ei täida oma käsundisaaja kohustusi hageja ees. Viimastel nädalatel on kostja asunud üllatuslikult väitma, et osa omanik on hoopis kostja. Kostja on 26.03.2021 hagejale kuuluva osa omastanud – 26.03.2021 on kostja kandnud hagejale kuuluva BFT Osa kliendikontolt ümber enda tavakontole, nimetusega „Lihtkonto: AS CRESCO VÄÄRTPABERID“. Tegemist on investeerimisühingule kui kutselisele varahaldurile seadusega kehtestatud nõuete kõige räigema võimaliku rikkumisega – väärtpaberituru kutselistele osalistele kehtestatud karmide reeglite eesmärk on just klientide ja nende vara kaitsmine. Investeerimisühing on kuritarvitanud kliendi usaldust ja omastanud kliendi vara. Kostja ei täida alates 26.03.2021 hageja ees võetud lepingulisi kohustusi hoida BFT Osa (kui hageja ehk kliendi vara) enda kliendikontol ja enda varast eraldi. Tavaolukorras ütleks hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles ja nõuaks osa endale tagasi, kuid hagejale on oluline, et tal säiliks võimalus olla osa omanik esindajakonto kaudu. Seda teab ka kostja ja ilmselt sel põhjusel ta just nii käitubki. Lihtkonto näol on tegemist täiesti tavalise väärtpaberikontoga, mille juriidiline isik endale pangas avab. Esindajakonto on konto eriliik, mis on seadusega eraldi reguleeritud ning mille omamise õigus on vaid teatud isikutel, kelle üle teostatakse finantsjärelevalvet (

§ 6lg 1), sh kostjal.

Esindajakonto olemus väljendub selles, et esindajakonto vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel - esindajakontol võib väärtpabereid hoida vaid väärtpaberite esindajakontol hoidmise eesmärgil käsundi täitmiseks ning muude väärtpaberite hoidmine 2 esindajakontol on keelatud (

§ 6lg 3).

Täiendavalt tuleb esindajakonto regulatsioonist, et esindajakonto võlausaldajate suhtes loetakse esindajakontol olevat vara kliendi varaks, s.t täitemenetluses ning pankrotimenetluses ei loeta esindajakontol olevat vara konto omaja varaks (

§ 6lg 6).

1. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata; asja sisulisel läbivaatamisel hagi rahuldamata. 09.04.2021 esitas hageja Harju Maakohtule käesoleva hagiavalduse. 21.05.2021 esitas hageja kostjale avalduse varahaldusteenuste lepingu lisade 2 ja 2-1 ülesütlemiseks. Hageja leidis, et leping lõpeb kas korraliselt 26.05.2021 või erakorraliselt 21.07.
2. 02.06.2021 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab BFT osa üleandmist tema enda väärtpaberikontole (kohtuasi nr 2-21-8876). Hagiavaldus võeti menetlusse 03.06.2021 määrusega. Hagi tuleb jätta lepingu ülesütlemise tõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagiga taotletavat eesmärki ei ole enam võimalik saavutada, sest hageja on oma õiguslikku positsiooni muutnud ning valinud oma õiguste kaitsmiseks teised meetmed. Käesolevas hagis on esitatud lepingu täitmise nõue. Hageja nõuab, et kostja täidaks lepingust väidetavalt tulenevat kohustust hoida BFT osa esindajakontol. Hagi rahuldamine ning hagis taotletud eesmärgi täitmine eeldab, et kohus tuvastab poolte vahel kehtiva lepingu. Hageja ülesütlemisavaldusest ning kohtuasjas nr 221-8876 esitatud hagist nähtuvalt on hageja pärast käesoleva hagi esitamist oma õiguslikku positsiooni muutnud. Hageja leiab, et 21.08.2012 sõlmitud lepingu lisa 2 on üles öeldud. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja väitel ei ole poolte vahel käesolevaks hetkeks enam kehtivat lepingut. Järelikult ei saa kostjal olla ka kohustust hoida BFT osa enda esindajakontol. Hageja on valinud enda õiguste kaitsmiseks teise tee ning nõuab nüüd kohtuasjas nr 2-21-8876 hoopis osa üleandmist tema enda väärtpaberikontole. Käesoleva hagi eesmärk ei ole enam saavutatav ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata ning menetleb seda sisuliselt, tuleb eeltoodud põhjustel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjal ei ole kohustust hoida BFT osa esindajakontol. Isegi, kui lepingu ülesütlemine vastavat lepingulist kohustust ei lõpetanud või ülesütlemine ei ole kehtiv, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja käsitlus vaidlusalusest lepingulisest suhtest on väär. Lepingu lisa 2 p 6 kohaselt kohustub kostja hoidma BFT osa enda kliendikontol. Hagi põhineb vääral oletusel, et terminid „kliendikonto“ ja „esindajakonto“ on sünonüümid. „Esindajakonto“ on seadusest tulenev legaaldefinitsioon ning tähistab kindlatele

§-s 6 loetletud tunnustele vastavat eriliigilist väärtpaberikontot. Poolte lepingus viidatud „kliendikonto“ ei ole legaaldefinitsioon ning terminit ei ole kehtivas õiguses sisustatud. Tegemist on poolte lepingulisele suhtele ainuomase kokkuleppelise tähistusega. „Kliendikonto“ definitsioon on esitatud kostja üldtingimuste punktis 2.3: „CVP poolt klientide vahendite hoidmiseks avatud kontod krediidiasutustes, sh arveldusarved rahaliste vahendite hoidmiseks ja väärtpaberikontod Aktsiate ja muude elektrooniliste väärtpaberite hoidmiseks“. Kostja üldtingimuste punktist 2.3 nähtub, et kliendikonto on oluliselt laiema tähendusega, kui esindajakonto. Kliendikonto hõlmab muu hulgas arveldusarveid (mis ei ole väärtpaberikontod) ning igat liiki väärtpaberikontosid. Kliendikonto definitsioon üldtingimuste p-s 2.3 ega lepingu lisa 2 p 6 ei sätesta, et kliendikontona tuleb mõista just nimelt

-s käsitletud eriliigilist esindajakontot. Samuti ei sätesta leping, et osa tuleb hoida just nimelt väärtpaberikontol nr 99101239707. Vastupidiselt hageja arvamusele ei tulene lepingust kostjale kohustust hoida BFT osa konkreetselt

§ 6lg 1 tunnustele vastavalt esindajakontol.

Sellist kohustust ei tulene ka

-st.

§ 6

lg-st 1 nähtuvalt on väärtpaberituru kutselisel osalisel õigus ja võimalus hoida klientide vara eriliigilisel esindajakontol, kuid see ei ole kohustuslik. Vara võib soovi korral hoida ka muul 3 kontol. Seega peab kostja lepingu järgi BFT osa hoidma aktsiate ja muude elektrooniliste väärtpaberite hoidmiseks sobival väärtpaberikontol. See väärtpaberikonto võib lepingu järgi olla nii esindajakonto kui ka lihtkonto. Leping ei keela kostjal vara hoidmise ajal vahetada kasutatavat kontot või muuta konkreetse konto liiki näiteks esindajakontost lihtkontoks või vastupidi. Eeltoodud sätetest nähtub selgelt, et hagis kostjale ette heidetud väidetavat rikkumist või pahatahtlikkust ei esine, sest BFT osa hoidmiseks kasutatava konto muutmisega ei ole MC International OÜ õiguslikus positsioonis midagi muutunud. BFT osa hoitakse endiselt lepingu lisa 2 p-le 6 ja üldtingimuste p-le 2.3 vastaval kliendikontol. Jääb arusaamatuks, mida hageja kostjale ette heidab. Eelnevat kinnitab tõsiasi, et BFT osa hoidmiseks kasutatav uus konto on tänaseks nimetusega „CRESCO VÄÄRTPABERID, CLIENT ACCOUNT, CORPORATE ACTIVITIES“. Konto nimetusest nähtub, et tegemist on kostja klientide varade hoidmiseks ette nähtud väärtpaberikontoga ehk lepingu mõttes kliendikontoga. Kostja on täitnud lepingut ning ei ole seda rikkunud. Kohtumääruse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesolevas hagis on esitatud nõue, et väärtpaberid kantaks kostja esindajakontole. Hageja tugineb sellele, et poolte vahel on sõlmitud 25.07.2012 varahaldusteenuse leping ning kuna hageja soovis investeerida kostja kaudu äriühingusse Baltic Ferry Tickets OÜ (www.laevapiletid.ee), siis selleks investeeringuks sõlmisid pooled 21.08.2012 lepingule lisa nr
2. Kostja oli kohustatud hoidma nimetatud BFT osa oma kliendikontol ehk esindajakontol. Kostja on esile toonud, et pärast käesolevas asjas hagi esitamist (09.04.2021) on hageja edastanud kostjale avalduse (21.05.2021) varahaldusteenuste lepingu lisade 2 ja 2-1 ülesütlemiseks (hageja leidis, et leping lõppeb kas korraliselt või erakorraliselt) ning seejärel hagi 02.06.2021, milles nõuab BFT osa üleandmist tema enda väärtpaberikontole (tsiviilasi 2-21-8876). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas 2-21-8876 esitatud hagi nõudeks „kohustada AS-i Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327) andma nõusolek AS Cresco Väärtpaberid väärtpaberikontol nr 99102245622 asuva Baltic Ferry Tickets OÜ (registrikood 11427760) osa, nimiväärtusega 1 917 eurot (ISIN kood EE3100117318), kandmiseks MC International OÜ (registrikood 10706008) väärtpaberikontole nr 99103888499 või muule MC International OÜ-le kuuluvale väärtpaberikontole NING asendada AS-i Cresco Väärtpaberid vastav tahteavaldus käesoleva kohtulahendiga“. Kohtu hinnangul on käesolev hagi muutunud perspektiivituks. Käesolevas asjas on esitatud lepingu täitmise nõue, mis mh eeldab, et leping ei ole lõppenud. Üheks võlasuhte lõppemise aluseks on lepingu ülesütlemine ning seda õiguskaitsevahendit on hageja kasutanud pärast käesoleva hagi esitamist, samuti on esitanud hageja sellele vastava nõude (kanda väärtpaberid hageja kontole) teises tsiviilasjas. Kuna hageja on otsustanud muuta kasutatavat õiguskaitsevahendit ning lepingu täitmise nõuet ja ülesütlemisest tulenevat nõuet ei saa kasutada üheaegselt, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata.
3. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise mh kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, tühistab kohus 12.04.2021 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu. 4
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd antud juhul ei ole hagi läbivaatamata jätmise põhjuseks hagi tagasivõtmine või sellest loobumine põhjusel, et kostja on nõude täitnud, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5