Obsah (5)

§ 2172§ 99§ 101§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4014 Tsiv

(perekonnaseadus) § 101 lg-tele 3 ja

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
3. Hageja on kostja isa. Tulenevalt tsiviilasjas 2-16-13188 tehtud 03.02.2017 kohtumäärusest on hagejal kohustus tasuda kostjale elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Alates kohtumääruse tegemisest on oluliselt muutunud asjaolud: hageja on töötu ja tal on sündinud teine laps. Teise lapse ema on surnud, laps raskendab töö leidmist. Teise lapse igakuised vajadused on 305 eurot. Kostja tegelikud vajadused ei vasta kahekordsele kuupalga alammäärale ning osaliselt saab vajadused katta lapsetoetuse arvel. Kohus peaks arvestama ka alates 01.01.2022 muutunud õiguslikku olukorda. Hageja palub vähendada kostjale makstava elatise suurust 150 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad
4. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on töövõimeline isik, kellel puuduvad takistused oma lastele ülalpidamise andmiseks vajaliku sissetuleku teenimiseks. Kostja ema sissetulek on palk 900 eurot kuus. Kostja igakuised vajadused on 655 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja taotlus tõendite kogumiseks
5. Kostja esitas 23.05.2021 taotluse koguda hagejalt tõenditena hageja elamu hoolduskulude tasumist tõendavad dokumendid ning Xxxx tn korteri üürileping. Hageja selgitas eelistungil, et Xxxx tn korteri ei kuulu temale. Kohus jätab taotluse tõendite kogumiseks TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata, leides, et taotletavatel tõenditel ei ole asjas tähtsust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 03.02.2017 määrusega tsiviilasjas 2-16-13188 on kinnitatud hageja ja kostja kompromiss, millega hageja kohustus tasuma kostjale elatist alates 01.02.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni (so 19.12.2027) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid kohtulahendis tuvastatud ei ole.
7. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 6.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, 2 et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 7. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). 8.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised: kulu kommunaalmaksed (sh elekter) sidekulu (internet kodus) sidekulu (internet telefonis) toit lisatoit koolis sport hügieenitarbed riided ja jalanõud koolitarbed ravimid ja vitamiinid juuksur transport vaba aeg kokku eur 129 9 15 150 40 40 20 132 20 30 10 20 20 635

1. Kohus selgitas 03.12.2021 eelistungil, et vajaduste ulatus tuleb tõendada kostjal. Kostja esitas vajaduste tõendamiseks 20.01.2022 fotod tšekkidest ja kontolt toimunud maksetest kulutuste kohta järgnevalt: tõend1-4.jpg, IMG_0032-34.jpeg, 0024-26 (toidukulu); IMG_0023.jpeg, 0035-0045 (riided ja jalanõud); IMG_0019.jpeg (spordikool); IMG_0020.jpeg (Elisa); IMG_0021.jpeg (apteek). Kostja selgitas 20.01.2022 seisukohas küll, et kommunaalkulud on kostja osa leidmiseks jagatud kahega, kuna kostja elab emaga kahekesi, kuid eluasemekulude kohta ühtegi tõendit ei esitanud. Kostja on xxxx. 2020.a. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu 1 kohaselt on standardeelarve puhul keskmine kulu eluasemele 26 eurot lapse kohta (712aastaste laste vanusegrupis). Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid keskmisest kõrgemale eluasemekulule. Arvestades, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, leiab kohus, et kostja vajadustele vastav eluasemekulu ei ületa 35 eurot kuus. Kohtule on esitatud tõend maksest Elisa Eesti AS-ile summas 36,34 eurot. Kui eelduslikult on tasutud nii kostja kui tema ema sidekulu eest, siis on kostja osa kulust 18,17 eurot. 20.01.2022 seisukoha kohaselt on kostja kasvanud kiiresti väga suureks, st on läbimas kasvuspurti, millega 1 https://www.just.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uudised/uuringud 3 seoses on kulu toidulisanditele ja vitamiinidele ning suurenenud kulu riietele ja jalanõudele. Kohtule esitatud kuvatõmmisest nähtuvalt on detsembris kulunud apteegis 11,56 eurot. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine kulu ravimitele kostja vanusegrupis 6 eurot kuus. Võttes arvesse täiendavat vajadust toidulisandite kasutamiseks, ei ületa kostja põhjendatud vajadus kohtu hinnangul 15 eurot kuus. Uuringu järgi on keskmine kulu riietele ja jalanõudele 63 eurot kuus, käesolevaks ajaks on hinnad tõusnud. Kohus nõustub kostjaga, et kasvuspurdi ajal on vastav kulu ka keskmisest kõrgem, sest kõik jääb kiiresti väikseks. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja tegeleb spordiga, mis tähendab täiendavat kulu riietele ja jalanõudele, nt ainuüksi spordijalanõude eest on kostja tasunud 84,95 eurot (Rademar tšekk IMG_0035). Kuna kõiki riideid ja jalanõusid pole siiski vaja välja vahetada igakuiselt, hindab kohus riiete ja jalanõude vajaduse põhjendatud ulatuseks 100 eurot kuus. Kiire kasv tähendab ka suurenevat toidukulu. Viidatud uuringu kohaselt on kostja vanusegrupis (7-12) lapse energiavajadusele vastava toidukorvi väärtus 134,2 eurot kuus, kui laps on vanuserühma ülemises otsas ja/või tegeleb aktiivselt spordiga, siis on päevane energiavajadus suurem. Kostja on nii vanuserühma ülemises otsas kui tegeleb spordiga. Järgmise vanusegrupi toidukorvi väärtust on hinnatud 166,8 eurole. Nimetatu valguses on veenev, et kostja vajadustele vastav toidukulu kokku on 190 eurot kuus, mh vajab kostja lisaks tasuta koolilõunale täiendavalt süüa. Nähtuvalt kohtule esitatud fotost makse kohta käib kostja spordikoolis Xxxx, tasu on kostja väljatoodu kohaselt 40 eurot kuus. Tavapärane kulu hügieenitarvetele ei ületa kohtu hinnangul 10 eurot kuus. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille tõttu võiks vastavat kulu hinnata keskmisest kõrgemaks. Ülejäänud kostja väljatoodud kulud on hinnatavad lapse tavapäraste vajadustena, millele märgitud kulud vastavad kohtu hinnangul mõistlikule ja tavapärasele ulatusele. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused on järgmised: kulu kulu eluasemele sidekulu toit sport hügieenitarbed riided ja jalanõud koolitarbed ravimid ja vitamiinid juuksur transport vaba aeg kokku eur 35 18,17 190 40 10 100 20 15 10 20 20 478,17
2. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtinud

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui kahekordne kuupalga alammäär, on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla kehtinud

§ 101lg 1 sätestatud määra.

4 12.

§ 105

lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Jagades kohustuse anda kostjale ülalpidamist lapsevanemate vahel võrdselt, on hagejale langeva kohustuse suurus 239,09 eurot kuus (so 478,17 : 2).

1. Hageja on välja toonud, et lapse ema majanduslik seisund on tema omast parem, sest hageja on töötu (tõend töötuse kohta dtl 14). Eelistungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et lapse ema palk on 900 eurot kuus. Hageja on välja toonud, et ta saab toetusi, konto väljavõtte kohaselt saab hageja toetust Töötukassalt 267,35 eurot kuus, samuti peretoetust 60 eurot ja 38,36 eurot kuus.
2. Riigikohus on selgitanud, et lapsevanemate sissetulekute ebavõrdsus ei ole asjaoluks, mille alusel saaks elatist vähendada alla

§ 101lg 1 määra (2-16-135, p 11.6).

Vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1-118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-1716, p 11).

1. Kohus tuvastab sünnitõendi (dtl 15) alusel, et xxxx sündis hagejal teine laps. Vaidlus puudub, et teise lapse ema on surnud. Hageja selgitas eelistungil, et töö leidmist takistab asjaolu, et tal tuleb üksi hoolitseda väikese lapse eest. Kohus leiab, et selgitus ei ole veenev. Lapse ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku teenimise kohustus on ka üksikvanemal. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid seoses teise lapsega, mis välistaksid hageja võimaluse tööl käimiseks. Kohus märgib, et hageja oli võetud töötuna arvele ka eelnenud tsiviilasja 2-1613188 menetluse ajal, so juba enne teise lapse sündi.
2. Eelistungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et teise lapse igakuised vajadused on 305 eurot. Hageja selgitas istungil, et teine laps päris Xxxx tn-l asuva korteri ning see on välja üüritud hinnaga 350 eurot kuus. Nähtuvalt hageja konto väljavõttest (dtl 75-88) makstakse seoses teise lapse ema surmaga toitjakaotuspensioni 225,75 eurot. Nimetatut arvesse võttes ei saa nõustuda hageja väitega, et esineb oht, et teine laps jääb kostjaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud olukorda.
3. Hageja on veel välja toonud, et kostja vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega. Kohus leiab, et enne 01.01.2022 ei sidunud seadus ülalpidamiskohustuse ulatust lastele makstavate toetustega. Kohus küll tuvastas, et kostja vajadused on väiksemad kui kahekordne kehtinud elatise miinimummäär, kuid hageja on olnud suuteline elatist tasuma kohtulahendiga määratud ulatuses (dtl 75-88). Seetõttu puudub alus vähendada hageja kohustust ülalpidamise andmiseks perioodi eest hagi esitamisest kuni 31.12.2021 peretoetuse võrra.
4. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kehtiva

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest 5 brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil.
2. Arvestades kostja vajadustest 478,18 eurot maha peretoetuse 60 eurot, oleks hagejale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus 209,09 eurot (418,18 : 2). Kehtiva

§ 101lg 1 järgi arvestatud summa käesoleval ajal on 213,44 eurot kuus.

Seega ei ole kostja tegelikud vajadused oluliselt väiksemad kehtivas seaduses sätestatud elatise miinimummäärast, samuti ei esine muid mõjuvaid põhjuseid, mille alusel võiks kaaluda elatise maksmise kohustuse vähendamist kehtiva

§ 102lg 2 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus muudab 03.02.2017 kohtulahendiga määratud elatise suurust järgnevalt: alates hagi esitamisest 15.03.2021 kuni 31.12.2021.a. 239,09 euroni kuus ning alates 01.01.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 213,44 euroni kuus, millist summat indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4. Menetluskulud 21. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud Ts

MS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6