Asjaolud, hagi alus ja kohtu selgitused
) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6.2. Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1 näeb ette, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama sätte lg-st 4 nähtub, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS § 59 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Kuni 31.12.2017 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 25 lg 1 nägid ette praegu kehtivate TvLS § 58 lg-te 1, 3 ja 4 ning § 59 lg-ga 1 sarnase regulatsiooni. Riigikohus, tõlgendades ITVS § 24 lg-eid 1, 3 ja 4 ning § 25 lg-t 1, on asunud seisukohale, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga (Riigikohtu 04.03.2015 otsus asjas nr 3-2-1-176-14, p 10). Kohus leiab, et kuna kehtivad TvLS § 58 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 59 lg 1 näevad ette sama regulatsiooni, nagu ITVS § 24 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 25 lg 1, saab lähtuda viidatud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohtadest ka viidatud TvLS sätete kohaldamisel. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et on seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt on TVK-s kaotanud pool (tööandja, käesolevalt kostja) esitanud kohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korra hagina. Kohtu hinnangul saab TVK-s võitnud pool esitada hagiavalduses üksnes nõuded, millised TVK oli oma otsusega jätnud osaliselt rahuldamata ning TVK-s kaotanud pool saab 3 taotleda hagimenetluse korras läbi vaatamist üksnes nende nõuete osas, millised on TVK oma otsusega rahuldanud. Seejuures ei ole TVK-s võitnud poolt (töötaja, käesolevalt hageja) tema kahjuks tehtud TVK otsust vaidlustanud. Seega asub kohus seisukohale, et kuna hageja ei ole vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK jättis tema avalduse rahuldamata, siis puudub hagejal õigus esitada vastavad nõuded hagiavalduses. Kohus leiab, et olukorras, kus TVK jättis hageja avalduse osaliselt rahuldamata, pidanuks hageja esitamata TvLS § 58 lg 3 esimese lause alusel kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Kohtu hinnangul pidanuks hageja seda tegema ka siis, kui TVK rahuldas hageja nõude saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes, kuid mõistis need kostjalt välja taotletust väiksemas summas. Kuna hageja oli esitanud nõuded kindlas summas, pidanuks ta vaidlustama TVK otsuse osas, milles tema nõuded jäid rahuldamata. Praegu on kostja esitanud kohtule avalduse, milles palub kohtus läbi vaadata hageja töövaidlusavaldus kostja vastu töötasu nõudes summas 1846,86 eurot (neto) ja puhkusehüvitise nõudes summas 1089 eurot (bruto), s.o osas, milles TVK hageja nõuded rahuldas. Hagejal oli võimalus esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks osas, milles TVK oli jätnud hageja avalduse rahuldamata. Seega leiab kohus, et
lg 2 p 2 alusel tuleb hageja nõuded jätta läbi vaatamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 1944,68 eurot (brutosumma) ja puhkusehüvitise 1089 eurot (brutosumma) ületavas osas. 6.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud saamata jäänud töötasu 1944,68 eurot (brutosumma) ja puhkusehüvitise 1089 (brutosumma) osas. 8.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus on seisukohal, et kuigi 4
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, jätab kohus võrreldes hageja nõude rahuldamisega käesolevalt hagi läbivaatamata väikeses osas ning menetluskulude jaotusel on põhjendatud lähtuda
Kohus jätab menetluskulud
9. Hageja 04.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabi kulusid 504 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta (144 eurot käibemaksuga), tasuna mõistlik. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, arvestades tsiviilasja keerukust ning tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 504 eurot (käibemaksuga), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesoleva tsiviilasja raames tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (
lg 2, § 139 lg 1), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 729 eurot (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulud 504 eurot). 10. Hageja taotlusel ja juhindudes
lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.