lg 2 alusel vähendada 4 aastat 6 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja mõista Indrek Varikule karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 3 aastat vangistust Indrek Variku suhtes täielikult täitmisele, kui Indrek Varik ei pane 3 (kolme) aasta 2 (kahe) kuu katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg 3 aastat 2 kuud kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.01.2022.a.
lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Indrek Variku kanda. 1
lg 1 alusel välja mõista Indrek Varikult riigituludesse menetluskuluna kokku 1998.40€ (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot nelikümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 61€ ekspertiisikulu (
lg 1 p 3) 75.60€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (
lg 1 p 4) 226.80 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (
lg 1 p 4) 1635 € sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 1) Menetluskulu 1998.40€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99922700001867 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-7272, menetluskulu 14.01.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel, tagamaks Indrek Varikule tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1998.40€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 166.53€ eurot ja 12.-l kuul tasuda 166.57€ kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Indrek Variku kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa 14.01.2022.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia tn 15b) kasuks 226.80€ (kakssada kakskümmend kuus eurot kaheksakümmend senti, sellest käibemaks on 37.80€) vandeadvokaat Marko Paabumetsa süüdistatava Indrek Variku kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja lühimenetluses osutatud õigusabi eest.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud telefonikõnede salvestised CD-R plaadil (ümbrikus toimiku tagakaane küljes; asitõendi vaatlusprotokoll lk 49-51). Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule V. S. (S., kontaktid lk 1,3), süüdistatavale ja tema kaitsjale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata 2 sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 18.01.2022 esitas süüdistatava kaitsja apellatsioonteatise. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 02. veebruariks 2022.a kella 15-ks. 31.01.2022.a määrusega muutis kohus ära põhiosaga kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise senise aja (31.01.2022 k 16) ja määras kohtuotsuse terviklahendi pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt 02. veebruar 2022 kell 15.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
S § 118 lg 1 p 1 järgi tõendatud selles, et tema XXX kella 01:44 paiku XXX kasutas füüsilist vägivalda V. S. suhtes, mis seisnes selles, et Indrek Varik lõi kannatanu V. S. (S.) ühel korral rusikaga vasaku silma piirkonda ja seejärel lõi katkise pudeliga korduvalt kannatanut rindkere ja selja piirkonda, milliseid lööke kannatanu üritas kätega tõrjuda. Sellise käitumisega tekitas Indrek Varik kannatanule V. S. füüsilist valu ja lõikehaava rindkere eespinnal rinnakupiirkonnas, lõikehaava vasakul rindkere ülaosas keskmisel kaenlajoonel abaluu ülaservas, torkehaava paremal rindkere alaosas tagumisel kaenlajoonel VIII roidevahes rindkereõõnde ulatumisega, hulgaliselt lõikehaavu seljapiirkonnas ning vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused randmepiirkonnas ja peopesas. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu V. S. sai XXX.a öösel kella 01:44 paiku süüdistuses kajastatud vigastused. Vaidlust ei ole ka selles, et V. S. vigastuste avastamise ajal viibisid Indrek Varik ja V. S. kahekesi XXX asuvas garaažis. Kriminaalasjas on tõendid kooskõlas ka selles osas, et garaaži läksid Indrek Varik ja V. S. kahekesi ning neist Indrek Varik võttis peolaualt garaaži kaasa ka viinapudeli. Ülejäänud osas on aga tõendite vahel täheldada lahknevusi. Tunnistaja M.-L. S. (S.) ütluste kohaselt ei näinud ta Indrek Variku ja V. S. vahel mingit tüli ega lahkarvamust enne I.Variku ja V.S. vahel XXX.a öösel garaažis toimunut (lk 47). Kohtul pole alust nende tunnistaja M.-L. S. ütluste tõele vastavuses kahelda. Tunnistajale olid tema avaldatu kohaselt mõlemad isikud võõrad, XXX XXX äärde XXX läks ta selle talu omaniku XXX M. L. kutsel, kes on talle XXX (lk 46-48). M.-L. S. ütlustest nähtuvalt oli peale tema teisigi peolisi, ta ise jõudis kohale kella 15 paiku ja ülejäänud rahvas tuli kella 18-19 paiku, söödi, joodi alkoholi, käidi saunas, tantsiti, V. S. mängis XXX. Nii tunnistaja M.-L. S. ütlustest (lk 46-48) kui ka tunnistajate I. E. (lk 42-43) ja H. M. (lk 44-45) ütlustest ning kannatanu V. S. (lk 1-3) ja ka süüdistatava Indrek Variku (lk 100-103, 96) ütlustest nähtub kogumis, et kuigi peolaud asus toas, ei asunud peolised kõik kogu aeg koos, vaid liikusid ringi, söömise ja joomise vahepeal jagati jõuluvana poolt kinke, tantsiti, käidi õues, oldi tünnisaunas, viibiti terrassil, suheldi koridoris, käidi väljas suitsu tegemas ning peoseltskonnale oli omane, et kõik seal aega veetnud isikud üksteist ei tundnud. Tunnistaja I. E. ütluste kohaselt tähistati XXX talus jõule suurema seltskonnaga (lk 42-43). XXX M. R. tunnistajana antud ütluste kohaselt oli politsei kohale saabumise ajaks peolisi alles umbes 8 inimest (lk 28-29). Tunnistaja M. R. ütlustega on tõendatud, et politsei sai juhtimiskeskuselt väljakutse kell 01:52 ja kohale jõudsid nad kell 02:46, kui kiirabi lahkus ja sõitis neile tee peal vastu (lk 29). Eelkajastatud asjaoludel on kohtule usutavad tunnistaja M.-L. S. (S.) ütlused selle kohta, et tema ei näinud talle võõraste Indrek Variku ja V. S. vahel tüli ega lahkarvamust enne nende isikute vahel XXX.a öösel garaažis toimunut (lk 47). Kuna pidutsejaid oli palju, nad ei viibinud peol kõik koos ühes kohas, vaid liikusid ringi, siis ei pruukinud M.-L. S. sattuda Indrek Varikuga ja V. S. peo ajal samasse 3 kohta, kus Indrek Varikul ja V. S. tekkis omavahel rahaliste suhete pinnalt äriteemaline lahkarvamus. Seetõttu on mõistetav, et ta ei saanud näha ja ei näinudki Indrek Variku ja V. S. vahel erimeelsusi ja lahkarvamusi XXX suhete teemal. Asjaolu, et enne XXX talu garaaži suundumist oli Indrek Variku ja V. S. vahel äriteemaline erimeelsus, mida mindi lahendama peopidamise ruumidega sama katuse all asuvasse garaaži, on tõendatud nii tunnistajate I. E. (lk 42-43) ja H. M. (lk 44-45) ütlustega kui ka kannatanu V. S. (lk 1-3) ja süüdistatava Indrek Variku (lk 100-103, 96) ütlustega kogumis. Selles osas on tunnistajate I. E. (lk 42-43) ja H. M. (lk 44-45) ütlused ning kannatanu V. S. (lk 1-3) ja süüdistatava Indrek Variku (lk 100-103, 96) ütlused omavahel kooskõlas. Tunnistaja I. E. ütlustega (lk 42-43) ja süüdistatava Indrek Variku ütlustega (lk 100-103, 96) on tõendatud, et Indrek Varik võttis enne V. S. kahekesi garaaži minemist peolaualt kaasa viinapudeli. I. E. ütluste kohaselt nägi ta seda oma silmaga pealt (lk 42 pöördel). Tunnistaja I. E. ütlustega (lk 42-43) on tõendatud, et kuulis mõne aja pärast garaažist karjumist, kuid kes karjus, ei olnud aru saada ning aru ei olnud saada ka seda, mida karjuti. I. E. ütlustega on tõendatud, et ta läks siis garaaži vaatama, garaažis olid Indrek Varik ja V. S. kahekesi, V. S. oli ülakeha paljas, kuna oli teistega koos saunas käinud ja ei olnud veel särki selga pannud, Indrek Varikul olid riided ja ka mantel seljas, V. S. oli rind üleni verine ja Indrek Varikul oli käes katkine viinapudel, mis oli „roosiks“ löödud (lk 42 pöördel). Üldteada olevalt kasutatakse rahvakeeli väljendit „roos“ katkise servaga klaaspudeli kohta, mida saab käes hoida ja mille katkise sakilise servaga pudeli osaga saab teisele isikule löömisega vigastusi tekitada. „Roosi“ saamiseks tuleb pudelil üks ots maha lüüa, et tekiks sakiline terav serv. Tunnistaja I. E. ütlustega (lk 42-43) on tõendatud, et tema garaaži astumise ajal haaras V. S. enda kätte summutit (lk 42 pöördel). I. E. ütlustega on tõendatud, et Indrek Varikul käes olnud viinapudelist tehtud „roos“ oli teravate servadega, kuna meeste vahele tormates rebestas Indrek Varikul käes olnud „roos“ tal mantlit (lk 42 pöördel). Tunnistaja I. E. ütlustega (lk 42-43) on tõendatud, et tema garaaži jõudmise ajal löömist ei toimunud, V. S. oli verine ja hoidis käes summutit, Indrek Varikul vigastusi näha ei olnud ja ta hoidis käes katkist viinapudelit („roosi“) ning selles segaduses kadus Indrek Varik garaažist ära ja nad hakkasid tegelema V. S. kiirabi kutsumisega (lk 42 pöördel). Kohtul ei ole alust tunnistaja I. E. ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Sellega, et V. S. tekitati süüdistuses kajastatud vigastused Indrek Variku poolt peolaualt kaasa võetud viinapudelist tehtud „roosiga“, s.o katkise klaasist viinapudeli teravaotsaliste servadega, on kooskõlas ka patrullpolitsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodelt nähtuv selle kohta, et garaaži põrandal on näha küll verekahtlast määrdumist, vereplekke ja verelaike (lk 31-33, 35-37, 39), kuid põrandal asuvatel klaasikildudel verekahtlast määrdumist ei ole (lk 40). Kuna põrandal asuvatel klaasikildudel verekahtlast määrdumist ei ole, siis on välistatud süüdistatava ja tema kaitsja esile tõstetud võimalus, et V. S. võis saada vigastused või osa vigastustest kukkumisest vastu maas olevaid klaasikilde. Sellega, et Indrek Varik tekitas V. S. süüdistuses kajastatud vigastused tal käes hoitud katkise viinapudeliga („roosiga“), on kooskõlas ka XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX isiku kohtuarstliku ekspertiisi kohta kajastatu (lk 21-27). XXX.a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusega on tõendatud, et V. S. võidi vigastused tekitada lõikamisest ja torkamisest teravaservalise ja otsalise esemega, võimalik, et katkise pudeliga või sarnase esemega (lk 24 punkt 3). Sellega, et just Indrek Varik oli V. S. katkise viinapudeliga vigastuste tekitajaks ning tal oli käes hoitavast katkisest viinapudelist olulisel määral jõuülekaal alkoholijoobes V. S. üle, on kooskõlas ka asjaolu, et Indrek Varikul vigastusi polnud, aga V. S. olid ulatuslikud vigastused ning Indrek Varik kadus kõigile märkamatult peolt ära, kui kõne alla tuli asjale ametliku käigu andmine ja kiirabi kutsumine ning kohale oli oodata ka politseid. 4 Asjaolu, et Indrek Varikul vigastusi polnud, on tõendatud tunnistaja I. E. ütlustega (lk 42-43). Ka süüdistatava Indrek Variku ütlustest (lk 100-103, 96) ei nähtu, et tal oleks vigastusi olnud. Ka kannatanu V. S. (lk 1-3) ja tunnistajate M.-L. S. (lk 46-48), I. E. (lk 42-43) ja H. M. (lk 4445) ütlustest ei nähtu Indrek Varikul vigastuste olemasolu. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu kuskilt, et Indrek Varikul oleks esinenud vigastusi. Kiirabikaardiga (lk 5-7) ning patsiendikaardiga (lk 8-9) ja haiguslooga (lk 11) koos nende juurde kuuluvate fotodega (lk 12-16) ja XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX (lk 21-27) kajastatud eksperdiarvamusega (lk 24) on tõendatud, et V. S. tuvastati rindkere ja selja piirkonnas lõikeja torkehaavad - lõikehaav rindkere eespinnal rinnakupiirkonnas, lõikehaav vasakul rindkere ülaosas keskmisel kaenlajoonel abaluu ülaservas, torkehaav paremal rindkere alaosas tagumisel kaenlajoonel VIII roidevahes rindkereõõnde ulatumisega, hulgaliselt lõikehaavu seljapiirkonnas ning vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused randmepiirkonnas ja peopesas. XXX.a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusega on tõendatud, et need vigastused võivad olla tekitatud XXX.a (lk 24) ning nendest vigastustest üks põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse, kuna üks haavadest oli rindkereõõnde ulatuv haav (lk 24). Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et kannatanu V. S. seisund oli saadud vigastuste tõttu raske, on kooskõlas ka Häirekeskusele tehtud telefonikõnede salvestistelt nähtuv selle kohta, et Häirekeskusesse XXX.a kella 02:01:52 ajal helistaja oli mures abi vajava XXX pärast, kuna XXX on kaotanud juba teadvuse (asitõendi vaatlusprotokoll: lk 49-51; 6-e kõne salvestised CDR plaadil toimiku tagakaanel ümbrikus). Asjaoluga, et just Indrek Varik oli ründav pool ja tal oli käes hoitavast „roosist“ jõuülekaal, on kooskõlas ka XXX.a ekspertiisiaktis (lk 21-27) kajastatud eksperdiarvamusest (lk 24) nähtuv selle kohta, et V. S. võis saada vasaku käe haavad ja marrastused/kriimustused käe löökidele ette panemisest/löökide tõrjumisest (p 4). Sellega, et just Indrek Varik oli ründav pool, kelle käes oli jõuülekaal, on kooskõlas ka tunnistaja I. E. ütlustest (lk 42-43) ja sündmuskohal käinud patrullpolitsei poolt garaažis sumbutajast tehtud fotolt (lk 41) kogumis nähtuv selle kohta, et I. E. garaaži saabumise ajal oli V. S. just võtmas endale kätte sumbutaja toru, mida ta seejärel hoidis käes ning Indrek Varikul oli käes katkise servaga viinapudel. Nähtub, et V. S. püüdis ennast kätte võetud sumbutajaga kaitsta katkist viinapudelit käes hoidva Indrek Variku eest. Sellega, et just Indrek Varik oli V. S. ründavaks pooleks ja talle katkise viinapudeliga kehavigastusi tekitanud isikuks, on kooskõlas ka Indrek Variku faktiline käitumine, s.o sündmuskohalt põgenemine pärast seda, kui ta oli garaažis V. S. kehavigatuste tekitamisega teistele peolistele vahele jäänud. XXX.a kiirabikaardiga on tõendatud, et väidetav lööja oli sündmuskohalt lahkunud ja pidi liikuma XXX (lk 6). Kiirabikaardil kajastatu kohaselt ei teadnud keegi koha peal olnud isikutest kuna ja millega lööja lahkus (lk 6). Ka sündmuskohal käinud XXX M. R. tunnistajana antud ütlustega (lk 28-29) on tõendatud, et seda, millal, kuidas ja kuhu läks Indrek Varik, ei näinud kohal viibinutest mitte keegi (lk 29). Asjaolu, et Indrek Varik lahkus sündmuskohalt enne politsei ja kiirabi saabumist, on tõendatud ka patrullilehel (lk 52-53) sellekohaselt kajastatuga (lk 53). Sama nähtub ka tunnistaja I. E. ütlustest (lk 42-43) selle kohta, et Indrek Varik ja tema XXX H. olid peo kohast kadunud juba enne kiirabi saabumist (lk 42 pöördel all). Ka tunnistaja H. M. ütluste (lk 44-45) kohaselt ei tea ta öelda, mis hetkel ja kuidas Indrek Varik ära läks (lk 45). Sama nähtub ka tunnistaja M.-L. S. ütlustest (lk 46-48) selle kohta, et intsidendi avalikuks tulemisest alates Indrek Varikut enam näha ei olnud, ta kadus ära (lk 47). See, et just Indrek Varikust lähtus initsiatiiv V. S. füüsilise vägivallaga füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamiseks, on tõendatud kannatanu V. S. ütlustega (lk 1-3). Kannatanu V. S., vaatamata sellele, et tunnistas ennast ööl vastu XXX.a konjaki joomisest purjus olevat, mäletab, et tüli temast kainema Indrek Varikuga paisus verbaalseks konfliktiks 5 garaažis, kus see läks edasi füüsiliseks, mille käigus ta sai pihta Indrek Variku rusikalöögiga, mis vastu vasakut silma tekitas füüsilist valu ja silm läks siniseks (lk 2). Rohkem kannatanu täpsemaid asjaolusid füüsilisest konfliktist Indrek Varikuga ei mäleta (lk 2). Küll aga mäletab kannatanu V. S., et H. M. karjus Indrek Varikule, et mida ta V. S. teinud on, ja et Indrekul on vangi minek, mispeale Indrek lahkus (lk 2).
R. tunnistajana antud ütlused (lk 28-29).
lg 2¹ punktis 2 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. XXX M. R. tunnistajana antud ütlustega (lk 28-29) on tõendatud, et XXX.a kell 02:46 sündmuskohale jõudes oli kannatanu sündmuskohalt kiirabiga minema viidud, kiirabi sõitis neile tee peal vastu, sündmuskohal olnutest I. E. ja H. M. avaldasid, et kannatanut V. S. ründas Indrek Varik, kes oli V. S. tekitatud haavad (lk 29). Kannatanu V. S. ja XXX M. R. tunnistajana antud ütlustega (lk 28-29) on kooskõlas tunnistaja I. E. (E.) ütlused (lk 42-43). Ka tunnistaja I. E. ütluste kohaselt oli V. S. ja Indrek Varikul omavahel teiste juuresolekul tüli, mida nad läksid lahendama majas asuvasse garaaži. Tunnistaja I. E. ütlustega on tõendatud, et Indrek Varik võttis laualt viinapudeli ja nad läksid kahekesi V. S. majas asuvasse garaaži (lk 42p keskel), hiljem nägi „roosiks“ löödud viinapudelit Indrek Varikul käes, kui V. S. oli verine ja haavades. Kannatanu V. S. (lk 1-3), XXX M. R. tunnistajana antud ütlustega (lk 28-29) ja tunnistaja I. E. (E.) ütlustega (lk 42-43) on kooskõlas tunnistaja H. M. ütlused (lk 44-45). Ka tunnistaja H. M. ütluste kohaselt olid tema XXX V. S. ja Indrek Varikul ühisest äri ajamisest rahalised probleemid, mida V. S. soovis Indrek Varikuga arutada, aga Indrek Varik tegi ettepaneku hiljem kaine peaga kokku saada ja siis neid asju arutada (lk 45). Tunnistaja H. M. ütlustega on tõendatud, et selle peale V. S. ei rahunenud maha ja nad hakkasid üksteist tõukima, aga ei löönud, nad ka rääkisid omavahel, aga see oli suhteliselt sisutu jutt (k 45). H. M. ütluste kohaselt läks ta siis ära tuppa peolauda ja ei tahtnud neile vahele minna. Eelkajastatud kannatanu V. S. ja tunnistajate M. R., I. E. ja H. M. ütlustega on ümber lükatud süüdistatava Indrek Variku kohtus 14.01.2022.a kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ta lõi kannatanut teiste nähes rusikaga näkku enne garaaži minekut, s.o koridoris, ja selle kohta on palju pealnägijaid. Süüdistatava Indrek Variku väiteid selle kohta, et ta lõi kannatanut V. S. rusikaga näkku koridoris teiste nähes, ükski tõend ei kinnita ning Indrek Variku ütlused on selles osas ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega vastuolus. Kannatanu V. S. ütluste kohaselt lõi Indrek Varik teda rusikaga näkku vasaku silma piirkonda garaažis, omavaheline nügimine Indrek Variku ja V. S. vahel oli tunnistaja H. M. ütluste kohaselt teiste juuresolekul ja nähes. Siinkohal on oluline täheldada, et teiste juuresolekul omavahelise nügimise ja kannatanule garaažis rusikaga näkku löömise vahele jääb ajaliselt vahe sisse ning selle ajavahe sees võttiski Indrek Varik enne kannatanuga garaaži minekut peolaualt kaasa viinapudeli. Taolistel asjaoludel ei saanud hädakaitseseisundit Indrek Varikul omavahelisest nügimisest tekkida, kuna rusikaga löömise ajaks oli igasugune oht Indrek Varikule kadunud ja jõuülekaal peolaualt kaasa võetud ja garaažis „roosiks“ löödud viinapudelist oli Indrek Varikul. Kõrvutades süüdistatava Indrek Variku ütlusi ülejäänud tõenditega, ilmneb, et süüdistatava ütlused on suures osas teiste tõenditega vastuolus. Kuna süüdistatava ütlustest üle jäävas osas on tõendid kooskõlas ja sisulisi vastuolusid nende vahel pole, siis osas, millises süüdistatava Indrek Variku ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, lähtub kohus omavahel 6 kooskõlas olevast tõendite kogumist ja hindab sellega vastuolus olevad süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja nendest otsuse tegemisel ei lähtu. Isegi kui lähtuda süüdistatava Indrek Variku ütlustest selle kohta, et kannatanu lõi teda teiste nähes 3-4 korral konksus sõrmenukiga rindu, millest ta tundis mõõdukat valu, misjärel ta lõigi kannatanule rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, siis pole Indrek Variku käitumine proportsioonis kannatanu käitumisega, kuna Indrek Varik vastas V. S. käitumisele põhjendamatult suure vägivallaga. Kolmel-neljal korral sõrmenukiga togimisele on tugev parema käega tehtud rusikalöök kannatanule näkku silma piirkonda ebaproportsionaalselt suur vägivald, kuna süüdistatava ütluste kohaselt kukkus kannatanu sellest löögist maha. Indrek Variku faktilisest käitumisest nähtubki, et füüsilise vägivalla kasutamise koha pealt oli Indrek Varikul tekkinud kavatsus, rakendada V. S. suhtes garaažis teiste silma alt ära olles füüsilist vägivalda. Just Indrek Varik oli see, kes võttis peolaualt enne garaaži minekut kaasa viinapudeli, just Indrek Varik oli see, kes garaaži jõudes lõi kannatanule rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, milline löök oli nii tugev, et pärast seda kannatanu enam sündmusi täpselt ei mäletanud, kuid sellest löögist tundis ta füüsilist valu ja silm oli kannatanul sinine ka XXX.a ülekuulamise ajal (lk 2: kannatanu ütlused). Indrek Varik oli ka see, kelle käes muutus kaasa võetud viinapudel „roosiks“, s.o ühest otsast sakiliste ja teravate servadega pudeliks, mida ta kasutas V. S. kehavigastuste tekitamiseks. Eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Indrek Varik käitus V. S. kehavigastuste tekitamisel eesmärgistatult ja sihiteadlikult. Valides kannatanule füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamiseks lisaks enda rusikale kannatanu suhtes toimimisvahendiks ka katkise teravate sakiliste servadega klaaspudeli, otsustas Indrek Varik põhjustada kannatanule nn tavalisest rusikalöögist suuremat ja pikemaajalist füüsilist valu ning ulatuslikumaid ja raskemaid vigastusi, mis toovad endaga kaasa ka rohke ning ulatusliku vere kaotuse, kuna „roos“ põhjustab hulgaliselt lahtisi haavu. On ilmselge, et saunast tulnud ja palja ülakehaga alkoholijoobes olevale kannatanule on „roosiks“ löödud viinapudeliga võimalik põhjustada hulgaliselt erineva sügavusega haavu. Just katkise viinapudeli palja ülakehaga kannatanu suhtes toimimise vahendiks valimisega näitas Indrek Varik üles soovi kannatanule põhjustada mistahes kehavigastusi, ka raskeid. Kannatanule süüdistuses kajastatud kehavigastuste põhjustamise, s.h ühe raske tervisekahjustuse tekitamise, pani Indrek Varik toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Indrek Variku käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et Indrek Varik ei ole ennast süüdi tunnistanud ja ta on esitanud mitmeid väiteid, mis ei haaku ülejäänud tõendite kogumiga, ei ole tema käitumise õigusvastasust välistavaks. Indrek Varik väitis kohtus ütlusi andes, et lõi ühel korral V. S. rusikaga näkku maja koridoris, esikus, s.o enne garaaži minekut, mida nägid pealt ka teised inimesed. Neid Indrek Variku väiteid ei kinnita üksi teine kriminaalasjas kogutud tõend. Veel andis Indrek Varik kohtus ütlusi, et koridoris saadud rusikalöögist kukkus V. S. pikali ja ennast püsti ajades küsis korduvalt, et kas tahad kakelda, millest oli kindel, et V. S. tuleb talle kohe kallale. Ka neid Indrek Variku väiteid ei kinnita üksi teine kriminaalasjas kogutud tõend. Kohtus ütlusi andes väitis Indrek Varik, et garaažis tuli V. S. talle kallale ja tahtis peksa anda, mistõttu rünnaku peatamiseks võttis kätte esimese ettejuhtuva asjana pudeli, oli rüselus, maadlesid, aga otseselt lööke või poksiasendit ei olnud, pudel läks katki rüseluse käigus, V. S. katkise pudeliga ei rünnanud ja tema pudelit V. S. ründamiseks katki ei teinud, V. S. võis vigastused saada maas olevatest pudelikildudest. Ka neid Indrek Variku ütlusi teised asjas olevad tõendid ei kinnita. Kõrvutades süüdistatava ütlusi teiste asja olevate tõenditega, ilmneb, et süüdistatava ütlused on suures osas teiste tõenditega vastuolus. Kuna süüdistatava ütlustest üle jäävas osas on tõendid kooskõlas ja sisulisi vastuolusid nende vahel pole, siis osas, millises süüdistatava Indrek Variku ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, lähtub kohus omavahel kooskõlas olevast 7 tõendite kogumist ja hindab sellega vastuolus olevad süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja nendest otsuse tegemisel ei lähtu. Lisaks eelnevalt käesolevas otsuses tõenditele antud hinnangule on oluline täheldada, et kuigi kannatanu V. S. soovis verbaalselt rahalist lahkarvamust ärilisel teemal Indrek Varikuga ära lahendada ja oli selles küllaltki järjekindel, oli ainukeseks füüsilise vägivalla kasutajaks Indrek Varik, kes kannatanu suhtes füüsilise vägivalla teiste eest salaja kasutamiseks tegi ka ettevalmistusi, võttis kannatanuga kahekesi garaažis olemise ajaks kaasa viinapudeli, mida „roosiks“ lööduna hoidis käes ka siis, kui teised verise ja rohketes haavades kannatanu garaažist avastasid. Indrek Varik lõpetas kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamise alles pärast seda, kui teised tulid garaaži ja nad lahutasid. Selleks ajaks aga oli kannatanu juba rohketes ja veristes haavades ning teiste sekkumise ajaks alles saavutas kannatanu selle, et sai enda kätte sumbutaja, millega tal tekkis võimalus enda kaitsmiseks. Kuni teiste garaaži saabumiseni oli jõuülekaal ilmselgelt Indrek Variku käes, mida ta kasutas ära kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt toimus Indrek Variku poolt talle rusikaga näkku löömine garaažis, kohe küllatki sinna minemise alguses, pärast mida ta enam sündmusi nii täpselt ei mäletanud. Kuna aga garaažis peale Indrek Variku ja V. S. teisi isikuid ei olnud ja pole reaalne, et kannatanu endale ise „roosiga“ vigastusi tekitas, ning teiste garaaži saabumise ajaks oli just Indrek Varikul käes „roos“ ning verine ja haavades V. S. võttis endale kaitseks kätte sumbutajat ning maas olnud klaasikildudel verekahtlast määrdumist polnud, siis pole kahtlust selles, et ainukeseks isikuks, kes vigastused kannatanule tekitas, oli Indrek Varik ning on välistatud võimalus, et kannatanu võis saada vigastused maas olnud klaasikildudele kukkumisest. Indrek Variku käitumine on kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega on põhjustatud oht elule. V. S. tuvastatud rindkere ja selja piirkonna lõike- ja torkehaavadest ulatus üks torkehaav paremal rindkere alaosas tagumisel kaenlajoonel VIII roidevahes rindkereõõnde, mis ekspertiisiakti kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus (lk 24 punkt 6). Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a määrusega nr 266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p 9 kohaselt on rindkereõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus. KARISTUS KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt karistatakse raske tervisekahjustuse tekitamise eest nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Indrek Variku süü suurust mõjutab asjaolu, et ta kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kavatsetult, põhjustades sellega V. S. nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi. Indrek Variku süü suurust tõstab ka asjaolu, et lisaks rusikale kasutas Indrek Varik kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamiseks ka katkist pudelit, mis „roosiks“ lööduna võimaldas põhjustada kannatanule hulgaliselt torke- ja lõikehaavu, sealhulgas ka ühe eluohtliku kõhuõõnde ulatuva torkehaava. Lisaks eelkajastatud asjaoludele on oluline täheldada, et kannatanu ja süüdistatava näol oli tegemist XXX, kelle vahel arusaamatused olid rahalistel teemadel ühisest äri ajamisest ning seejuures oli jõulupeol nende teemade käsitlemiseks initsiatiiv rohkem just kannatanu käes. Oluline on täheldada ka seda, et kuigi kannatanul olid ulatuslikud vigastused, pole kannatanu enda XXX Indrek Variku suhtes vaenulik, pole talle ka ranget või rasket karistust nõudnud, kannatanu ei soovinud kohtuistungil osaleda. Indrek Variku käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 8 Lisaks eelkajastatud asjaoludele on õiguskorra kaitsmise huvidest ja süüdistatava isikust lähtudes oluline arvesse võtta asjaolu, et eelduslikult oli Indrek Variku käitumine kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisel erandliku laadiga ja rohkem juhusliku iseloomuga, kuna Indrek Varik on varem kriminaalkorras karistamata ning uusi analoogseid intsidente lisandunud pole, kuigi toimunust on nüüdseks möödunud enam kui 4 aastat. 4 aastat sündmuste möödumisest kahandab oluliselt avalikku huvi ja kuna Indrek Varikul uusi rikkumisi pole, siis on alust eeldada, et ta on teinud toimunust järelduse enda elu edaspidiselt õiguskuulekalt elamiseks ja analoogsetest tegudest hoidumiseks. Taolistel asjaoludel pole põhjendatud ülemäära karmi karistuse kohaldamine. Kohus nõustub prokuröriga selles, et karistus võiks jääda miinimumi lähedale KarS § 73 lg 1,3 sätete kohaldamisega tingimisi ning katseaeg sellega proportsioonis. KarS § 61 mõttes erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.