Obsah (6)

§ 34§ 40§ 31§ 35§ 41§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-139833 Tsiviilasi Xxx Kannike korteriühistu (korteriühistu K

) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 34

lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt

§ 40

lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

1. Korteriühistu Kannike xx
2. mai 2021 üldkoosoleku otsuse kohaselt on 2021a majanduskava kinnitamisel märgitud, et kõikide kulude jagamine toimub seadusest tulenevalt. 2021 majandamiskava kohaselt üldelekter, haldustasu ja remondifond jaotatakse vastavalt elamispinna suurusele (m2), prügivedu elanike arvule, vesi-kanalisatsioon vastavalt tarbimise järgi. Lisaks on korteriomanikel küttepuude kulu katteks maksekohustus, kus 3-toalise korteri omanik peab tasuma 480 eurot. Seega lasub puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale elamu kommunaalteenuste eest seonduvalt xxx korteriga nr xx ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on puudutatud isik aga täitmata jätnud. 3 2-21-139833
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult
4. a oktoobrikuust kuni
5. a veebruarikuuni tekkinud 1310,63 euro suurust võlgnevust, millest küttepuude summa 480 eurot. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1310,63 eurot.
6. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil
7. oktoober 2020 –
8. märts 2022 maksmata arvete eest. Alates
9. jaanuarist 2018 kehtima hakanud

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega alates 1. jaanuarist 2018 on avaldajal õigus nõuda vastavalt

§ 42lg-le 1 viivist VÕS § 113 lg 1 järgses määras.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates

1. juulist 2020 oli 0,00 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas.
2. Avaldaja arvestab viivist alates
3. oktoobrist 2020, millisest ajast avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult varaseima arve (st 08.10.2020 arve nr xxx) tasumisega viivitamise tõttu viivist ning seda kuni avalduse esitamiseni, s.o 09.03.
4. Kohus näeb arvestusest, et kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamisele eelneva päeva (08.03.2022, kaasa arvatud) seisuga summas 55,31 eurot (09.03.2022 ei ole arvestuses kaasa arvatud). Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 55,31 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
5. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1365,94 eurot, millest põhivõlgnevus 1310,63 eurot ja viivis 55,31 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 4 2-21-139833
7. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Avaldaja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et avaldaja menetluskulu kohtumenetluses on vaid avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
9. Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
10. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-le
11. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on tasutud riigilõiv 50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
12. Kohus mõistab E. S.lt välja xxx Kannike korteriühistu (korteriühistu Kannike xx) kasuks menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot.
13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 5