← Eesti

2-21-18216/9

Obsah (10)§ 343§ 410§ 413§ 444§ 459§ 468§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18216 T

) § 3141 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

  1. Kohus otsustas korraldada käesolevas asja kohtuistungi ning edastas pooltele
  2. veebruaril 2022 kohtukutsed
  3. märtsil 2022 toimuvale istungile. Kohtuistungile ilmus vaid hageja seaduslik esindaja M. N.. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab asja lahendada tagaseljaotsusega.
  5. Nimelt on kostja kohtukutse kätte saanud
  6. märtsil 2022, seega oli kostja istungi toimumisest teadlik. Lisaks leiab kohus, et ta on järginud ka

§ 343

lõikes 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Kohus märgib, et kuna kostja sai kohtukutse kätte 10. märtsil 2022 ning istung toimus 21. märtsil 2022, siis see ajavahe on käesoleval juhul enam kui 10 päeva. 3

(5)10. Kohtukutsega oli kostjat ka hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (

§ 410). Kohus märgib, et hageja seaduslik esindaja taotles 21.

märtsi 2022 toimunud kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. 11.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. 12.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures elatise muutmise (suurendamise) asjaolu. 13. Kohus märgib, et vastavalt

§-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (

§ 459lg 2).

Hageja on selgitanud, et elatise suurendamise vajadus tuleneb elukalliduse tõusust, lapse vajaduste suurenemisest ning lapse ema tervise halvenemisest. Kohus leiab, et tegemist on asjaoludega, mis saavad tingida elatise suurendamise.

  1. Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 p-st
  2. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Kuni
  3. detsembrini 2021 kehtinud PKS redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 oli 584 eurot kuus alates
  4. jaanuarist
  5. Seega ei võinud hagi esitamise ajal, s.o 19.11.2021 elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Seega perioodi eest 19.11.2021 kuni 31.12.2021 tuleb elatise suuruseks mõista hageja taotletud summa, s.o 292 eurot kuus. Kokku selle perioodi eest aga 408,80 eurot: perioodi 19.11-30.11 eest 116,80 eurot (292/30x12) ja 01.12-31.12 eest 292 eurot. Alates
  6. jaanuarist 2022 kehtiva PKS redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3-5 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  8. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega ei või käesolevas asjas alates 01.01.2022 elatis lapsele A.-L. N. olla väiksem kui 213,44 eurot kuus. Seega tuleb elatise suuruseks alates 01.01.2022 mõista hageja taotletud summa, s.o 213,44 eurot kuus.
  9. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning see kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks 4

(5)välja mõista elatis miinimummääras (s.o alates 19.11.2021 292 eurot kuus ning alates 01.01.2022 summas 213,44 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et PKS §-s 101 sätestatud baassumma, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga ning lapsetoetuste ja muude PKS §-s 101 sätestatud tingimuste muutumisel, muutub vastavalt ka kostja poolt tasutava elatise suurus. Kohus määrab, et elatist tuleb seetõttu indekseerida iga aasta
  1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‑tele 3 ja
  3. Elatise arvestamine Tartu Maakohtu
  4. aprilli 2016 otsuse järgi tsiviilasjas nr 2-16-2028 tuleb lõpetada alates
  5. novembrist
  6. Kuna elatise suurendamise hagis on taotletud vaid elatise suuruse, mitte selle tasumise tähtaja ega tasumiseks määratud arvelduskonto vahetamise muutmist, jääb kehtima kohtu
  7. aprilli 2016 otsuses määratud elatise tasumise tähtaeg – elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette ning elatis tuleb tasuda M. N.i pangaarvele nr xxx xxx.
  8. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et hagejal oleks hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kohta info puudub ning elatishagi on riigilõivuvaba). 19. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.