Obsah (5)

§ 116§ 129§ 84§ 132§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number

) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kostja väitel on kostja esindusõigus ainult selle juhatuse liikmel Anfissa Fanforal. Hageja leiab, et tal ei olnud vaja kontrollida kostja esindusõigust, kuna ta sai kinnituse lepingu sõlmimise kohta kostja äriregistris olevalt e-posti aadressilt (dtl 54).

§ 116

lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingu tegemist majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Seda võib kindlasti eeldada töötaja või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle positsioon ongi suunatud selliste tehingute tegemisele või vahendamisele (müüjad, kelnerid, klienditeenindajad, P. Varul. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 350, komm 3.2.). Võttes arvesse, et hageja pöördus Aleksei Fanfora kui eraisiku poole ning soovis sisuliselt teenust (dtl 108), mida too osutas, siis ei olnud hageja jaoks ilmselge, et Aleksei Fanfora tegutseb kostja esindajana. Samuti ei ole arboristi elukutse selline, mille puhul võiks automaatselt eeldada õigust sõlmida lepinguid, nagu näiteks võiks seda teha müügiesindaja puhul. Aleksei Fanfora tegutsemine kostja nimel ei olnud äratuntav ning tegelikult ei olnud Aleksei Fanforal kostja esindamiseks õigust (dtl 65). Kohus leidis, et tehing on tühine (

§ 129lg 1).

Kostja ei ole tehingut heaks kiitnud, vaid vaidleb sellele vastu, ning leiab, et tehing on tühine (dtl 78).

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise kohaldamise eelduseks on, et saaja peab soorituse tulemusena midagi saanud. 3 Käesoleval juhul on tõendamata, et kostja oleks midagi hageja käest saanud, st sooritus puudub. Aleksei Fanfora kinnitus ei seo kuidagi kostjat ning hagejat ja selle pinnalt ei ole võimalik järeldada, et just kostja oleks raha saanud. Kohus leidis, et olukorras, kus ilma tšekita või arveta antakse isikule sularaha, siis kaasneb sellega paratamatult risk, et hiljem ei ole võimalik tõendada, kellele nimetatud raha anti. Seega ei vastuta kostja alusetu rikastumise sätete kohaselt hagejale raha tagasiandmise eest. Kostja ei vastuta ka hilisema kahju tekkimise eest. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja sõlmis lepingu kostjaga, keda esindas Aleksei Fanfora. Hagejal ei olnud huvi sõlmida lepingut eraisikuga. Asjaolu, et Anfissa Fanfora ja Aleksei Fanfora on lahutatud, ei tõenda, et Aleksei Fanfora ei saanud tegutseda kostja esindajana. Maakohus jättis tähelepanuta hageja tõendid, et Aleksei Fanfora kasutas hagejaga suheldes kostja ametlikku e-posti (arborist.estonia@gmail.com) ja telefoni (+372 XXXXXXXX). Aleksei Fanfora on seotud kostjaga ja tegutseb suhetes kolmandate isikutega kostja esindajana (

§ 132lg 1). Maakohus on rikkunud Ts

MS § 442 lg-t 8. Kostja ei ole tõendanud, et esindusõigus on ainult juhatuse liikmel Anfissa Fanforal. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 129lg-t 1.

Kohtu seisukoht tehingu tühisuse osas on segane ja ebaselge. Hageja sõlmis lepingu kostjaga ja andis raha kostja esindajale üle. Esineb alus VÕS 1028 kohaldamiseks. Oluline ei ole see, kas raha on kostjani jõudnud. 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Maakohus on

§ 118lg 2 kohaldanud.

Maakohus uuris, kas Aleksei Fanfora tegutseb osaühingu nimel. Hageja vastas, et pöördus Aleksei Fanfora kui eraisiku poole. Äriregistri andmetest nähtub, et kostja esindusõigus on ainult juhatuse liikmel Anfissa Fanforal. Aleksei Fanfora ei ole kostja töötaja kunagi olnud. Hagejale ei saanud jääda mulje, et Aleksei Fanfora tegutseb kostja nimel. Hageja on ise avaldanud, et ta pöördus Aleksei Fanfora kui eraisiku poole. Kostja kasutas e-posti aadressi arborist.estonia@gmail.com isikliku kontaktina. Käesoleval juhul oli kostjal kohustus väljastada arve ning hagejal oli õigus raha maksmise korral nõuda arve või muu dokumendi väljastamist. Aleksei Fanforal arve väljastamise kohustust ei ole, mis kinnitab seda, et kostja sõlmis lepingu Aleksei Fanfora kui eraisikuga, kuna hageja ei ole ettemaksu maksmisest keeldunud. 6. Hageja täiendava seisukoha kohaselt kuulub

§ 118lg 2 kohaldamisele.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta võib tekkida ka juhul, kui esindajale on kättesaadavad esindatava ametlikud blanketid, pitsat või sarnased vahendid (vt P. Varul, I. Kull. Tsiviilõiguse üldosa, lk 195). Kuna Aleksei Fanfora kasutuses 4 olid esindatava sidevahendid ja kostja ei nõudnud sidevahendite tagastamist, siis saab järeldada, et esindatav (kostja) teadis, et Aleksei Fanfora tegutseb tema nimel esindajana ja talus selle isiku sellist tegevust. Aleksei Fanfora tegutses kostja esindajana. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude 400 euro ulatuses rahuldamata ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot ning jaotab menetluskulude proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust taganemisest tuleneva tagasitäitmisenõude ning kahju hüvitamise nõude. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas leping oli kehtivalt sõlmitud ja kostja oli hagejaga sõlmitud lepingu pooleks ning kas ta on hagejalt raha saanud.
3. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et lepingu sõlmimisel suhtles hageja Aleksei Fanforaga. Maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, kas maakohus leidis, et lepingupooleks oli kostja asemel Aleksei Fanfora või hoopis, et Aleksei Fanfora sõlmis lepingu küll kostja nimel, kuid tal ei olnud lepingu sõlmimiseks esindusõigust. Seda, kelle nimel isik konkreetse lepingu sõlmib, tuleb hinnata

§ 116järgi.

Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (

§ 116lg 1).

Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p-d 11 ja 12). Praeguses asjas saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda pakkumuseks lepingu sõlmimiseks Aleksei Fanfora
3. juulil 2020 saadetud e-kirja (dtl 53). Selles ei ole küll selgelt väljendatud, et pakkumus on tehtud kostja nimelt, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab seda järeldada asjaolust, et pakkumus on saadetud kostja e-posti aadressilt, mis on kantud ka kostja kontaktaadressina äriregistrisse (dtl 65). Teistsugust järeldust ei anna alust teha ka hageja maakohtu istungil öeldu. Hageja on nii kirjalikes menetlusdokumentides kui ka kohtuistungil tuginenud sellele, et Aleksei Fanfora sõlmis lepingu kostja nimel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud Aleksei Fanfora esindusõiguse hindamisel põhjendamatult kohaldamata

§ 118

lg 2, mille kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ringkonnakohus leiab, et hageja võis asjaolust, et Aleksei Fanfora suhtles temaga kostja nimel ja kostja sidevahendeid kasutades (e-posti aadress ja telefoninumber) mõistlikult uskuda, et kostja on Aleksei Fanforat volitanud enda nimel tegutsema. Arvestades asjaolu, et kostja oli Aleksei Fanforale võimaldanud enda sidevahendite kasutamist, pidi kostja ka teadma, et Aleksei Fanfora tegutseb tema nimel ning kostja talus sellist käitumist. Seega leiab ringkonnakohus, et Aleksei Fanforal oli

§ 118

lg 2 järgi õigus hagejat lepingu sõlmimisel esindada ning leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. 5

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja on kehtivalt lepingust taganenud. Hageja on esitanud kohtule poolte sõnumivahetuse, fotod äravedamata okstest ja taganemisavalduse, millest koostoimes nähtub, et kostja ei ole enda lepingulisi kohustusi tervikuna täitnud vaatamata sellele, et hageja talt seda korduvalt nõudis ja andis selleks täiendava tähtaja. Kostja ei ole asjaolule, et lepingujärgsed tööd jäid lõpetamata vastu vaielnud. Seega on hageja VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi lepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise puhul on hagejal õigus VÕS § 189 lg 1 järgi nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Kostja on vaielnud vastu asjaolule, et ta on hagejalt raha saanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on kostja
2. juuli 2020 e-kirjas sisalduva kinnitusega tõendanud, et ta on kostjale üle andnud 400 eurot. Hageja on hagis küll väitnud, et ta andis kostjale
3. augustil 2020 veel 520 eurot, kuid selle kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja üleantud 400 eurot. Ülejäänud 520 euro tagastamise nõue jääb rahuldamata, kuna hageja ei ole raha kostjale üleandmist tõendanud.
4. Hageja nõuab kostjalt ka 144 euro suuruse kahju hüvitamist, mis on hagejal tekkinud seoses sellega, et kostja ei täitnud enda lepingust tulenevat kohustust vedada ära lõigatud oksad, mistõttu pidi hageja maksma okste äraveo eest 144 eurot. VÕS § 188 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega ei olnud kostjal pärast lepingust taganemist okste äraviimise kohustust ja hageja ei saa kostja kohustuse rikkumisele tugineda. VÕS § 135 lg 1 kohaselt saaks hageja lepingust taganemise korral nõuda üksnes lepingujärgse hinna ja asendustehingu hinna vahe hüvitamist, kuid hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest selline hinnavahe nähtuks, st hageja ei ole väitnud, et tasus okste äraveo eest rohkem, kui ta oleks pidanud lepingu järgi nende äraveo eest kostjale tasuma. Seega tuleb see nõue jätta rahuldamata.
5. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 38% ulatuses, seega jääb menetluskuludest 38% kostja ja 62% hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 6