lg 1 alusel) kohta avaldati elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.07.2021, kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajal huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Tulenevalt pankrotiseaduse § 158 lg-st 3 esitab pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta V Pil on järgmised arvelduskontosid, millede saldod pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o. 05.10.2020, olid: AS-s SEB Pank nr x, mille saldo pankroti oli 0 eurot; Swedbank AS-s nr x, mille saldo oli 37,79 eurot. Pankrotihaldur lubas V P’il kasutada arvelduskontot Swedbank AS-s, seega ei kuulu konto jääk pankrotivara hulka. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta:
Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 29 lg 3 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud tasuarvestusega 80 eurot tunnis:
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. V P ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus Vastutustundetu käitumine. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes
lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. V P esitas kohtule avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Avalduses kinnitas V P, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nähtuvalt maksu ja tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele ei ole V P pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu saanud.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 08.01.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.12.2020, kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur kutsus 18.01.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku projekti läbivaatamine ja pankrotimenetluse kulude kinnitamine; 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.01.2021.a., kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur kutsus 05.08.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamine ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 13) menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole V Pi pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohasel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. V Pi pankrotihaldur on taotlenud tasuks 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1104 eurot. V Pi pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot koos käibemaksuga. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1224 eurot koos käibemaksuga, mis on pankrotihaldurile täies ulatuses hüvitamata. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 viimase lause ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Seetõttu taotleb pankrotihaldur V Pi nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku 1224 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 747,60 eurot peab V P tagastama riigile. Haldur palub: 1. Lõpetada V Pi (isikukood x) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. 2. Kinnitada pankrotihaldur Ly Müürsoo töötasuks 920 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 184 eurot, kokku 1104 (üks tuhat ükssada neli) eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (rk 10539935, arvelduskonto nr X Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; Anda V Pile menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu ja hüvitamata kulud kokku 1224 eurot koos käibemaksuga. 3. Vabastada V P pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest. 7
Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 viimase lause ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Võlgniku on esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
Vastavalt
lg-le 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur märkis aruandes, et kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajal puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Tulenevalt
lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab V Pki usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.