1-22-2969 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-2969
(22730000086)Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Riigiprokuratuuri
- aprilli 2022 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kaebus RESOLUTSIOON
- Jätta X OÜ esindaja Vladimir Sadekovi kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri
- aprilli 2022 määrus muutmata.
- Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kuriteokaebus
- X OÜ esindaja esitas
- märtsil 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist kontrollimaks, kas Y on pannud toime KarS § 209 - § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaebuse kohaselt esitas Y Harju Maakohtule hagi X OÜ vastu alusetult saadud raha ja viivise nõudes (tsiviilasi nr X-XX-XXXXX). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C ja X OÜ
- märtsil 2019 suulise müügilepingu, mille kohaselt pidi X OÜ müüma C-le seadmed. C tegi X OÜ neli ettemakset, tasudes kokku 375 237,48 eurot. Sealhulgas kandis C
- märtsil 2019 X OÜ-le 79 977,19 eurot.
- detsembril 2020 saatis C X OÜ-le lepingu lõpetamise teatise koos nõudekirjaga 375 237,48 euro suuruse ettemaksu tagastamiseks.
- augustil 2021 informeeris C X OÜ-d nõude loovutamisest uuele võlausaldajale Y. Kaebuses leitakse, et Y esitas kohtule andmeid C poolt X OÜ-le 79 977,19 euro tasumise kohta, kuigi teadis, et C ei olnud seda summat tasunud. X OÜ ei ole seda raha saanud. Ettevõtte konto oli enne selle pangaülekande toimumist suletud ja raha tagastati maksjale. Seda asjaolu tõendab Swedbanki vastus X OÜ päringule. Y viib kohut eksitusse ja sooritab kolmnurkkelmuse – esitab 1 1-22-2969 kohtule valeandmed, et saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade
- Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas
- aprillil 2022, et ei alusta kriminaalmenetlust, sest puudub kriminaalmenetluse alus. Prokurör märkis, et selle hindamine, kas ja kui suures ulatuses on esitatud hagi põhjendatud, on tsiviilasja arutava kohtu pädevuses. Kriminaalmenetlus ei ole mõeldud teiste menetlusliikide abistamiseks, vaid iga menetlusliik võimaldab oma vahenditega tuvastada faktilisi asjaolusid. Prokurör ei nõustunud kuriteokaebuse esitaja seisukohaga, et kohus, kes lahendab tsiviilasja, teeb hagi rahuldades varakäsutuse kannatanu vara arvel. Varakäsutuse tegijaks oleks siiski isik ise, keda ei ole petetud, kuna avalduses esitatud asjaolud ei ole tema jaoks pettuse esemeks, mis viiksid teda eksimusse. Seega ei oleks petetu ja varakäsutuse tegija üks ja sama isik, mis välistab kolmnurkkelmuse.
- X OÜ esindaja vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri Riigiprokuratuuris, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. menetlusotsuse Kaebuse esitaja jäi seisukoha juurde, et Y võib olla pannud toime kolmnurkkelmuse katse. Y esitas kohtusse hagiavalduse, kus märkis teadvalt valeandmed selle kohta, et X OÜ-l on tema ees võlad. Sellise hagiavaldusega proovis Y viia kohut eksitusse – ta soovib, et kohus teeks kohtuotsuse, millega ta saaks endale raha, millele tal tegelikult õigust ei ole. Kaebuse esitaja hinnangul on prokuröri väide, et varakäsutuse tegijaks on isik, mitte kohus, põhjendamatu. Kohus paneb kohtuotsusega menetlusosalistele kohustuse täita määratud kohustusi. Hagi rahuldamise korral teeb petetu, praegusel juhul kohus, varakäsutuse – käsutab kohustusega kostja vara arvelt. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et kolmnurkkelmuses saab petetuks olla ka kohus (RKKKo asjas nr 1-16-5757, p 6.1 ja RKTsKo asjas nr 3-2-1-186-13, p 24). Riigiprokuratuuri määrus
- Riigiprokuratuuri
- aprilli 2022 määrusega jäeti X OÜ esindaja kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud. Riigiprokurör ei pidanud tõsiseltvõetavaks kaebuse esitaja väidet, et Y on esitanud tsiviilhagis kohtule teadvalt valeandmeid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ettevõte esitanud andmeid, mille suhtes on kohtumenetluse poolte vahel vaidlus. Õigusvaidluse peab tõenditele tuginedes lahendama tsiviilkohus. Kaebuse esitaja soovib, et kriminaalasja menetleja asuks tsiviilkohtu asemel tõendeid hindama – annaks hinnangu tsiviilasjas esitatud haginõude põhjendatusele ning loeks esitatud haginõude alusetuks. Seesugune soov on asjakohatu. Hageja poolt kostjale vastumeelse hagi esitamine ei ole käsitatav kelmuse katsena. 2 1-22-2969
- X OÜ esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuse esitaja vaidleb vastu Riigiprokuratuuri seisukohale kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta. Kaebuse esitaja kordab Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses toodud seisukohti ja põhjendusi, et Y käitumises esinevad kelmuse katsele viitavad tunnused ning et kelmuse koosseis on täidetud. Kaebuses leitakse, et tsiviilkohtumenetlus ei välista kriminaalmenetluse alustamist. Praegusel juhul ei ole tegemist lihtsalt olukorraga, kus kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud nõudega, vaid hageja esitas hagiavalduses teadvalt ebaõiged andmed, proovides viia kohut eksitusse. Y lisas hagiavaldusele maksekorralduse selle kohta, et C saatis
- märtsil 2019 rahalised vahendid kostja pangakontole, tegelikult aga teadis, et need rahalised vahendid olid maksjale tagastatud. Prokuratuuri toodud põhjenduste põhjal tekib mulje, et kohtule hagiavalduses teadvalt ebaõigete andmete esitamine ei ole õigusvastane. Kaebuse esitaja peab imelikuks olukorda, kus hageja esitab tsiviilkohtumenetluses hagiavalduses teadvalt valeandmed ja selline käitumine jäetakse kriminaalasja menetleja poolt tähelepanuta. Kui kriminaalvastutusele ei saa võtta põhjusel, et vaidlus toimub tsiviilkohtumenetluses, võib igaüks esitada hagiavalduses teadvalt valeandmeid ja kohut petta, lootes saada soodsat lahendit. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust.
- Seda, et tsiviilkohtumenetluses on võimalik panna kohtu eksitamisega toime kelmus, ei saa täielikult välistada. Kohtumenetluse spetsiifikast lähtuvalt võiks see ringkonnakohtu hinnangul kõne alla tulla vaid erandlikus olukorras. Seda, et kohtumenetluse pooltel on asjaoludest erinev arusaam, võib pidada hagimenetluse puhul loomulikuks – kui poolte vahel poleks vaidlust, poleks vajadust kohtusse minnagi. Kohtumenetluses on ette nähtud mehhanismid poolte väidete kontrollimiseks – oma väiteid tuleb tõendada ja vastaspoolel on võimalik esitada vastuväiteid ja oma tõendeid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Neist kontrollimehhanismidest tulenevalt tuleks olla ettevaatlik poole kohtus esitatud väite lugemisel karistusõiguslikku tähendust omavaks eksitamiseks. Märkida tuleb, et ka kannatanu esindaja enda viidatud kohtulahendites ei ole võetud selget seisukohta, et kohtumenetluse poole kohtus esitatud väide on kelmuse katse. Esiteks ei pea üldse paika kaebuse esitaja väide, nagu oleks Riigikohus pidanud kohtuasjas nr 1-16-5757 võimalikuks, et kolmnurkkelmuses saab petetuks olla ka kohus. Punktis 6.1, millele kaebuses on viidatud, on refereeritud ringkonnakohtu otsust. Riigikohus ise ei võtnud ses küsimuses seisukohta ja ringkonnakohuski käsitles seda küsimust 3 1-22-2969 obiter dictum korras, ilma et oleks võtnud seisukohta, millisel juhul saab kohtule tsiviilkohtumenetluses valeandmete esitamine kujutada endast kelmust. Ka kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 on Riigikohtu tsiviilkolleegium üksnes möödaminnes avaldanud arvamust, et kohtule valeandmete esitamine võib olla teatud juhtudel käsitatav kolmnurkkelmusena.
- Y teos ringkonnakohus kelmuse katse tunnuseid ei näe. Kuriteokaebusest ja esitatud ei nähtu mingeid asjaolusid, mis näitaks, et Y oleks esitanud kohtule teadvalt valeandmeid. Kaebuse kohaselt eksitas Y kohut väitega, et C tasus X OÜ-le 79 977,19 eurot, teades, et C ei olnud seda summat tasunud. Kuriteokaebusest ega ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei selgu, millel põhineb kaebaja väide, et Y teadis, et X OÜ pole tegelikult seda raha saanud. Võla, mille tasumist Y X OÜ-lt nõuab, on Y-le loovutanud C. Kuriteokaebusele lisatud hagiavalduse kohaselt tulenes nõue sellest, et C on teinud X OÜ-le 07.03.2019 maksekorralduse 79 977,19 euro ülekandmiseks, 18.03.2019 maksekorralduse 79,877.19 euro ülekandmiseks, 22.03.2019 maksekorralduse 103 936,94 euro ülekandmiseks ning 17.04.2019 maksekorralduse 111 446,16 eurot. Sellele, et sellised maksekorraldused on tehtud, ei ole vaielnud vastu ka kaebuse esitaja – vastupidi, kuriteokaebusele on lisatud maksekorralduste koopiad. Kaebuse esitaja väide on see, et kuna X OÜ arvelduskonto, millele 07.03.2019 ülekanne tehti, oli selleks ajaks suletud, tagastati raha ülekande teinule. Kaebuse esitaja ei selgita aga, kuidas pidi sellest, et 07.03.2021 ülekannet tegelikult ei toimunud, teadma Y, kes ei olnud ülekande tegija, vaid kes omandas nõude X OÜ vastu C-lt. Kuriteokaebuses on väidetud, et X OÜ käsutuses on olemas dokument (kirjavahetus juriidilise firmaga W ja X OÜ vahel), millest selgub, et „C loovutas tagasimaksega seotud nõude juriidilise firma W kliendile ning kinnitas, et C maksis kaupade eest kokku 295 260,29 eurot, mitte aga 375 237,48 eurot, mida hageja nõuab hagiavalduses“. Kuriteokaebuses ega hilisemates kaebuses ei ole väidetava kirjavahetuse sisu lähemalt avatud. Samuti ei ole kirjavahetust kuriteokaebusele lisatud ega esitatud edasises kaebemenetluses. See-eest on kuriteokaebusele lisatud hispaania keelest tõlgitud nõude loovutamise teade, milles on loovutatava nõude suuruseks märgitud just 375 237,48 eurot ehk summa, mida Y nõuab. Seega ei ole kaebuse esitaja näidanud ära, et Y eksitab kohut teadvalt X OÜ võla suuruse osas. Praeguses menetluses esitatud tõendite valguses on tegemist lihtsalt olukorraga, kus hageja ja kostja vahel on erimeelsus küsimuses, millises osas võib Y nõue olla põhjendatud, ning Y teos ei ole tuvastatavad kuriteotunnused.
- Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu jätab kohus KrMS § 208 lg 5 alusel Riigiprokuratuuri
- aprilli 2022 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4