4-22-1574/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1574 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtujurist Christina Jõesaar Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Väärteoasi Aivo Pille kaebus PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna juhtivuurija kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2610,22,000536 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Aivo Pille (isikukood 37208262753; elukoht xxx; e-post: xxx). Kaitsja Ü. K. kokkuleppel Kohtuväline menetleja: PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskond Väärteoasja arutamine Kirjalikus menetluses Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p-st 1: RESOLUTSIOON
2. Jätta Aivo Pille kaebus rahuldamata ja PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna juhtivuurija 26.04.2022 kaebuse lahendamise määrus väärteoasjas 2610,22,000536 muutmata.
3. Edastada käesolev kohtumäärus Aivo Pillele, kaitsjale ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 11.03.2022 koostas PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude uurimisgrupi väärteomenetleja väärteoprotokolli, mille kohaselt 02.03.2022 kell 12.20 juhtis Aivo Pille xxx mootorsõidukit DAF FA CF 75.360 registreerimismärgiga xxx. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud ta teeolusid (kinnisõidetud lumest tekkinud jäälibedus), sõiduki seisundit (suurus, kaal) ning muid liiklusolusid (kitsas, tõusu ja langusega tee), et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. A. Pille sõitis otsa vastassuunast liikunud ja enne kokkupõrget seisma jäänud mootorsõidukile Audi A6 registreerimismärgiga xxx, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Varaline kahju on põhjustatud mootorsõiduki DAF omanikule X OÜle ja mootorsõiduki Audi A6 omanikule J. B.le. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime ettevaatamatult. Väärteoprotokolli koostaja leiab, et eeltoodu põhjal rikkus A. Pille liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo. Kohtuvälise menetleja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija K.K. lõpetas 07.04.
4. a määrusega väärteomenetluse väärteoasjas nr 2610,22,000536 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja leidis, et LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimiseks peab mootorsõidukit juhtiv isik rikkuma liiklusnõudeid ja selle rikkumise tulemusena tekkima varaline kahju või tervisekahjustus. Süüdlase vastutusele võtmiseks tuleb tuvastada sõidukijuhipoolne liiklus- või käitumisnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje vaheline põhjuslik seos. Kohtupraktika kohaselt tuleb liiklusõnnetuses seisneva süüteoasja puhul anda hinnang kõigi liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumisele, sest ei saa välistada, et liiklusõnnetus ei saabunud mitte üksnes ühe osaleja tegevuse tagajärjel. Kohtuväline menetleja leidis, et J. B. tegi kõik endast oleneva, et tagada ohutu liiklemine – sõitis oma sõidurajas, valis teeoludele vastava sõidukiiruse ning ohu ilmnemisel jõudis pidurdada, keerata rooli paremale ja peatada sõiduki, et vältida liiklusõnnetuse põhjustamist. Seetõttu vabaneb liiklusohutuse taganud sõiduki juht vastutusest, kuna liiklusõnnetuse põhjustanud tegur asus väljaspool tema mõjupiirkonda. Kohtuvälise menetleja hinnangul põhjustas 02.03.2022 xxx teel juhtunud liiklusõnnetuse A. Pille, kes rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid. Väärteomenetluses on kõigi tunnistajate ja politseiametniku ütlustega leidnud tõendamist, et 02.03.2022 olid teeolud liiklusõnnetuse toimumise ajal rasked, tee oli väga libe. Kui A. Pille oleks olnud ettevaatlikum või näinud ohtu ette, oleks liiklusõnnetus olnud temale välditav. Liiklusnõuete rikkumine seisnes teeolusid mittearvestava kiiruse valikus. Äärmiselt kehvades sõiduoludes, kitsal tõusu ja langusega sõiduteel, mis oli kaetud kinnisõidetud lumest tekkinud jääga, valis A. Pille sõidukiiruse, mis osutus teeolusid mittearvestavaks, sest põhjustas otsasõidu seisvale sõidukile. Halbade teeolude korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning olla vaadeldav LS § 50 lg 3 p 1 rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel põhjustatakse varaline kahju, on väärtegu kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Veokijuht pidi arvestama teeolude ja sõiduki seisundiga ning valima kiiruse, mis tagaks sõiduki teelpüsimise. Õige sõidukiiruse ja õigete sõiduvõtete valimisel ei oleks toimunud otsasõitu teisele sõidukile ja varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamist. A. Pille pidi ette nägema, et libedal teel liiga suure kiirusega sõites võib pidurdamisel kaotada sõiduki üle kontrolli, see võib hakata libisema ja tekitada ohu kaasliiklejatele. Samuti pidi ta kogenud sõidukijuhina aru saama, et selliste teeoludega liiklemisel tuleb olla ettevaatlik, sest vastu võib liikuda ka teisi liiklejaid ning sõidukit peab olema võimalik pidurdades ohutult peatada. Tõusu ja langusega libe tee võib nähtavusulatust tunduvalt vähendada, mistõttu oleks tulnud sõidukit juhtides olla eriti ettevaatlik, et suuta sõiduk ohu ilmnemisel ohutult pidurdada ja mitte põhjustada kokkupõrget teise sõidukiga. 2 Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud sõidukite vigastused, samuti liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukite sõidusuunad ning paiknemine üksteise ja sõidutee suhtes. Fototabelilt on näha liiklusõnnetuse järgne olukord ning mootorsõidukite vigastused. Liiklusõnnetuse skeemil on märgitud sõidutee laiuseks 3,8 meetrit. Transpordiameti liiklusregistri andmetest nähtuvalt on sõiduki registreerimismärgiga xxx laiuseks 2,55 meetrit ja sõiduki registreerimismärgiga xxx laius 1,85 meetrit, mistõttu ei oleks kohakuti jõudmise korral saanud liikuvad sõidukid üksteisest ohutult mööduda tekitamata kahjustusi. Kui antud olukorras oleks ka A. Pille juhitud mootorsõiduk suutnud seisma jääda enne kokkupõrget, siis olnuks varalise kahjuga liiklusõnnetus olemata ning sõiduauto juht oleks saanud tagurdada tee vabastamiseks lõikuva maanteeni. Eeltoodu põhjal asus kohtuväline menetleja seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumises on süüdi A. Pille. Väärteo toimepanemine ei too kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks, mistõttu lõpetati väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 22.04.2022 esitas A. Pille kaitsja Ü.K. Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile kaebuse, milles taotles VTMS § 77 lg 2 p-st 2 juhindudes 07.04.2022 väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna määruses leiab kinnitamist, et liiklusõnnetuse põhjustas kaebaja. 26.04.2022 kaebuse lahendamise määrusega jättis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna juhtivuurija M. P. A. Pille esindaja Ü. K. kaebuse rahuldamata nõustudes kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise määruses toodud põhjendustega. 06.05.2022 esitas A. Pille kaitsja Ü. K. Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2610,22,000536 kaebuse lahendamise määrusele, mille koostas 26.04.2022 PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna juhtivuurija M. P.. Kaebuse sisu on järgmine: Kohtuvälise menetleja juht M. P. märgib otsuses, et menetleja on lõpetamise otsuse teinud hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsides Riigikohtu lahendeid. Edasi analüüsib M. P. asjas kogutud tõendeid, sh on välja toodud tunnistajate J. B.i, K. V. ja M. P. ütlused. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad asjas kogutud tõenditega. Otsuses leiab veel märkimist, et liiklusõnnetuse skeemil on märgitud sõidutee laiuseks 3,8 meetrit. Transpordiameti andmete järgi on sõiduki DAF FA CF 75.360 registreerimismärgiga xxx laius 2,55 meetrit ja sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga xxx laius 1,85 meetrit. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud tee laiust ja Transpordiameti andmete järgi sõidukite laiust hinnates, oleks pidanud J. B. juhitud sõiduki juhtima teelt välja, et vastusõitev veoauto temast oleks ohutult saanud mööduda tekitamata kahjustusi. Kohtuvälise menetleja juht on kaebuse lahendamisel aprioorselt eelistanud A. Pillet süüstavaid tõendeid teda õigustavatele tõenditele. Ta on andnud ebaõige hinnangu teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi käitumisele, samuti tunnistajate ütlustele. Nimelt väidab J. B. ja tema kaasreisijad tunnistajatena, et J. B. peatas tema poolt juhitava sõiduki enne kokkupõrget. Kokkupõrke momenti kirjeldab J. B. selliselt, et vastutulev veoauto pidurdas, kuid libeduse tõttu ei saanud pidama ning liikus edasi. Veoauto edasi liikudes tabas minu sõiduauto vasakut esinurka, mille tagajärjel löögist sõiduauto liikus veidi paremale ning veoauto libises kraavi. 3 Kohtuvälise menetleja juht hinnates tunnistajate ütlused usaldusväärseks ja haakuvateks asjas kogutud teiste tõenditega, on järelduste tegemisel eiranud nii füüsika- kui ka loogikareegleid. Ei ole võimalik, et libedal jäisel teel seisev suhteliselt kerge sõiduauto, mille vasakusse esinurka sõidab sisse ligi paarkümmend tonni kaaluv veoauto, ei liigu löögi tagajärjel mitte tagasi vaid libiseb ainult pisut paremale. Füüsikareeglite järgi on sellisel teel sõiduautol võimalik mitte tagasi libiseda ainult siis, kui sõiduauto liigub arvestatava kiirusega, mis tasakaalustab kokkupõrkuvate autode vastasmõjud. Mis puutub kohtuvälise menetleja juhi väitesse, et tee laiust ja sõidukite laiust hinnates oleks pidanud J. B. juhtima sõiduki teelt välja, et vastu sõitev veoauto temast oleks ohutult saanud mööduda tekitamata kahjustusi, siis ei ole tõene ja usutav, et liikuvatel autodel oleks olnud võimatu üksteisest ohutult mööduda. Kaebusele lisatud fotolt on näha, et esiotsaga kraavi vajunud veokist, mille tagumine osa paikneb teel oma suunavööndis, möödub politseibuss, kusjuures bussist paremale ja vasakule jääb veel küllalt palju vaba ruumi. Seega, kui politseibussil on võimalik veokist vabalt mööduda, siis oli võimalik ka tunduvalt kitsamal sõiduautol ohutult veokist mööda sõita. Seda muidugi eeldusel, kui sõiduauto juht hoidnuks võimalikult parempoolsesse tee serva. Eeltoodust järeldub, et A. Pille hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel on kohtuväline menetleja ja ka tema juht M. P. tuginenud J. B. ning tema kaasreisijate ütlustele, jättes ütluste sisu ülejäänud tõendikogumiga kõrvutamata. Nii pole analüüsitud A. Pille ütlusi, kuid üksnes kõigi asjas kogutud tõendite kogumis uurimise tulemusena saanuks kindlaks teha, kas A. Pille rikkus objektiivselt hoolsuskohustust ning kas ta oleks pidanud saabunud koosseisulist tagajärge ette nägema. Seejärel olnuks võimalik hinnata, kas menetlusaluse isiku käitumine on saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses. Kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse rahuldamata jätmine rikub A. Pille õigusi, kuna väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ei vabane kaebaja töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 2 järgsest vastutusest tööandja ees. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna menetlusgrupp I juhtivuurija M. P.i 26.04.2022 kaebuse lahendamise määruse ning rahuldada kaebuse ja tühistada täies ulatuses kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija K. K. 07.04.2022 väärteomenetluse lõpetamise määrus ning teha asjas kohtulahend, millega lõpetada väärteomenetlus samas asjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud palub kaebaja jätta VTMS § 23 järgi riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 79 lg 3 p 1-3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. VTMS § 78 lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. A. Pille kaebus on esitatud tähtaegselt – 06.05.2022 (kaebuse lahendamise määrus koostatud 26.04.2022). VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 4 Vaadanud läbi väärteotoimiku materjalid ja esitatud kaebuse, leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja on leidnud, et kohtuvälise menetleja juht on kaebuse lahendamisel eelistanud A. Pillet süüstavaid tõendeid teda õigustavatele tõenditele andes ebaõige hinnangu sõidukijuhi käitumisele ja tunnistajate ütlustele. Kohtuvälise menetleja juht on kaebuse esitaja hinnangul eiranud järelduste tegemisel nii füüsika- kui ka loogikareegleid, sest pole võimalik, et seisev sõiduauto, mille esinurka sõidab sisse veoauto, ei liigu löögi tagajärjel tagasi, vaid libiseb ainult paremale. Kohus kaebuse esitaja väitega ei nõustu. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohtuvälise menetleja juht on põhjendatult leidnud, et tunnistajate J. B.i, K. V. ja M. P. ütlused on omavahel kooskõlas ning haakuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt on nii sõiduautot juhtinud J. B. ja ka teised nimetatud tunnistajad oma ütlustes kinnitanud, et sõiduauto juht pidurdas ja jäi seisma. J. B. on andnud ütlusi, et ta jäi seisma võimalikult tee paremasse serva, mis on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva fototabeli fotodega. Fotodelt on näha, et sõiduauto on võimalikult tee parempoolses servas (tl 35-36). Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille järgi on sõiduauto vasaku tagaratta kaugus tee parempoolsest servast 1,8 meetrit (tl 34). Kuna sõiduauto laius on Transpordiameti andmetel 1,85 meetrit (tl 49), siis näitab see, et sõiduauto oli niigi teelt veidi väljas lumevallil, mida kinnitavad ka eelnimetatud fotod. Lisaks tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva fototabeli fotolt nr 12 nähtuvad sõiduauto vasaku esirehvi naastude poolt jääle jäetud jäljed, et sõiduauto on pidurdanud ja jäänud seisma (tl 41). Seda, et kokkupõrke ajal sõiduauto seisis, kinnitavad ka fototabeli fotolt nr 8 (tl 38) nähtuvad sõiduauto vigastused. Fotolt on näha, et sõiduauto rehvil olevad kokkupõrke tagajärjel tekkinud kriipimisjäljed ühtivad sõiduauto poritiival olevate kriipimisjälgedega. See omakorda näitab, et sõiduauto rehv ei ole liikunud, mistõttu on ainus võimalik järeldus, et sõiduauto seisis paigal. Samuti ei ole eiranud kohtuvälise menetleja juht järelduste tegemisel füüsika- ega loogikareegleid. Fototabeli fotolt nr 12 (tl 41) on näha, et sõiduauto on oma pidurdusjälgedest liikunud kokkupõrke tagajärjel tee parema serva poole. Samuti kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, et sõiduk on liikunud pärast kokkupõrget 20 cm tee parema serva suunas (tl 34). Asjaolu, et sõiduauto libises veoautolt saadud löögi tagajärjel vaid paremale ning mitte tagasi, on lisaks asjas kogutud ning eelnevalt käsitletud tõenditele ka loogikareeglitega põhjendatav. Nagu on kinnitust leidnud nii A. Pille antud täiendava seletusega (tl 21), kui ka fototabeliga (tl 35-41), siis paiknes sõiduauto kallakul, suunaga kallakust alla ning veoauto oli kallakust üles sõitma hakkamas. Seega on täiesti kooskõlas füüsikareeglitega, et kallakul suunaga mäest alla seisnud sõiduk, mis sai veoautolt löögi vasakule esinurka, ei hakanud veel seetõttu mäest tagurpidi üles liikuma. Seda enam, nagu on väärteomenetluses tuvastamist leidnud, oli veoauto sõidukiirus väike. Põhjendamatu on ka kaebuse esitaja väide nagu oleks olnud tee piisavalt lai selleks, et liikuvad sõiduauto ja veoauto oleksid saanud üksteisest ohutult mööduda, kui mõlemad oleksid hoidnud tee parema serva lähedusse. Koguni kaebuse esitaja A. Pille ise on andnud ütlusi, et tee laiuseks oli sündmuskohal 3,7 meetrit (tl 20). Sarnaselt kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, et tee laius oli 3,8 meetrit. Samas oli Transpordiameti andmetel sõiduauto laiuseks 1,85 meetrit (tl 50) ning veoauto laiuseks 2,55 meetrit (tl 61). Seega ei oleks sõidukid kuidagi üksteisest sellel teelõigul saanud sõites ohutult mööduda. Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele ka foto, mis kaebuse esitaja hinnangul tõendab, et kui politseibussil oli võimalik osaliselt kraavis olnud veoautost mööduda, siis oleks see olnud võimalik ka J. B. juhitud sõiduautol. Kohtu hinnangul on aga fotot vaadates ilmselge, et osaliselt kraavis ning teelt väljas olev veoauto, mis pealegi 5 ei paikne teega paralleelselt, võtab teel vähem ruumi, kui seda teeks täielikult teel olev ja sellega paralleelselt paiknev veoauto. Seega on täiesti põhjendamatu kaebuse esitaja väide nagu oleks saanud sõidukid üksteisest teel sõites ohutult mööduda. Samuti ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide nagu rikuks kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse rahuldamata jätmine A. Pille õigusi, kuna menetluse lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ei vabane kaebaja TLS § 74 lg 2 järgsest vastutusest tööandja ees. Töötaja saab vastutada tööandjale tekitatud kahju eest vaid juhul, kui kahju on üldse tekkinud. Käesoleval juhul oli aga tegemist liikluskindlustusjuhtumiga ning ei ole leidnud kinnitust, et kindlustusandja oleks esitanud tagasinõude tööandjale, mis saaks omakorda olla aluseks tööandja poolt A. Pillele kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Asjaolu, et väärteomenetluses tuvastatavatel asjaoludel ei ole kindlustusjuhtumis kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt olulist tähtsust, on juba põhjalikult selgitanud kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamise määruses, mistõttu ei pea kohus vajalikuks vastavaid põhjendusi korrata. Kohtu hinnangul on nii kohtuväline menetleja kui ka kohtuvälise menetleja juht võtnud määrustes arvesse kõiki asjas kogutud tõendeid ja hinnates neid kogumis jõudnud igati põhjendatult määrustes väljatoodud järeldustele. Kaebuses väljatoodud argumendid ei anna alust PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna menetlusgrupp I juhtivuurija M. P.i 26.04.2022 kaebuse lahendamise määruse ning kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija K. K.i 07.04.2022 väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks ning kaebuse rahuldamiseks. Kuna kohus kaebust ei rahulda ning väärteomenetlus ei ole lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ega 5-6 sätestatud alustel, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus jätta menetluskulud VTMS § 23 alusel riigi kanda. Edasikaebeõigus Väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrusele. Seega on antud määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 6