lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. 06.09.2021 tegi Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist G M väärteoasjas nr 650021000117 otsuse, milles pidas tõendatuks S Mi poolt Karistussaeadustiku (
) § 275 lg 1 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena
23.09.2021 saabus Viru maakohtusse S Mi kaebus nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Otsuses puuduvad tõendid selle kohta, et T.P lubas talle tuua paberi ja ümbrikud hiljem ning kirjad ära võtta õhtul. Ta ütles nii valvurile, kuna too keeldus talle toomast ümbrikke ja paberit. Kui P tõi talle õhtul paberi ja ümbriku, et esitada kaebus direktorile, küsis ta veelkord, kas ta ei too talle rohkem ümbrikke, P vastas eitavalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaitsja leidis, et menetlus tuleb lõpetada VtMS § 30 alusel või siis isik õigeks mõista. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. 2 KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kaebuse esitaja S M andis ütlusi, et T P hakkas kinnipeetavate kirju kokku korjama enne aega ning kell 14.30 oli ta tema kambri juures. Ta palus Plt 3-4 ümbrikku ja 3 lehte paberit, et saata kirjad ära õhtuse loenduse ajal. P ütles, et paberit ei anna ja ümbrikke ei ole. Ta ütles, et kodukorra järgi on tal õigus ümbrikke saada, kuid P vastas talle ropusti. Ta küsis Plt nime, et kirjutada kaebus direktorile ning nimetas teda pederastiks, kuna ta ei öeldnud oma nime. P tõi talle paberit ja ümbriku kell 17 paiku ning ta kirjutas kaebuse direktorile. Tunnistaja T P andis ütlusi, et kella 14 paiku küsis kambrist 217, kas neil on kirju või taotlusi. M ütles, et vajab 3 ümbrikku. Ta andis ühe, kuna rohkem ei olnud. M nõudis veel kahte, kuid ta lubas hiljem tuua. M ärritus ja sõimas teda. Ta ütles, et teeb selle kohta ettekande. Ta tundis ennast solvatuna. M karjus kõva häälega ja kogu sektor kuulis seda. Hiljem, kella 17 paiku ta pakkus Mile ümbrikke, kuid too ei tahtnud. Õhtul andis M välja saatmiseks 3-4 kirja, s.t et tal olid ümbrikud olemas. M küsis enne solvamist ka paberit, et kirjutada ametlikke kirju. Ta ei teadnud, et M kavatseb tema peale kaevata. Kodukorra järgi korjatakse ametlikud kirjad kokku kella 6 kuni 10 õhtul. Tema nime M ei küsinud. Nad kannavad nimesilte. Ettekanne Viru Vangla direktorile (lk 3), milles T P teatas, et 06.07.2021 kella 14.40 paiku solvas S M teda kambri V217 uksel kirjaümbriku üleandmisel. Ta tundis ennast solvatuna. Viru Vangla valvuri ametijuhend (lk 4-6), kus on ära toodud valvuri tööülesanded. Asitõendi vaatlusprotokoll ja CD-plaat (lk 11-12), milles vaadeldi 06.07.2021 videosalvestust kella 14:36:18 kuni 14:37:57, kus T.P annab kambrisse V217 kirjaümbriku. Asitõendi vaatlusprotokoll ja CD-plaat (lk 13-14), milles vaadeldi 06.07.2021 videosalvestust kella 17:50:01 kuni 17:50:30, kus T.P tuli kambri V217 juurde A4 paberilehe ja kirjaümbrikuga ning lahkub koos nendega. Karistusregistri väljavõte (lk 15-16), et S Mil on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning kehtivad väärteokaristused puuduvad. KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusalused isikud, kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. 3 Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Nagu nähtub 06.08.2021 koostatud väärteoprotokollist ja 06.09.2021 otsusest väärteoasjas nr. 650021000117 on menetlusalune isik rikkunud
lg 1.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt 06.07.2021 kell 14:37 Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V-hoone V2 osakonna kambri nr V217 ukselävel vahistatu S M solvas tahtlikult 06.07.2021 kell 14:37 Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V-hoone V2 osakonna kambri nr V217 ukselävel ametikohustusi täitnud esimese üksuse valvur T Pt, kui nimetas ametnikku pederastiks, öeldes „Idi nahhui pidaras! Tõ kto takoi!?“. Valvur T P tundis ennast S M´i poolt talle suunatud öeldust solvatuna. Selle tegevusega pani S M toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. S M selgitas kohtuistungil, et soovis valvurilt saada ümbrikke ametlike kirjade saatmiseks, kuid P vastas talle ropusti ja kui ta küsis valvuri nime ning too ei öelnud seda, siis sõimas teda pederastiks. Kohus märgib, et S Mi kaebuses esitatud ja kohtuistungil antud selgitatused erinesid kardinaalselt. Nimelt märkis S M kaebuses, et ta ütles valvurile nii, kuna too keeldus talle toomast ümbrikke ja paberit. Kaebuses ei olnud märgitud, et T.P oleks temale ropusti vastanud ega ka seda, et ta ei öelnud kinnipeetavale enda nime. T P andis kohtuistungil ütlusi, et M küsis 3 ümbrikku. Ta andis ühe, kuna rohkem ei olnud. M nõudis veel kahte, kuid ta lubas hiljem tuua. M ärritus ja sõimas teda. Ta tundis ennast solvatuna. Samuti avaldas tunnistaja, et M ei küsinud tema nime ning nad kannavad nimesilte. Õhtul kella 17 paiku pakkus ta Mile ümbrikke, kuid too keeldus ja tal olid valmis kirjutatud 3-4 kirja koos ümbrikega. T.P ütlused on kooskõlas ka tema poolt Viru Vangla direktorile esitatud ettekandega (lk 3), mille kohaselt 06.07.2021 kella 14.40 paiku andis ta S.Mile kambri V 217 juures ümbriku, kuid too nõusid veel 2 ümrikku, ärritus ja sõimas teda pederastiks. Samuti nähtub kohtuistungil vaadeldud CD failidest ning asitõendite vaatlusprotokollist lk 11-12, et T.P annab kambrisse V217 ümbriku ning videosalvestusest ja asitõendite vaatlusprotokollist lk 4 13-14 nähtub, et T.P tuli kambri V217 juurde koos paberi ja ümrikuga ning lahkub sealt neid üle andmata. Seega on T.P ütlused kinnitatud ja asitõendite vaatlusprotokolliga. Karistusseadustiku § 275 lg 1 sätestab: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega.
S § 6) töötavaid võimuesindajaid. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitsele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks antud koosseisu tähenduses (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). T P töötab Viru Vanglas valvurina ning peab täitma valvuri ametijuhendit (lk 4-6), seega on tema puhul tegu võimuesindajaga
275 mõttes. Kohtul tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tunnistaja T P ütluste kohaselt nimetas S M teda pederastiks, kui tal ei olnud temale anda piisavalt ümbrikke. T.P täitis sel ajal oma ametikohustusi. S Mi sõimamist oli kuulda üle terve sektori ning ta tundis ennast tema sõnadest solvatuna. Ka S M kinnitas esitatud kaebuses tunnistaja sõnu, et ta solvas valvurit, kuna too ei andnud talle ümbrikke. Kohus leiab, et esitatud tõenditega ei leidnud kinnitust asjaolu, et T.P oleks vastanud S Mile ropusti. Samuti ei pea kohus usaldusväärseteks S Mi ütlusi selles osas, et ta küsis valvurilt tema nime, kuid too ei öelnud seda ja siis ta sõimas teda. Vangivalvuritel on nähtaval kohal olemas nimesilt, mida igaüks võib vajadusel lugeda ning S M viibib vanglas pikki aastaid ja ka T.P töötab seal aastaid ning seetõttu peaks kinnipeetavale tema nimi olema teada. Seega tuvastas kohus, et T.P solvamine oli seotud tema ametikohustuste täitmisega ning see riivas tema au ja väärikust. Kohtu hinnangul sõnad, mis väljendas kinnipeetav S M valvuri T P suhtes, on solvavad nii tavalises elus kui ka kinnipidamiskohas, arvestades vangla subkultuuri. Seega leiab kohus, et tunnistaja T.P ütlustega ja asitõendite vaatlusprotokollidega on tõendatud, et S M 06.07.2021 kell 14.37 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla kambri V217 juures solvas teenistuses olnud valvur T Pt, nimetades teda pederastiks, millest T.P tundis end solvatuna. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärteona. S M pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo tahtlikult.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teaostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S M solvas tahtlikult oma ametikohustusi täitvat vangivalvurit, väljendades solvanguid kinnipidamiskohas, kus kaambrites asuvad ka teised kinnipeetavad. S M 5 soovis riivada valvuri au ja väärikust, millega eiras tahtlikult Karistusseadustiku sätteid ja pani toime väärteo otsese tahtlusega. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et S M pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
275 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas kuni 1200 eurot või aresti. Menetlusalune isik S M on karistatud
Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ S Mi tegudes puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning kohus hindab tema süü
S M on väärteokorras karistamata. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi. Tegu on kinnipeetavaga. 6 Kohus leiab, et S Mile määratud rahatrahv vastab isiku süü suurusele. MENETLUSKULUD Kohus andis 19.10.2021 määrusega S Mile riigi õigusabi kohustuseta tasuda õigusabi kulusid. S Mi kaitsjaks oli advokaat Gerda-Johanna Pello, kes esitas 10.01.2022 ja 01.02.2022 kohtule taotlused riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse kohaselt oli kaitsja kulud kokku 197,40 eurot, sh. menetluses osalemise tasu 124 eurot, sõidukulud 40,50 eurot ja käibemaks 32,90 eurot. Teise taotluse kohaselt oli kaitsja kulud kokku 184,80 eurot, sh. menetluses osalemise tasu 115 eurot, sõidukulud 39 eurot ja käibemaks 30,80 eurot. Kohus leiab, et kaitsja kulud on põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele. Arvestades, et S M kannab reaalset vanglakaristust, tal puudub piisav sissetulek, menetluskulude hüvitamine ilmselt käib talle üle jõu. Seega kaitsja kulud kogusummas 382,20 eurot tuleb jätta riigi kanda. ASITÕENDID Toimikule on lisatud 2 CD-R plaati videosalvestustega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD plaadid toimiku juurde. KOHTU MEETMED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.