← Eesti

2-22-2194/20

Obsah (8)§ 663§ 659§ 442§ 662§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2194

) § 477 lõiget 1 ja § 393 lõiget

  1. Jättes võlgniku menetlusse kaasamata, rikkus kohus oluliselt võlgniku õigust olla ära kuulatud. Võlgnikule ei antud võimalust avaldusega tutvumiseks ning sellele vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Praeguses asjas on võlgnikule ärakuulamisõiguse tagamine eriti oluline, kuna kohtumäärusega riivatakse tema põhiõigust kodu puutumatusele. Kohtutäituri avalduses esitatud väited ei vasta tõele. Jättes võlgniku menetlusse kaasamata ja ära kuulamata, rikkus kohus ka uurimiskohustust, lahendades avalduse üksnes selles esitatud väidete põhjal.
  2. Kohus kohaldas ka ebaõigesti materiaalõigust. Kohus sisustas TMS § 28 alusel antud loa väga umbmääraselt, andes kohtutäiturile, kohtutäituri abidele ja kolmandatele isikutele õiguse kohtutäituri määratud aegadel, enampakkumise läbiviimise ajavahemikus (15.02–08.03.2022) siseneda võlgnikule kuuluvasse korteriomandisse ja seal viibida. Võlgniku hinnangul oleks kohus pidanud täpselt reguleerima, mitu korda ning mis ajavahemikul (sh millistel kellaaegadel) võivad kolmandad isikud võlgniku valdusesse siseneda ja seal viibida. Võlgnikult ei saa mõistlikult oodata, et ta on eelnevalt viidatud kolme nädala jooksul pidevalt valmis võõraid isikuid oma valdusesse sisse lubama. Selline korraldus riivab ülemäärselt ja põhjendamatult võlgniku õigust kodu ja eraelu puutumatusele.
  3. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 10.02.2022 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus 4 2-22-2194 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

17. Esmalt võtab kolleegium

§ 442

lõike 5 alusel seisukoha määruskaebemenetluses esitatud täiendava tõendi osas.

§ 662

lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalidesse avaldaja 25.02.2022 seisukohale lisatud tõendi (X 15.02.2022 e-kiri).

  1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et maakohus on rikkunud võlgniku õigust olla ära kuulatud. TMS § 28 lõige 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel. TMS § 28 lõige 2¹ võimaldab kohtul nimetatud määruse teha ka ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Riigikohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et TMS § 28 lõike 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik täitemenetluse edukaks läbiviimiseks ning mh ostuhuvilistele vara tutvustamise eesmärgil (vt lahend nr 3-2-1-35-15, punkt 12). Riigikohus on kinnitanud ka seda, et TMS § 28 alusel toimuvas kohtumenetluses tuleks võlgnik enne loa andmist ära kuulata juhtudel, mil kohtutäitur ei ole suutnud avalduses kohut täielikult veenda loa andmise vajalikkuses, kuid kohus ei ole veendunud ka loa andmisest keeldumises (vt lahend nr 3-2-1-107-12, punkt 13). Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on kohtutäitur piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgnikule kuuluvasse korteriomandisse sisenemise loa saamise vajalikkust. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel korduvalt palunud tagada juurdepääsu enampakkumisel olevale korteriomandile, kuid vara tutvustada ei ole õnnestunud. Võlgnik on ise loonud olukorra, kus ta takistab täitemenetluse läbiviimist. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lõike 2 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri väitega vastuses kaebusele, et ka määruskaebuses puuduvad igasugused ettepanekud, kuidas olukord vabatahtlikult lahendada. Lisaks nähtub kohtutäituri vastusele lisatud võlgniku 15.02.2022 e-kirjast (t lk 119), et ka pärast määruse tegemist ei ole osutunud võimalikuks varaga tutvumine. Kolleegium märgib, et kuigi haigestumine on mõjuv põhjus varaga tutvumine edasi lükata, viitab kõnealune e-kiri (millele ei ole lisatud mingeid tõendeid haigestumise kohta) koosmõjus võlgniku eelneva tegevusega võlgniku soovile täitemenetlust venitada.
  2. Määruse resolutsioon on piisavalt selge ja põhjendatud. Kohus on piiritlenud korteriga tutvumise ajavahemiku enampakkumise toimumise ajaga, mis on kooskõlas TMS §-ga
  3. Kohtutäituril tuleb lähtuda korteriga tutvumise korraldamisel TMS § 85 lõikest 2, mille kohaselt kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad ning sealjuures peab kohtutäitur arvestama omaniku huve. Kohtutäitur on vastuses määruskaebusele ka kinnitanud, et määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad ning et täitur ega kolmandad isikud ei külasta kinnisvara mingitel suvalistel aegadel. Määruskaebuses on leitud, et ka tavalise kinnisvara müügi puhul määratakse üldjuhul konkreetne tutvumispäev ja ajavahemik, mille jooksul on huvilistel võimalik müüdava kinnisvaraga tutvuda. Asja materjalidest nähtuvalt ongi kohtutäitur ka enne käesoleva avalduse esitamist toimunud korteriga tutvumise katsete puhul määranud konkreetse tutvumispäeva ja kellaaja. Kolleegiumil puudub alus eeldada, et peale kohtult loa saamist toimiks kohtutäitur teisiti. 5 2-22-2194 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel kaebuse esitaja, s.o puudutatud isiku I kanda.

21.

§ 174

lõike 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja on kohtule teatanud, et menetluskulude nimekirja ta ei esita. Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 600 eurot (sh käibemaks) esindaja 4 t töö eest (s.o 0,25 t suhtlus kliendiga edastatud kohtudokumentide osas; 1 t määruskaebusega tutvumine ja analüüs; 0,25 t menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine; 1,25 t puudutatud isiku seisukoha koostamine; 1 t õigusliku positsiooni kujundamine; 0,25 t kliendiga kooskõlastamine ja seisukoha esitamine) tunnitasuga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluses on esitatud ka § 176 lõike 5 ja § 174 lõike 10 kohased kinnitused. 22. Arvestades tsiviilasja sisu ja keerukust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lõike 1 mõistes.

Ka esindaja tunnitasu 125 eurot + käibemaks on mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest pakutavat tasu. Eeltoodule tuginedes tuleb puudutatud isikult I puudutatud isiku II kasuks välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 600 eurot (sh käibemaks). 23. Puudutatud isik II on esitanud ka

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

24. Määruskaebuse esitaja esitas 17.03.2022 ringkonnakohtule taotluse määruskaebuse tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 70 euro tagasi saamiseks. Ringkonnakohus annab teada, et lahendab taotluse eraldi määrusega esimesel võimalusel. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.