KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2021.a,

§ 20

lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teha kirjalik teade, milles on muuhulgas märgitud ära üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Ühistu pole tõendanud, et avaldajale teatati üldkoosolekust nõuetekohaselt ette. Ühistu selgitustest järeldub, et ühistu loeb üldkoosoleku teateks juhatusele 23.oktoobril 2020.a esitatud taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks (dtl 112 ja 114). Avaldaja pole vaidlustanud selle taotluse kättesaamist oktoobris 2020, kuid nimetatust ei järeldu avaldaja nõuetekohane kutsumine vaidlusalusele üldkoosolekule. Kohus selgitas seda ühistule juba 16.märtsi 2021.a määruses ja jääb esitatud põhjenduste juurde. Korteriomanike poolt ühistu juhatusele esitatud taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei ole samastatav üldkoosoleku teatega. Kui juhatus ei kutsu korteriomanike nõudmisel üldkoosolekut kokku, on korteriomanikel õigus teha seda ise (

§ 20lg 3 ja 4).

Seadus sätestab sõnaselgelt, et üldkoosoleku kokkukutsumine korteriomanike poolt peab toimuma juhatusele koosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud korda järgides (

§ 20lg 4).

Juhatusele esitatud taotluses on korteriomanikud teatanud koosoleku kokkukutsumise kavatsusest tingimuslikult, nagu see pidigi olema. Taotluse tegemisel ei saanud taotlejad teada, et juhatus nende nõudmist koosoleku kokkukutsumiseks ei täida. Lisaks ei sisalda 23.oktoobri 2020.a taotlus koosoleku toimumise kohta muid andmeid, peale päevakorra. Puudu on koosoleku toimumise koht (

§ 20lg 6).

Avaldaja väidetav teadlikkus sellest, kus tavaliselt üldkoosolekuid on peetud (ühistu 31.märtsi 2021.a avaldus, dtl 112) seda puudust ei kõrvalda. Vaidlusalusel üldkoosolekul osales ühistu 12-st liikmest 7 (dtl 67). Avaldaja koosolekul ei osalenud (dtl 85).

1. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine toob KrtS § 29 lg 1 kohaselt kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise osas eespool tuvastatud rikkumised on viidatud sätte tähenduses olulised. Korteriomaniku nõuetekohane teavitamine eesolevast üldkoosolekust, sealhulgas koosoleku toimumise kohast, on kokkukutsumise reeglite kesksed küsimused, mis peavad olema täidetud selleks, et korteriomanik saaks teostada oma õigusi. 3 2-21-945
2. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning arvestades avalduse rahuldamist, pidas kohus õiglaseks määrata menetluskulud ühistu kanda. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot (dtl 22). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ja kohus mõistis selle hüvitamiseks ühistult avaldaja kasuks välja 50 eurot. Muudest menetluskuludest avaldaja kohtule teatanud pole.
3. Avaldaja taotlust määruse täitmiseks rahuldada ei saa, kuna selleks puudub õiguslik alus. Käesoleva määruse jõustumisel on avaldajal enesel võimalik korteriühistute registripidajat (Tartu Maakohtu registriosakond) sellest teavitada. Määruskaebus
4. Puudutatud isik I (ühistu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud vastustaja kanda.
5. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et avaldaja oli teadlik erakorralise üldkoosoleku päevakorrast, selle toimumise ajast ja kohast. Kuigi erakorralise üldkoosoleku teates polnud märgitud täpset toimumise kohta, siis oli vastustajal vaatamata eeltoodule võimalus seda küsida teistelt korteriomanikelt. Avaldaja ei tundnud selle vastu huvi. Avaldaja pidi olema teadlik, et 21.novembril 2020.a toimus erakorraline üldkoosolek Ellamaa majas 182 (majas, kus ise elab). Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud täpsustavalt aadressi seetõttu, et ei olnud teada, kus korteris on seda võimalik pidada. See, et koosolek toimus korteris nr 11, selgus koha peal koosoleku toimumise päeval. Vastustaja ei pidanud vajalikuks sellel osaleda.
6. Ühistu on teatanud avaldajale koosoleku toimumisest ette nõuetekohaselt. Vastustaja pole vaidlustanud 23.oktoobri 2020.a esitatud taotluse kättesaamist ja teatise kättesaamine on ka määruskaebuse esitaja poolt tõendatud. 21.novembril 2020.a toimunud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel lähtus ühistu

§ 20

lg-test 3 ja 4 sätestatust.

§ 20

lg 5 alusel üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Arvestades asjaoluga, et erakorraline üldkoosolek toimus 21.novembril 2020.a ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest sai vastustaja teada 27.oktoobri 2020.a e-kirjaga ja tähitult kirjaga 29.oktoobril 2020.a, siis pidi vastustaja olema teadlik erakorralise üldkoosoleku toimumisest ja selle toimumisest on teatatud ette nõuetekohaselt. Koosoleku kokkukutsumise korda pole rikutud ja 21.novembril 2020.a erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad, kuna tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, mis toob KrtS § 29 lg 1 alusel üldkoosoleku otsuse tühisuse. Menetlusosaliste seisukohad

1. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud ühistu kanda. Avaldaja jäi oma seisukohtade juurde. Juhul kui koosoleku kokkukutsumist nõudvad ühistu liikmed veendusid, et juhatus koosolekut kokku ei kutsu, pidanuks nad koosoleku ise kokku kutsuma samas korras juhatusega. Menetluse edasine käik 4 2-21-945
2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
3. Tallinna Ringkonnakohus kaasas 17.novembri 2021.a määrusega menetlusse puudutatud isikutena II-IV Y, W ja Q. Ringkonnakohus oli seisukohal, et käesolevas asjas tehtav lahend võib mõjutada vaidlusaluste otsuste järgi ka vaidlusalusel üldkoosolekul korteriühistu uuteks juhatuse liikmeks valitud isikute õigusi ja kohustusi, kuna kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtulahend, mis tehakse menetluses, kus on vaidluse all korteriühistu juhatuse liikmete valimise otsuse kehtivus, puudutab kõnealuste juhatuse liikmete õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes sel määral, et nad peavad olema menetlusse kaasatud puudutatud isikutena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-15388, p 20.1).
4. Puudutatud isikutena II-IV kaasatud isikud oma seisukohti ringkonnakohtule tähtaegselt ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei menetle TsMS § 331 lg 1 alusel Ye poolt 07.detsembril 2021.a esitatud menetlusdokumenti ja sellele lisatud tõendeid. Ringkonnakohtu 17.novembri 2021.a määruse resolutsiooni punktist 4 tulenevalt said menetlusse puudutatud isikutena II-IV kaasatud isikud esitada oma seisukohti, taotlusi ja menetluskulude nimekirjasid kuni 30.novembrini 2021.a. Y on kohtute infosüsteemist nähtuvalt eelnimetatud määruse isiklikult kätte saanud 24.novembril 2021.a. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et menetlusdokumendis puuduvad ka selgitused selle hilinenult esitamise kohta, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus dokumendis esitatud seisukohtadega ning sellele lisatud tõenditega arvestamiseks. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes esitatud määruskaebuse põhjal.
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus maakohtule materiaalõiguse väära kohaldamist ette heita.
8. Krt § 20 lg 1 teine lause sätestab, et korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse §-s 20 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

§ 20

lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.

1. Ühistu põhikirja punktist 6.
2. tulenevalt peab teates üldkoosoleku toimumise kohta olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht ning sellisest korrast tuleb juhinduda ka taotlejatel, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku (tlk 39 pöördel). 5 2-21-945
3. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
4. Eeltoodust tulenevalt tuli üldkoosolekut kokku kutsuda soovivatel ühistu liikmetel otsuste tühisuse vältimiseks rangelt järgida õigusaktides ja ühistu põhikirjas sätestatud nõudeid.
5. Arvestades, et 23.oktoobri 2020.a juhatuse liikmetele adresseeritud taotluses on selgelt märgitud vaid päevakord ning üldkoosoleku toimumise aeg, kuid selles puudub koosoleku toimumise koht (sh isegi kaudne viide sellele, et koosolek toimub Ellamaa maja 182 aadressil) ning allakirjutanud on avaldanud, et kui juhatus ei kutsu koosolekut kokku sama päevakorraga, siis kustuvad ühistu liikmed ise üldkoosoleku sama päevakorraga kokku (tlk 6-7) ja tuvastamist ei ole leidnud, et avaldajale oleks muu dokument üldkoosoleku kokkukutsumise kohta saadetud, on maakohus õigesti järeldanud, et avaldajale ei ole üldkoosolekust nõuetekohaselt ette teatatud.
6. Avaldaja väidetav teadlikkus sellest, kus tavaliselt üldkoosolekuid on peetud, aset leidnud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi ei kõrvalda. Seda ei tee ka süüdistused avaldaja aadressil, et tal oli võimalus koosoleku toimumise kohta uurida teistelt korteriomanikelt, kuid ta ei tundnud huvi ega selgitus, et üldkoosoleku korraldajatele endilegi polnud teada, kus korteris koosolekut on pidada võimalik. Ringkonnakohus selgitab, et seaduse mõtteks ei ole see, et ühistu liige peab ise hakkama välja selgitama, kus võiks planeeritav üldkoosolek toimuda.
7. Praegusel juhul ei olnud rikkumiste tõttu tagatud ka etteteatamise peamine eesmärk. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks on see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet, samuti see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus koosolek toimub (vt Riigikohtu 03.märtsi 2021.a tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 37).
8. Arvestades eeltoodut ning kirjeldatud rikkumisi üldkoosoleku kokkukutsumise korras, on maakohus õigesti järeldanud, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise osas tuvastatud rikkumised on KrtS § 29 lg 1 tähenduses olulised, mistõttu on sellel vastuvõetud otsused tühised. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku I kanda.
10. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS §
11. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja 6 2-21-945 põhjendatusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).
12. Avaldaja on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandnud määruskaebusega seoses lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiga seonduvalt kulu summas 31,50 eurot. Vastavalt esitatud arvele on avaldajale osutatud õigusabi 0,7 h ulatuses seonduvalt 20.mail 2021.a vastuse koostamisega määruskaebusele. Avaldaja on kinnitanud, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Puudutatud isikud ei ole avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
13. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada nii määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aega 0,7 tundi, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu kui lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda, arvestades vaidluse kestust, keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni.
14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata avaldajale puudutatud isiku I poolt hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja määruskaebusmenetlusega seotud menetluskuludena 31,50 eurot.
15. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st
16. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 7