(4)järeldada, et M. Malm teadvustab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid ohte, ei ole kohus siiski veendunud, kas M. Malm suudab alkoholist hoiduda. Varem ta seda ei suutnud ega pidanud oluliseks ka alkoholiprobleemiga tegelemist (nt ravile pöördumist). Seetõttu ei kõla M. Malmi nüüdne soov väga veenvalt. Ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ei garanteeri, et vabaduses M. Malm enam alkoholi ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tal tekkinud vanglas ehk tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadavad, võib M. Malm endise pahe juurde tagasi pöörduda. Loota ei saa ka lapsega seonduvale motivatsioonile: laps oli M. Malmil olemas juba varem, aga siis see tema alkoholi tarvitamist ja uut kuritegu ei takistanud. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas M. Malm määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Kohtu põhjendus vabastamata jätmise kohta ei ole piisav ja keskendub vaid negatiivsele. Karistus on täitnud oma eesmärgi ning edasine vangistus ei saa enam positiivseid nihkeid kinnistada. M. Malm on nõus kõigi talle määratavate kohustustega – need takistaksid tal eksiteele sattuda. Varasema kohtu usalduse kuritarvitamise eest on ta karistuse juba kandnud. Ta mõistab oma kuriteo raskust ja nõustub, et karistus on õiglane. Senise karistusaja jooksul on ta analüüsinud oma tegu ja selle põhjuseid, on rääkinud psühholoogi ja psühhiaatriga, on saanud vanemaks ning on läbinud sotsiaalprogramme. Kõik see on tal aidanud mitte korrata oma varasemaid vigu. Tema käitumine on olnud vangistuses positiivne ja see kaalub üles negatiivsed asjaolud. Näiteks on positiivne see, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi ning tal oli vanglasse asumisel kõrge motivatsioon põhikool lõpetada ja kutse omandada, mida ta ka tegi. Vabaduses motiveerib teda lapsele antud lubadus mitte enam alkoholi tarvitada ning lisaks oleks tal vabanemisel katseaeg, käitumiskontroll, elektrooniline valve ja võimalus kasutada tugiteenuseid. Ta mõistab, et vähimgi eksimus tooks ta tagasi vanglasse. Kuigi tal ei ole võimaliku vabastamisjärgse tööandjaga kindlat kokkulepet, on ta omandanud vanglas puhastusteenindaja kutse, mis aitab vabaduses kiirelt tööd leida. Mida vanemaks ta saab, seda raskem saab tal töökoha leidmine olema. Tema vabastamine oleks otstarbekas, kuna vanglas ei saa ta maksta oma võlgu ja need muudkui suurenevad. Tema kuritegu ei olnud tahtlik, vaid joobes peaga tekkinud uitmõte, milles ta on muidugi ise süüdi. Esialgne kuriteo eitamine oli ilmselt seotud häbitundega. Ta on viimaselt kannatanult vabandust palunud, nad on suhelnud ja kannatanu on talle andestanud. Vabanemise järel püüab ta leppida ka teise kannatanuga. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M. Malmi vabastamata jättes kaalutlusviga.
- M. Malm kohtles 2012–
- aastal korduvalt vääriti oma
- aastal sündinud kasupoega: lõi poissi kaks korda rihmaga läbi teki, korra juhtmega vastu reit ja korra rihmaga vastu reit. Lisaks sellele vägistas M. Malm
- aastal oma 16-aastase kasutütre. Seega on M. Malm käitunud korduvalt vägivaldselt ja seda ka äärmiselt jõhkral viisil (kasutades seksuaalset vägivalda). Tähelepanuväärne on seegi, et tema ohvriteks olid lapsed, kellele väärkohtlemine võib potentsiaalselt põhjustada lisaks füüsilistele tagajärgedele ka raskeid vaimseid üleelamisi ning negatiivseid mõjutusi normaalses arengus. Ka viimase kohtuotsusega seonduva kohtuistungi protokollist nähtub, et kannatanu oli pärast temaga juhtunut ilmselgelt stressiseisundis ja hirmul. 3
(4)Seetõttu tuleb M. Malmi kuritegusid hinnata rasketeks. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus ja seetõttu võib M. Malmilt ka edaspidi karta raskete kuritegude toimepanemist, peab tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Paraku praegu see nii ei ole.
- M. Malmi peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on võimalik alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ise tunnistab, et tarvitas varem alkoholi igapäevaselt ning pani alkoholijoobes toime ka kuritegusid. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil ta ei oleks tohtinud käitumiskontrolli tõttu alkoholi üldse tarvitada. Samuti tunnistab M. Malm, et ta läks katseajal esimesele registreerimisele kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Malm tunnistanud sedagi, et tundis iga päev alkoholi tarvitamise järele himu ja planeeris tööpäeva lõppedes juba ette, mida ja kui palju alkoholi ta endale tarbimiseks ostab ning võis sattuda ka tsüklisse. Niisiis oli M. Malmi alkoholi tarvitamine tõsiselt probleemne, isegi sõltuvuslik. Mingit abi oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks M. Malm ei otsinud.
- Edaspidi on M. Malm enda sõnul motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. Samuti osales ta vanglas sõltuvusainete kuritarvitajatele mõeldud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Siiski ei pruugi M. Malm suuta alkoholist loobuda. Tema varasemaid tarvitamisharjumusi arvestades saab see ilmselt olema raske. Täiendavaid kahtlusi tekitab ringkonnakohtu jaoks ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasiside. Nimelt nähtub sellest tagasisidest, et M. Malmil on raskusi „ei“ ütlemisega ning veel programmis osalemise ajal oli tal eesmärk alkoholi tarvitamist võib-olla vaid vähendada, kuid kindel ta selles ei olnud. Seetõttu jääb ringkonnakohtule kaheldavaks, kas nüüd on M. Malmil tõepoolest tõsikindel soov alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda või on tema praegused lubadused kantud vaid soovist pääseda vabadusse. Samuti nähtub viidatud sotsiaalprogrammi tagasisidest see, et M. Malm ei näe alkoholi tarvitamisel vaid negatiivseid külgi. Ta hindab positiivseks seda, et alkoholi tarvitamine muudab ta julgemaks ja enesekindlamaks. Ka on M. Malmi alkoholi tarvitamise tõenäosus suurem juhul, kui ta ei asu vabaduses ametlikult tööle. Seda põhjusel, et siis on tal rohkelt vaba aega ning mõtestatud tegevuse puudumisel võib tekkida soov sisustada seda aega just alkoholi tarvitamisega.
- M. Malmi kinnitusel on ta motiveeritud alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduma oma pojale antud lubaduse nimel. Siiski leidis maakohus õigustatult, et sellele lootma jääda ei saa: varem poja olemasolu M. Malmi kuritegelikku käitumist ei takistanud.
- Kuigi on positiivne, et vanglas on M. Malm käitunud korrektselt, on tegelenud enda harimise ja töötamisega, on osalenud sotsiaalprogrammides, tunnistab oma kuritegusid ning soovib vabaneda muu hulgas selleks, et tasuda oma rahalisi kohustusi, ei ole need positiivsed asjaolud võrreldes eeltooduga siiski piisavalt kaalukad, et teda ennetähtaegselt vabastada. Ka ei saa loota sellele, et M. Malmi uued kuriteod hoiab ära ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli, võimalike lisakohustuste ja elektroonilise valvega. Varasem katseaeg tal juba ebaõnnestus ning seetõttu tuleb skeptiliselt suhtuda ka uue katseaja eduka läbimise perspektiivi. Siingi on peamiseks murekohaks võimalik alkoholi tarvitamine.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- märtsi 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4