Obsah (5)

§ 15§ 68§ 23§ 18§ 10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Haldusasja number 3-22-972 Määruse kuupäev ja koht 2. mai 2022, Tartu Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ning

§ 15lg 2 p-de 1 ja 3 alusel.

1.

1. PPA tuvastas ettevõtte Kindel Käsi OÜ poolt esitatud lühiajalise töötamise registreeringu taotluse menetlemisel, et Moldova kodaniku X suhtes kehtib kuni aastani 2024 sissesõidukeeld Schengeni alale. 1.
2. PPA tuvastas, et X saabus viimati Schengeni alale Ukrainast
3. veebruaril 2022 Poola kaudu. Enda sõnul polnud ta Ukrainas alanud sõjast teadlik. Isikul on Moldova biomeetriline rahvuspass nr AB0748820, kehtiv alates
4. juulist 2019 kuni
5. juulini
6. Isiku sõnade kohaselt ei olnud ta teadlik, et tema viibimine Schengenis on ebaseaduslik. Isik väidetavalt teadis, et tal on Tšehhi siseriiklik sissesõidukeeld ja arvas, et ta saab probleemideta mujale Euroopasse tulla. Isik tuli
7. veebruaril 2022 Poola, kus tema sõnul piiripunktis tekkis probleem, kuid Ukrainas alanud sõja tõttu teda tagasi ei saadetud. Isik arvas, et kuna ta lubati Poolas Schengeni alale, ei teki tema siinviibimisega probleeme. Isik saab aru, et viibib Eestis ebaseaduslikult, kuid ei näe enda käitumises süüd, sest Poolast lasti tal Schengeni alale siseneda. Isik on enda sõnul teinud kõik, et seaduslikult käituda ning tal on tööandja poolt taotletud lühiajalise töötamise registreering firmasse Kindel Käsi OÜ. Isiku sõnul ei olnud ta Tšehhis toimunud kakluses süüdi, vaid läks sõbrale appi ja endal süüd ei näe. 1.
8. Vastavalt

§ 15

lg-le 1, § 15 lg 2 p-dele 1, 3, § 15 lg-le 3 ja § 19 lg-le 1 pidasid PPA ametnikud

1. aprillil 2022 X ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna 48 tunniks kinni, registreerisid ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna (ebaseaduslikult riigis viibinud ja viibiva välismaalase arvestuskaart nr 1052254886) ning koostasid sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. X puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta on lahkumisettekirjutusest tulenevalt kohustatud riigist lahkuma. 1.
2. Isiku suhtes esineb

§ 15

lg 2 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus.

§ 68

p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse ajal. Isikule on Tšehhi Vabariigi poolt kohtuotsusega lisakaristuseks mõistetud sissesõidukeeld kolm aastat ja kuus kuud, kuid isik on sissesõidukeelu ajal sisenenud Schengeni alale ja olnud siin 63 päeva. Väheusutav on isiku väide kohtuistungil öeldu kohta, et lisakaristuseks on siseriiklik Tšehhi sisenemiskeeld, kui andmebaasi järgselt on isikule kohaldatud Schengeni alale sisenemiskeeld, ning väide, mille kohaselt ta ei olnud teadlik kehtivast sissesõidukeelust Schengeni alale. Kui isik väidab, et ta sai Poola piiripunktis tekkinud probleemide tõttu teadlikuks, et ei tohi Schengeni alale siseneda, oleks seadusekuulekas kodanik esimesel võimalusel Schengeni alalt lahkunud, mitte reisinud Eestisse endale elu- ja töökohta otsima. Kui isik tunnistas tööandjale, et pidas küsitavusi võimalikuks ning põhjused olid talle teada, muudab see isiku väite Schengeni ala sissesõidukeelust mitteteadmise kohta veel vähem usutavamaks. 1.5.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Menetlustoimingute ajal, kui PPA oli isikule seletanud, et talle kohaldatakse sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld viis aastat, avaldas isik soovi asüüli saada. Pärast PPA poolt seletuste andmist otsustas isik rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda, sest ei soovi kuus kuud kinnipidamiskeskuses viibida. Sellest järeldab PPA, et isiku rahvusvahelise kaitse soov oli selgelt põhjendamatu ning esitatud ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Kuigi isik peale seda ütles, et ta saab aru, et peab Eestist lahkuma ja on sellega nõus, väljendas ta siiski, et soovib edasi Eestisse elama ja töötama jääda ning pole nõus sissesõidukeelu ega Moldovasse saatmisega. Sellest järeldab PPA, et kuigi isik ütlustega soostub lahkuma, väljendab ta oma hoiakute ja käitumisega soovi lahkumiskohustust mitte täita. 1.6. Vaatamata kehtiva reisidokumendi olemasolule ei ole võimalik isiku väljasaatmist korraldada 48 tunniga. Väljasaatmise korraldamiseks peab PPA hankima transiidi load ka teistest riikidest. Käesolevas olukorras on ainuke võimalus väljasaatmiseks Moldovasse marsruut läbi Türgi, kellelt PPA ei ole veel vastust transiiditaotlusele saanud. PPA-l on esimene võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 7. mail 2022. Sellest tulenevalt esineb PPA hinnangul isiku suhtes ka

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Kuigi lennupiirangud võivad raskendada väljasaatmist, ei ole isiku väljasaatmine perspektiivitu. 1.7. PPA hinnangul ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku varasem käitumine (kriminaalkaristus Tšehhi Vabariigis, milles isik endal süüd ei näe) näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides vabatahtlikult olla kättesaadav väljasaatmiseks. Seda arvamust kinnitab isiku suhtumine ebaseaduslikult riigis viibimise eest läbi viidud väärteomenetlusse, milles isik keeldus kiirmenetlusotsusest, sest enda väite kohaselt oli ta valesti informeeritud ega näe endal süüd sissesõidukeelu rikkumises. Põgenemisohu hindamisel on tegemist PPA poolse prognoosotsusega, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel ning hõlmab endas ka 2 võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, mitte ainuüksi omavolilist riigist lahkumist. 1.

1. Isik väidab ennast olevat seadusekuulekas, kuid toob ise välja, et tal oli tööandja kutse Poolasse, kuhu tal polnud töölemineku plaani ning kasutas seda kutset vaid piiriületuseks. PPA hinnangul olukorras, kus isik soovis enda piiriületust lihtsustada, omamata kindlat eesmärki Schengeni alale sisenemiseks ja kasutas selleks tööandja kutset, kelle juurde tal polnud plaanis tööle minnagi, iseloomustab see isiku usaldusväärsust ja seadusekuulekust. Isik soovis lihtsustatud korras Poola siseneda olukorras, kus Ukrainas oli alanud sõda ja Poola piirivalve lasi humaansetel põhjustel Ukrainast siseneda ka sissesõidukeeluga isikutel. Sellest tingituna ei tekita isiku varasem käitumine PPA-l isiku vastu usaldust, mille põhjal eeldada, et järelevalvemeetmed tagavad isiku kättesaadavuse väljasaatmiseks. 1.
2. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul Eestis tuttavad, kelle juures isik saaks viibida kuni väljasaatmiseni. PPA-l on võimalik ebaseaduslikult riigis viibivad isikud majutada kodutute varjupaika, kust isikul on võimalik igal ajal PPA loata lahkuda. Kuigi PPA-l oleks võimalik ühe järelevalvemeetmena rakendada isiku dokumendi hoiule võtmist, siis PPA hinnangul reisidokumendi hoiule võtmine ei pruugi takistada isikul ebaseaduslikust viibimisest tulenevalt jätkata seaduse rikkumist, milleks on ebaseaduslik ränne mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
3. Käesolevas haldusasjas toimus
4. aprillil 2022 kohtuistung, kus isik selgitas kokkuvõtvalt järgmist. Ta ei teadnud, et tal on sissesõidukeeld. Poolas ei selgitatud, et on probleeme, teda hoiti 6 tundi kinni, öeldi, et peab ise ametlikult asju edasi ajama. Ei selgitatud, miks rongilt maha võeti. Nüüd pannakse kogu süü talle. Ta ei teadnud põhjuseid, miks ei tohi Euroopas olla. Kui ta esitas Eestis taotluse tööloa saamiseks, siis ta tahtis, et oleks kõik ametlik. Kui Tšehhis toimus kohus, siis ta sai aru, et talle pandi keeld Tšehhi Vabariiki 3,5 aastat sisenda. Väljasõitmise kohta keegi midagi ei selgitanud, pabereid allakirjutamiseks ei antud, ei selgitatud, et keeld kehtib kogu Schengeni ala suhtes. Otsuses ei ole kirjas, et tal on terve Euroopa piires keeld peal. KOHTU SEISUKOHT
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 4.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lg-s 2 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

5. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus. 6.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. X peeti

§ 15lg 1, § 15 lg 2 p-de 1, 3, § 15 lg-le 3 ja § 19 lg 1 alusel kinni 27.

aprillil 2022 ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav. 3 7.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht ning isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine transiidiriigist viibib. 8. PPA sisustab põgenemise ohtu

§ 68

p-de 6 ja 7 kaudu.

§ 68

p 6 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 68

p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määruse asjas nr 3-3-1-93-16 p-st 13 tulenevalt peab

§ 68

punkte kohaldama koos

§ 68

esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama.

§ 68

kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine

§-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1, samuti direktiivi 2013/33/EL art 8 lg-ga

1. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15, p 61).
2. PPA hinnangul näitab isiku käitumine, mis seisneb talle Tšehhi Vabariigi poolt kriminaalkaristuse määramises ja Schengeni alale sissesõidukeelu rikkumises süü mittetunnistamises, isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides vabatahtlikult talle pandud lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul ei tekita isiku vastu usaldust ka asjaolu, et isik kasutas Poolasse sisenemiseks piiriületuse lihtsustamiseks tööandja kutset, kelle juurde tal polnud plaanis tööle minnagi.
3. Kohtu hinnangul on PPA taotluses esitatud põhjendused abstraktsed ning ei kinnita tegeliku põgenemisohu esinemist. PPA ei ole taotluses ega kohtuistungil veenvalt ära näidanud, kuidas X varasem käitumine kinnitab asjaolu, et ta võib põgeneda või hoiduda väljasaatmismenetlusest kõrvale või takistada seda. Et kohtuistungil ilmnes, et isikule on Tšehhi Vabariigi poolt kohtuotsusega lisakaristuseks mõistetud sissesõidukeeld Tšehhi Vabariiki, mitte Schengeni alale, ei ole PPA selgitused seoses Schengeni alale sissesõidukeeluga asjasse puutuvad, ning seega

§ 68p-le 7 ei ole praegusel juhul võimalik tugineda.

Üksnes asjaolu, et isik ei ole varasemalt õiguskorda järginud või ei nõustu talle Tšehhi Vabariigis süüks pandud kuriteo toimepanemisega ning isikul lubati Ukrainast Poola siseneda humaansetel põhjustel ei tähenda, et isikul esineb põgenemise oht. Ka ei viita põgenemise ohule ja lahkumiskohustuse mittetäitmisele isiku soov töötada ja elada edaspidi Eestis. Olukorras, kus isik on nõustunud Eestist lahkumisega, kuid väljendanud soovi siia tagasi pöörduda, ei viita sellele, et isikul ei ole plaanis lahkumisettekirjutust täita. Pigem viitab see isiku soovile vaidlustada talle kohaldatud sissesõidukeeldu, milleks isikul on ka õigus. Arvestades, et kaebaja oli varasemalt saavutanud kokkuleppe Kindel Käsi OÜ-ga, kes esitas PPA-le ka taotluse isiku lühiajalise töötamise registreerimiseks, on mõistetav, miks ta Eestist lahkuda ei soovi. Eeltoodu ei tähenda aga, et ta lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale hoidub. 4 Samuti ei saa eeltoodud puudutatud isiku selgitust käsitleda kohase teadaandena

§ 68p 6 mõttes.

1. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega. PPA ei ole kohtule esitanud veenvaid kaalutlusi, mis kogumis võimaldaksid põgenemise ohtu sedavõrd tõenäoliseks pidada, et vajalik on isik paigutada kinnipidamiskeskusesse. PPA on oma järelduse rajanud eelkõige Schengeni alale sissesõidukeelu faktile, mis aga kohtuistungil ei leidnud kinnitust.
2. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on

§ 15

lg 2 kohaselt võimalik üksnes siis, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. PPA põhjendused, miks ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise asemel võimalik kohaldada

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, on seotud isiku põgenemise ohuga, kuid kohus ei ole vastavat ohtu tuvastanud. PPA taotlusest ei nähtu muid põhjuseid, mis oleksid leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisele takistuseks. PPA järeldus järelevalvemeetmete rakendamise eelduslikust vähesest tulemuslikkusest on väheveenev. PPA ei ole kohtule esitanud veenvaid põhjendusi, miks isik peaks asuma menetlusest kõrvale hoiduma ning kuidas kuni

1. maini 2022, mil PPA-l on esimene võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks, kestvate järelevalvemeetmetega ei ole võimalik piisavalt tagada isiku menetlusest osavõtt nõutaval määral. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas ning kohus jätab PPA taotluse seetõttu rahuldamata.
2. Kohus selgitab lisaks, et PPA-l on võimalik kaaluda väljasaatmismenetluse tagamiseks VVS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete, eelkõige elamine kindlaksmääratud elukohas ja ilmumiskohustuse seadmine (p-d 1-3), rakendamist. Kohus rõhutab, et kui isik järelevalvemeetmete rakendamisel neid süüliselt ei järgi, siis võib esineda alus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 68p 5 alusel.

Samuti võib

§ 15

lg 2 p 2 alusel esineda kinnipidamiseks alus siis, kui isik ei täida edaspidi väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust dokumentide hankimisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 18). Seega tuleb X suhtuda haldusmenetluses osalemisse, võimalike rakendatavate järelevalvemeetmete järgimisse ning ka kaasaaitamiskohustuse täitmisse tõsiselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5