KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-121121 T

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus märgib, et loeb hageja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 110,56 eurot, mitte 101,56 eurot, nagu hageja on hagiavalduse resolutsioonis märkinud. Kohtu hinnangul on hageja nõuet kokku võttes summa märkimisel eksinud ja hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 110,56 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja õigusabikulude 360 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 535 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus.

§ 486

lg 2 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagiavaldus hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega tuleb lugeda hagi esitatuks

1. aastal (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal). Hagilt hinnaga 734,57 eurot tuli kuni 31.12.
2. a kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 125 eurot, mistõttu on hageja menetluskulud 125 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hagejal on võimalik taotleda enam tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades nõude sisu, hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 300 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 425 (125 + 300) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 425 eurot.
3. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Tulenevalt

§ 178lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3