Obsah (8)

§ 2§ 37§ 151§ 121§ 41§ 43§ 46§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-141 Määruse kuupäev 08.04.2022 Kohtunik Roby Koik X kaebus Tartu Vangla vastu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes Kaebaja – X V

) 120 lg 1 p 1 alusel selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 teise lause järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kohus mõistis, et kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on saavutada hammaste parandamine ja taastamine vangla kulul, sest kaebaja leiab, et vangla süül on tema hambad saanud kahjustada. Tartu Vangla oli kohtueelselt 05.01.
2. a otsuses pidanud hammaste korda tegemise nõuet kahju hüvitamise taotluse kontekstis riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-st 1 tulenevaks õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudeks.

§ 37

lg 2 p 5 alusel võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus). Kaebaja taotles kaebuses Tartu Vangla 05.01.

1. a otsuse tühistamist ning vangla kohustamist parandama ja taastama kaebaja kaks hammast õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudena. Kohus tõlgendas kaebaja esitatud nõudeid ühe nõudena, milleks on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue Tartu Vangla vastu.
2. Vastavalt

§ 151

lg 2 p-le 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 13. Kuna kaebaja ei viibi enam kinnipidamisasutuses, siis ei saa ta enam nõuda hammaste parandamist kinnipidamisasutuses. Asjaolud on muutunud selliselt, et õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kohtul ei oleks võimalik teha vanglale kaebuse rahuldamise korral kohustavat ettekirjutust osutada kaebajale kui vabanenud isikule hambaraviteenust. Kaebajal oleks võimalik nõuda hammaste taastamiseks vajalike kulude hüvitamist, st kaebaja peaks muutma kaebust ja esitama

§ 37lg 2 p 4 alusel hüvitamiskaebuse.

2 14. Kohus tegi kaebajale ettepaneku muuta kaebuse nõuet ja nõuda õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise asemel hammaste parandamise kulude hüvitamist. Kaebaja kohtule kaebuse muutmise taotlust ega muid avaldusi ei esitanud. 15.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Nimetatud sätetest tulenevalt ei saa kohus käesolevas asjas omal algatusel heastamisnõudelt üle minna hüvitamisnõudele. Kaebaja ei ole üles näidanud huvi kohtumenetluse jätkumise osas. 16. Eeltoodud põhjustel jätab kohus X kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel koostoimes

§ 121lg 2 p-ga 2.

17. Kohtu hinnangul ei jää kaebuse läbi vaatamata jätmisel kaebaja õigused ka kaitseta ning kaebajale säilib võimalus pöörduda hüvitamiskaebusega uuesti Tartu Halduskohtu poole (

§ 43lg 2).

Kuna kaebaja esitas kohtueelselt vanglale kaks taotlust, millest ühes, s.o 18.11.2021 taotles vangla kulul kahe hamba taastamist (määruse p 1), ja vangla tegi 05.01.2022. a otsuse nr 1-13/347-3 ka selle nõude osas, siis on kaebajal iseenesest läbitud hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse korduval esitamisel tuleb järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegu (

§ 46ja 47).

Kui kaebajal ei saanud hüvitamiskaebust esitada mõjuval põhjusel, siis võib see olla menetlustähtaja ennistamise aluseks.

1. Kohus luges kaebust menetlusse võtte kaebuse riigilõivuvabaks RLS § 22 lg 1 p 2 järgi. Tartu Vangla ei ole menetluskulude välja mõistmist kaebajalt taotlenud. Võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
2. Tartu Vangla taotlus kaasata menetlusse vastustajana Viru Vangla jääb rahuldamata, kuna kaebus jääb kaebajast tingitud asjaolude tõttu sisuliselt läbi vaatamata ning õige vastustaja väljaselgitamiseks puudub vajadus, sest vastustajatelt täiendavate seisukohtade küsimine ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmise otsustamiseks vajalik. Seetõttu puudub vajadus kaasata menetlusse Viru Vangla.
3. Kohus asendab

§ 175

lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) 3