← Eesti

2-22-5045/6

Obsah (5)§ 477§ 371§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Tsiviilasja number 2-22

) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi.

§ 477

lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel ja anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb isikul esitada kohtule avaldus, milles võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud pankrotimenetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Tulenevalt PankrS § 173 lg 2 peab võlgnik mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Antud juhul on A. K. ärakuulamisel kohtule avaldanud, et tal ei ole valmidust asuda tööle ning ta on varjanud enda sissetulekuid, et vältida kohtutäiturite poolt sissenõudjate nõuete rahuldamist võlgniku vara arvelt.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik on avaldanud kohtule asjaolud, mis on vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga ja välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis on alus PankrS § 14 ja

§ 371lg 1 p 2 alusel jätta A.

K. e pankrotiavaldus menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas

§ 168lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Avalduselt on 06.04.2022 tasutud riigilõivu 10 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.