MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Oleg Borissov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Borissovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega tunnistati Oleg Borissov süüdi
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 4 alusel liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsusega mõistetud karistus eluaegne vangistus ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Karistuse kandmise algus 19.10.1994. Kinnipidamisasutuses Oleg Borissovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Oleg Borissov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Viimane süüdimõistmine füüsilise vägivalla kasutamise eest vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Varem on isik valdavalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid enne vangistust pani toime korduvaid tapmisi grupis raskendavail asjaoludel, röövimise ja süütamisi enda kuritegude varjamiseks (nimetatud kuritegude eest mõistetud ka eluaegne vangistus). Alates 05.08.2021 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kinnipeetav on osalenud riigikeele A1-taseme õppes ajavahemikul 17.08.2009-03.12.2009; 02.02.2010-12.09.2010 läbis A1 algtaseme edasijõudnute kursuse
lg 1,2 kohaselt eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse
Oleg Borissov kannab vangistust alates 19.10.1994 ehk praeguseks viibib vanglas üle 27 aasta. Sellega formaalsed tingimused ennetähtaega vabastamise küsimuse arutamiseks on täidetud.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Oleg Borissovi suhtes. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vangistuses õppis eesti keelt, osales aktiivselt tööhõives. Vangistuse jooksul on töötanud lisaks majandustöödel pagarina, köögitöölisena, koristajana, juuksurina ja muudel majandustöödel. Viru Vangla kinnises vanglas töötas AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis keevitajana 14.02.2020-05.08.2021 ning 09.07.2012-08.10.2014 pesumajas. Alates 12.10.2021 töötab väljapool vanglat ettevõttes XXX OÜ-s. Enne seda töötas avavanglaosakonnas toidujagajana ja personalisööklas nõudepesijana. Kinnipeetav on lubatud alates 07.10.2021 käia väljapool vanglat Eesti Töötukassas, et kinnipeetav saaks ennast koolituste näol täiendada. Kinnipeetav on käinud kolmel korral lühiajalisel väljasõidul. Tegeles võlgnevuste kustutamisega. Praeguseks on kõik rahalised nõuded tema vastu täidetud ja vabanemisfondi on kogunenud märkimisväärne summa. On läbinud vestlused psühholoogiga, läbinud agressiivsuse asendamise treeningu ja viha juhtimise programmi, taastava õiguse programmi „Tee“, osales eluaegsete kinnipeetavate tugiprogrammis. Kinnipeetav on vanaduspensionär, kuid soovib siiski vabanemise korral töötada. Vabaduses on tal võimalus asuda rehabilitatsiooni keskusesse, kus oleks taasühiskonnastav tugi. Isik väidab, et on motiveeritud peale vabanemist järgima õiguskuulekat elu. Suhtumine ametnikesse on positiivne. Samas tuleb arvestada, et varasemalt Borissov on väljendanud kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti. Kuigi viimasel ajal oli tema käitumine hea ei saa kohus jätta arvestama isiku käitumist vangistuse kandmise ajal tervikuna. Viimase isikuvastase vägivallakuriteo (kehalise 4 väärkohtlemise kaaskinnipeetava suhtes) pani Oleg Borissov toime olles vangistuses, sest ei olnud rahul kaaskinnipeetava käitumisega, mis näitab, et isegi kinnipidamisasutuses range järelevalve režiimil olles tema käitumist ei saa lõppkokkuvõttes nimetada laitmatuks ning vastavate asjaolude kokkusattumusel võib ta kasutada ka füüsilist vägivalda. Oluliseks riskifaktoriks Oleg Borissovi puhul on alkoholi kuritarvitamine. Enne vangistust on ta kuritarvitanud alkoholi. Ka enamuse kuritegudest, mille eest praegu kannab karistust, pani ta toime alkoholijoobes. Väidab, et vangistusest vabanedes puudub tal soov alkoholi tarvitamiseks. Alkohol võib suurendada impulsiivsust ja olla uue kuriteo toimepanemise põhjuseks. Praegu, vangistuses olles, puudub süüdimõistetul juurdepääs alkoholile ja ta suudab sellest eemal olla. Vangla iseloomustuse järgi aga on võimatu prognoosida, kas Oleg Borissov hakkab vabaduses tarvitama alkoholi või mitte. Oleg Borissovi tingimisi ennetähtaega vabastamisele räägivad vastu ka tema toime pandud kuritegude raskus ja iseloom. Ta kannab eluaegset vanglakaristust mitme esimese astme isikuvastase kuriteo eest. Praegu kannab vangistust järgmiste kuritegude eest: KrK § 101 p 1,2,3,5,6; § 144, § 207 lg 1; § 197 lg 2 p 1,2; § 141 lg 2 p 1,2,3,4; § 139 lg 2 p 1,2,3; § 207-1 lg 3 järgi (sõiduki ärandamised, salajane vargus, röövimine, kõige raskemad kuriteod on tapmised raskendavatel asjaoludel – kokku neli episoodi ja kuus tapetu, grupis teiste isikutega, omakasu motiivil). Tapmiste puhul tegemist on väga raskete esimese astme kuritegudega. Kannatanu M episoodis Borissovi kuriteokaaslane lõi 91-aastast kannatanut kaikaga vastu pead, Borissov koos veel ühe kuriteokaaslasega otsisid maja läbi, kuid raha või väärtust omavaid esemeid ei leidnud, lahkusid majast ja kuriteo varjamiseks süütasid maja, milles oli kannatanu. Kohus leidis, et Borissovi tahtlusega oli hõlmatud ka kannatanu tapmine, s.t ka kuriteokaaslase teod. Kannatanu K.’e episoodis lõi Borissov kannatanut pudeliga vastu pead, kui kannatanu kukkus maasse, hakkasid koos kuriteokaaslasega peksma teda jalgadega vastu pead kuni ta ei kaotanud teadvust, hiljem suri kannatanu haiglas. Kui teine kannatanu T palus teda mitte tappa, lõi kuriteokaaslane teda metallist toruga vastu pead kuni ta ei kukkunud maasse. Seejuures Borissov leidis endale ka metallist toru, aga kannatanu juba oli teadvuseta. T jäi ellu, aga talle tekitati raskeid eluohtlikke kehavigastusi. Kannatanute R episoodis samuti tekkis Borissovil ja tema kaaslastel tapmise kavatsus alkoholi ühise pruukimise käigus. Nad tulid eakate kannatanute talusse, kus Borissov haaras V. R.t kätega kõrist kinni ja hakkas teda kägistama, kui kannatanu kaotas teadvust viskas teda trepi alla. Kuriteokaaslane tungis ka majja ja lõi mitmel korral liikumisvõimetut (peale operatsiooni) A. Ri kaikaga vastu pead. Siis hakkasid koos otsima majast relvasid ja väärtuslikke esemeid. Kui V. R. hakkas näitama elumärke lõi Borissovi kuriteokaaslane teda kaikaga vastu pead, mille tulemusena olid murtud kannatanu kolju ja näoluud ning vigastatud peaaju. Kannatanute majast võttis Borissov kuriteokaaslastega padruneid, kaks jahinuga, plokk suitsu, pudelid isevalmistatud veiniga ja 300 krooni raha. Kuriteo varjamiseks ja tegutsedes üldohtlikul viisil süütasid nad kannatanute maja, mis põles maha. Kannatanu E episoodis leppis Borissov samade kuriteokaaslastega kokku võtta 60-aastaselt kannatanult (kes oli ühe kaastoimepanija vanaemaks) elu. Takso kutsumise ettekäändel viidi kannatanu õue, kus Borissov lõi teda pudeliga pähe, kui kannatanu kukkus maasse, hakkasid kolmekesi teda peksma käte ja jalgadega vastu pead ja keha, siis tirisid teda garaažide taha, kus jätkasid läbipeksmist. Sadud vigastustesse (sh kinnise kolju-ajutrauma tõttu) kannatanu suri haiglas. Borissovi kergematest kuritegudest (vargused, ärandamised, röövimine) ei ole mõtet rääkida, sest juba tapmiste asjaolud on väga rasked ja just raskuse poolest neid ei saagi võrrelda varavastaste kuritegudega (kuigi ka teise astme kuritegude asjaolud ei anna mingit alust käsitleda Borissovi ülejäänud kuritegusid ebaolulistena või nendes tema süüd väikesena). 5 Niivõrd raskete kuritegude eest süüdimõistetu ennetähtaega vabastamisel tuleb olla eriti hoolikas. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamine, alkoholi kuritarvitamine, grupi mõju, mis vabadusse sattudes võvad viia Borissov’i poolt uute kuritegude toimepanemiseni. Kuigi praegu Oleg Borissovil rahalisi kohustusi ei ole ja vabanemisfondis on 1920 eurot ei pruugi see tähendada, et ta on nüüd majanduslikult kindlustatud ja sellega seoses ei teki riske uute kuritegude toime panemiseks. Hooletu käitumise korral võib raha kiiresti otsa saada ning majanduslikud raskused võivad soodustada uute kuritegude toime panemist. Seetõttu vabaduses töö- ja elukoha olemasolu ei garanteeri veel, et vabaduses ei pane Borissov uusi kuritegusid toime. Kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Seetõttu nõustub kohus vangla arvamusega, kes ei toeta Oleg Borissovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri kirjalik arvamus on põhistamata ja antud määrust tehes jätab kohus selle arvesse võtmata. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende toimumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal (vt Tartu Ringkonnakohtu 8.09.2021 lahend nr 1-08-11341, ja varasemad). Borissovi poolt toime pandud kuritegude laad ja raskus, samuti juba karistuse kandmise ajal uue vägivallakuriteo toimepanemine ei tekita usaldust Borissovi suhtes, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt ega anna võimalust Borissovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus antud määrust tehes süüdimõistetu Oleg Borissovi vabastamisega enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.