Obsah (8)

§ 368§ 371§ 663§ 3401§ 392§ 696§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5156 Kohtuasi X avaldus Hooneühi

) § 371 lg 2 p-i 2 ning 477 lg 1 alusel. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hooneühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 521 lg 3 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega tuleb avaldaja nõuet menetleda hagimenetluses ning avaldajal tuleb esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagi ning tasuda hagilt riigilõivu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt oli kohtumenetluses asi nr 2-21-15712, milles käsitleti praeguse menetluse pooli avaldaja ja puudutatud isikuna. Isegi kui praegusel juhul tuli avaldust menetleda hagina, ei ole see aluseks avalduse menetlusse võtmata jätmiseks. Tegemist on kõrvaldatava puudusega ning maakohus oleks pidanud avaldajale seda selgitama ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võib jätta hagi

§ 371

lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata, kui vastava hagi esitamine on õiguslikult võimatu. 4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
4. Määruskaebuses tugineb avaldaja väitele, et isegi, kui praegusel juhul tuli avaldust menetleda hagina, ei saanud see olla aluseks hagi menetlusse võtmata jätmiseks

§ 371lg 2 p-i 2 alusel.

7. Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega, et kui maakohus leidis, et avaldaja on esitanud ekslikult avalduse, mida tuleks tsiviilkohtumenetluse reeglite kohaselt menetleda hagina, oleks maakohus pidanud seda avaldajale selgitama ning andma

§ 3401lg 1 alusel puuduste kõrvaldamise tähtaja.

Maakohus aga keeldus kohe avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p-i 2 alusel.

8. Kolleegiumi hinnangul praegusel juhul ei ole tegemist perspektiivitu hagiga

§ 371lg 2 p-i 2 alusel.

Menetlusliigi osas eksimine ei muuda avaldust perspektiivituks ning tegemist ei ole puudusega, mida ei saaks kõrvaldada TsSM § 3401 lg 1 mõttes. Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist 2 2-22-5156 või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (

§ 392lg 1 p 1 ja § 340¹ lg 1) (RKTKo 2-19-16249, p 16).

1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avaldaja nõue võib olla aegunud, kuid seda asjaolu saab maakohus hinnata üksnes pärast asja menetlusse võtmist.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. 12. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 3