Obsah (7)

§ 74§ 120§ 121§ 184§ 64§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5429 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 74

lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Jevgeni Brodnev (isikukood 39412312218) ja tema kaitsja vandeadvokaat Allan Valk, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdimõistetu Jevgeni Brodnevi kaitsja vandeadvokaat Allan Valgu määruskaebuse täiendusena pealkirjastatu läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
2. Jätta rahuldamata Jevgeni Brodnevi taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks.
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 13.10.2021 otsusega, mis jõustus 29.10.2021, karistati Jevgeni Brodnevit

§ 120

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega,

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 14.04.2021 otsusega mõistetud karistuse 9 kuud vangistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74lg-te 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui J.

Brodnev 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2¹, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX. Katseaja algus 13.10.

2. 16.11.2021 registreeriti kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, milles taotleti pöörata täitmisele J. Brodnevi mõistetud kandmata karistus, kuna ta ei täida registreerimiskohustust. Viru Maakohtu 03.12.2021 määrusega kohaldati J. Brodnevi suhtes sundtoomist.
3. Viru Maakohtu 09.12.2021 määrusega, mis jõustus 28.12.2021, jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata.
4. 27.01.2022 registreeriti kriminaalhooldusametniku teine erakorraline ettekanne, milles taotleti samuti pöörata täitmisele J. Brodnevile mõistetud kandmata karistus, kuna J. Brodnev ei täida talle kohtuotsusega katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 22.02.2022 määrusega kohaldati J. Brodnevi suhtes taaskord sundtoomist. Viru Maakohtu 01.03.2022 määrusega kuulutati J. Brodnev tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel vahistamine. PPA pidas J. Brodnevi kinni 02.04.
6. Viru Maakohtu 05.04.2022 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele J. Brodnevi ärakandmata karistuse osa 1 aasta 3 kuud vangistust ja arvati karistuse kandmise alguseks J. Brodnevi kinnipidamise aeg 02.04.
7. 5.
8. Süüdimõistetu ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse jätkumine põhjendatud. J. Brodnev rikkus registreerimiskohustust. Ettekandele lisatud registreerimislehest nähtub, et 2 kuu jooksul on isik käinud registreerimisel 4 korda ning jätnud ilmumata 5 korda. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise ajendiks on 3 registreerimisele ilmumata jätmist alates 12.01.
9. Tegu on juba teise erakorralise ettekandega J. Brodnevi suhtes seoses registreerimisele mitteilmumisega. Lisaks kolmele viimasele registreerimisele mitteilmumisele ei ole ta käinud registreerimas ka 17.12.2021, mille kohta kirjutas 28.12.2021 seletuses, et kukkus kodus ja oli paar päeva voodis, arsti poole ei pöördunud. Antud rikkumise kohta oli isikule tehtud kirjalik hoiatus. Pärast seda pole ta ilmunud registreerima 12.01.2022, teatades 13.01.2022 telefonitsi, et ajas päevad segamini. Ka ei ilmunud 19.01.2022, teatades 25.01.2022 telefonitsi, et käis kriminaalhooldusosakonnas pärast vastuvõtu aega, kuid lubas tulla registreerima 26.01.2022, kuid ei ilmunud ning telefonile ei vasta. 5.
10. Narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist maakohus ei arvestanud, kuna arvestas seda juba eelmise erakorralise ettekande arutamisel, sest kriminaalhooldusametnik esitas täiendavalt andmed isiku poolt narkootikumide tarvitamise kohta 17.11.2021 ja 22.11.
11. 5.
12. Kohtuistungil seletas J. Brodnev, et elab aadressil XXX. J. Brodnev ei võtnud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks, mis on ka J. Brodnevile kohtuotsusega pandud kontrollnõude rikkumine. 5.
13. J. Brodnev on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldus J. Brodnevi suhtes on ebaõnnestunud, kuna ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust ka pärast eelmise erakorralise ettekande arutamist ning ei küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. 5.
14. Maakohtu määruse sai süüdimõistetu kätte 06.04.
15. 2 Määruskaebused
16. Viru Maakohtu 05.04.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Brodnev, kes ei ole rahul maakohtu määrusega, soovib katseaja pikendamist, jalavõru või kergemat karistust. Samuti soovib J. Brodnev endale riigi poolt kaitsjat. Süüdimõistetu leiab, et tegemist on kriminaalasjaga ja oleks pidanud olema kaitsja. Kuna J. Brodnev oli stressis, siis ta ei saanud aru, et kohus pakkus talle kaitsjat. 26.01.2022 ei saanud süüdimõistetu tulla, sest ta sai Covid-testil positiivse tulemuse, millest teavitas ka kriminaalhooldusametnikku. See on kontrollitav digilugu.ee kaudu. J. Brodnev kinnitab, et ei ole saatnud kriminaalhooldusametnikule seda teatist, sest tal ei ole telefoni, on töötu ning idkaart on aegunud. Kuna telefoni pole, pole kriminaalhooldusametnik kaebajat kätte saanud ega saanud elukohta kontrollida. Hetkel on süüdimõistetu kodutu. Õige ei ole ka, et süüdimõistetu ei ole kedagi teavitanud – ta tegi seda e-kirja teel aadressile vmkjohvi@kohus.ee, et ta teeb hetkel tööd ja ei saa kohtusse tulla. Uueks elukohaks on öelnud vanemate aadressi. J. Brodnev toob välja, et ta on motiveeritud tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd. J. Brodnev märgib, et enne vangi sattumist algas tal just uus elu, ta leidis endale uue naise koos lapsega, nad üürivad korteri ning samuti leidis süüdimõistetu endale töö VKG-s, mille kohta saab tõendi määruskaebuses esitatud numbril helistades.
17. 29.04.2022 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus süüdimõistetu J. Brodnevi kaitsja vandeadvokaat Allan Valgu määruskaebuse täiendusena pealkirjastatud dokument, milles kaitsja palub rahuldada J. Brodnevi määruskaebus ja tühistada maakohtu määrus, jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning mitte pöörata J. Brodnevile mõistetud kandmata karistust täitmisele. Alternatiivselt palub kaitsja karistust mitte pöörata täitmisele ja pikendada J. Brodnevi katseaega 1 aasta võrra. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks. Samuti jääb rahuldamata J. Brodnevi taotlus talle riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Kaitsja esitatud määruskaebuse täiendusena pealkirjastatud dokument, tuleb jätta läbi vaatamata.
19. Kaitsja on esitanud 29.04.2022 määruskaebuse täiendusena pealkirjastatud ja 29.04.2022 allkirjastatud dokumendi kaebetähtaega ületades. KrMS § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. J. Brodnev sai maakohtu määruse kätte 06.04.
20. Esmalt leiab ringkonnakohus, et pealkirjastatud võib olla kaitsja dokument küll määruskaebuse täiendusena, kuid sisult on tegemist määruskaebusega. Seejuures nii määruskaebus kui selle täiendus tuleb esitada kaebetähtaja jooksul, mida kaitsja teinud ei ole. Lisaks eksib kaitsja ka selle vastu, et esitas määruskaebuse ringkonnakohtule. Ei kohtute infosüsteemist ega ja asja toimikust ei nähtu, et määruskaebus oleks esitatud vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kuna see kaebus ei ole nagunii tähtaegne, ei pea kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks saata määruskaebust ka maakohtule enesekontrollimenetluse läbimiseks. Kuna süüdimõistetu sai maakohtu määruse kätte 06.04.2022, siis oli viimane päev esitada määruskaebus, sh kaitsjal, ja sellega seotud täiendused hiljemalt 21.04.
21. Kaitsja määruskaebuse täiendus on esitatud 29.04.2022, seega kaebetähtaega ületades. KrMS § 390 ja § 326 lg 2 p 1 alusel tuleb see jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
22. J. Brodnev leiab, et ta ei saanud kohtus hästi aru, mistõttu ta leidis, et ei soovi kaitsjat, kuid kriminaalmenetluses on kaitsja osalemine kohustuslik ning süüdimõistetu ei ole temast loobunud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks J. Brodnevile riigi õigusabi korras kaitsja määramist ning kohtulahendi täitmise küsimuse lahendamisel ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik. 3 KrMS § 45 räägib olukordadest, millal kaitsja osalemine on kriminaalmenetluses asja sisulisel arutamisel kohustuslik. Käesolevalt ei ole tegemist kriminaalasja sisulise arutamisega. Sisuline arutamine toimus juba varasemalt ning selles osas on tehtud J. Brdonevi suhtes süüdimõistev kohtuotsus 13.10.
23. Karistuse täitmisele pööramise küsimuse arutamine erakorralise ettekande alusel on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine, kus kaitsja osalemine kohustuslik ei ole. Nii tuleneb KrMS § 432 lg-st 3, et KrMS §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (seda on käesolevalt ka arutatav asi – KrMS § 427). Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. Nii tuleneb nimetatud sättest, et süüdimõistetu taotlusel osaleb kaitsja. Süüdimõistetu maakohtus seda ei taotlenud, seega J. Brodnevi sellekohased etteheited maakohtule on asjakohatud. Määruskaebusest on võimalik kaudselt aru saada, et süüdimõistetu taotleb riigi õigusabi korras kaitsjat ka määruskaebemenetluseks. Kuigi süüdimõistetu taotlus riigi õigusabi saamiseks ei vasta nõuetele, täitmata on RÕS § 6 lg-st 1 tulenev nõue, peab kohus vajalikuks juba etteruttavalt märkida, et isegi, kui tegemist oleks nõuetekohase taotlusega, siis jääks see taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. J. Brodnev on võimeline ise oma õiguste eest seisma punkt 1 mõttes – isik on esitanud tähtaegselt nõuetekohase kaebuse koos sisuliste põhjendustega, mida on kohtul võimalik lahendada. Ehk tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega, milleks oleks J. Brodnevil riigi õigusabi korraks kaitsjat vaja. Lisaks nähtub hilinemisega esitatud määruskaebuse lisast, et J. Brodnev on endale lepingulise kaitsjana palganud vandeadvokaat A. Valgu, sest kaitsja kinnitab, et on J. Brodnevi kaitsjaks 28.04.2022 sõlmitud kliendilepingu alusel.
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et J. Brodnev on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid. Ta ei ole elanud kohtu määratud elukohas ning on jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Süüdimõistetu ei ole seejuures registreerimiskohustuse rikkumise osas esitanud ühtegi tõendit, vaid paljasõnalisi väiteid. Määruskaebuses jääb arusaamatuks, milline on isiku tegelik olukord, sest kord toob ta välja, et ta on väga kehvas seisus, seejärel jälle, et tal hakkas hea elu just enne vangistust, on elukaaslane, üürib/üüris endale elukoha ja omab töökohta. Kui süüdimõistetu asub ennast aktiivselt kaitsma, tuleb tal esitada ka sellekohased tõendid, kohus tõendeid ei kogu. Süüdimõistetu selgitas juba maakohtu istungil, et tal olid ajad natukene sassis. J. Brodnev ei saa ilmselgelt aru, mida tähendab kriminaalhooldus ning see, et selle nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Tegemist ei ole süüdimõistetu esimese erakorralise ettekandega ning esimese erakorralise ettekande menetlemine oleks pidanud andma süüdimõistetule selge signaali oma käitumise muutmiseks. Seda aga juhtunud ei ole. J. Brodnevi puhul kõik muud rikkumistele reageerimise viisid on käesolevaks ajaks ammendunud, sest ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu saab aru kriminaalhooldusest, enamgi veel oleks võimeline kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud ühtegi sisulist argumenti selle kohta, miks ei ole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumise, süüdimõistetu rikkumine on tahtlik, puuduvad õigustavad asjaolud ning ainus proportsionaalne meede rikkumistele reageerida on karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma, mistõttu leebemate meetmete kohaldamine on välistatud, s.o elektrooniline valve või katseaja pikendamine. Karistuse lühendamine võimalik ei ole. Kriminaalhooldus on karistus nagu vangistus, mida tuleb täita tervikuna, mitte siis kui süüdimõistetu ise seda võimalikuks peab ning kriminaalhooldusametnik ei ole süüdimõistetu 4 n-ö lapsehoidja. Süüdimõistetu peab ise tundma huvi, et tema kohustused ja nõuded oleksid korrektselt täidetud.
25. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
26. aprilli 2022 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Süüdimõistetu kaitsja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas