← Eesti

1-21-5472/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. märts
  2. a Kriminaalasja number 1-21-5472 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm Kriminaalasi Martin Järvesoo süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  3. novembri
  4. a otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Martin Järvesoo ja kaitsja advokaat Heiki Kuningas Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Martin Järvesoo, isikukood: 38211222740, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud. kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON: Jätta Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  7. M. Järvesood süüdistatakse selles, et tema menetluses tuvastamata ajal ja kohas omandas ning valdas, s.o käitles kuni 19.05.
  8. a kella 01.27-ni Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Pae tn 2 juures, viibides mootorsõidukis BMW, reg nr XXX , s.o kuni sõiduki politsei poolt kinnipidamiseni, sõiduautos suures koguses narkootilist ainet, minigrip kotis asuvat geeljat, segatud ainet - pruun pulber massiga 9,47 g (kuivatatult) pakendist 1/2 sisaldab 20% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 1,39 g amfetamiini (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses), lisaks kollakat hägust vedelikku massiga 0,45 g pakendist 1/3 sisaldab amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust pole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu; kollakat pulbrit massiga 0,098 g väiksemas minigrip kilekotis, millise pakendist 1/4 sisaldab amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust pole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu; kollakat pulbrit massiga 0,63 g suuremas minigrip kilekotis, millise pakendist 1/4 sisaldab 19% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,088 g amfetamiini; suuremas minigrip kilekotis, millise pakendist 1/4 leidub amfetamiini jälgi; valget pulbrit massiga 0,19 g pruunis klaaspurgis etiketiga „puhdistamo“, millise pakendist 1/4 sisaldab 1,7% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,0024 g amfetamiini, pannes sellega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena kvalifitseeritava kuriteo. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini korral on keskmine kogus kümnele inimesele 1300 mg (1,3 g). Seega pani M. Järvesoo toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  9. Tartu Maakohtu 17.11.
  10. a otsusega karistati M. Järvesood KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M. Järvesoole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.
  11. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat vangistust, võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja M. Järvesoo karistuse kandmise algusajaks loeti kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 19.05.
  12. a.
  13. Maakohus leidis, et M. Järvesoo süü on tõendamist leidnud. 3.
  14. Maakohus asus kõiki tõendeid kogumis hinnates ja uurides seisukohale, et nii must spordikott autos kui ka seal olnud esemed, sh narkootiline aine, tuleb omistada M. Järvesoole. 3.
  15. M. Järvesoo tunnistas 06.07.2021 kahtlustatavana ülekuulamisel spordikoti katsumist või sellesse vaatamist, ent väitis, et kott ja narkootilised ained selles ei olnud tema omad. M. Järvesoo teadis, et kotis olid võõrad narkootilised ained ja ta pidi neid kasutama hakkama, aga otsustas oodata Jõgevani. M. Järvesoo kinnitas, et kotis olnud akupank ja nuppudega mobiiltelefon olid tema omad, ta andis need mehe kätte, kes autoga kaasa sõitis. M. Järvesoo selgitas, et mees, kes kaasa sõitis ja koti autosse jättis, ei räägi üldse eesti keelt, tema nimi on Veri Dmitri või midagi sellist ning ta kohtus selle mehega Convictuse süstlavahetuspunktis. 3.
  16. Maakohtus ei tekitanud M. Järvesoo seletus selle kohta, kuidas kott sattus autosse ja kuidas tema DNA sattus kotis olevatele esemetele, kahtlust süüdistusversiooni suhtes, mida saaks lugeda kõrvaldamata kahtluseks ja mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohus on korduvalt (nt RKKKo nr 3-1-1-38-11 ja 3-1-1-77-15) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. 2 Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes. 3.
  17. Maakohtu hinnangul pole versioon autos olnud Dmitrist, kes eesti keelt üldse ei räägi, usutav ja on vastuolus muude kogutud ja uuritud tõenditega. See versioon ei ole kooskõlas tunnistaja K.P. i ütlustega, kes kahtlustatavana ülekuulamisel rääkis autos olnud kahest tundmatust mehest, kes sõidutati Tallinnas nende soovitud kohta. Üks meestest rääkis eesti keelt. See tähendab, et K.P. i ja M. Järvesoo ütlused autos reisinud isikute kohta lahknevad olulises osas (isikute arvu ja räägitava keele osas) ja seetõttu ei ole usaldusväärsed ega tõesed. Väited tundmatute isikute, kellele väidetavalt kott kuulus, reisimisest samas autos, on ümber lükatud mh ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0541 M. Järvesoo DNA profiili kohta, mille täisprofiil on kotis olevatelt esemetelt leitud, kuid neil esemetel ei leidu mitte ühegi muu isiku DNA-d. 3.
  18. Samuti pole maakohtu hinnangul usutav ega muude tõenditega kooskõlas M. Järvesoo seletus selle kohta, kuidas sattus kotis olevatele esemetele tema bioloogiline materjal. M. Järvesoo selgitas, et Annas peatust tehes vaatas ta kotti ja soris selles. 24.05.2021 musta värvi purgi ja 50 ml plastpudeli vaatlusprotokollist, 26.05.2021 spordikoti ja selle sisu (2 kasutatud süstalt, relvataoline ese, minigripkotid valge pulbrilise ainega ja tumedat värvi laastulise aine jääkidega, grammikaal, akupank) vaatlusprotokollist, 01.06.2021 ekspertiisimäärusest ja ekspertiisiaktist nr 21E-GE0541 aga nähtub, et M. Järvesoo DNA täisprofiil on tehtud kindlaks 50 ml plastpudeli pihusti korgi alt, mis tähendab, et M. Järvesoo on avanud pudeli korgi ja tegelenud pihustiga. M. Järvesoo DNA täisprofiil on olnud ka pruuni klaaspurgi kaanel ja klaaspurgis olevatel minigrippkottidel, mis tähendab, et ta on keeranud lahti klaaspurgi kaane, võtnud sealt minigripkotid välja ja seejärel pannud tagasi. Samuti on M. Järvesoo DNA täisprofiil tehtud kindlaks kasutatud süstlal, mis asus koti küljetaskus. Seega leidub M. Järvesoo bioloogiline materjal spetsiifilistes asukohtades, kuhu see ei satu kätt kogemata kotti pistes või juhuslikult kotti vaatamisel. M. Järvesoo 19.05.2021 ülekuulamisel antud ütlustest ilmneb, et ta on täpselt kursis koti sisuga, mida isik neid esemeid omamata ja valdamata ei saa teada. Asjaolu, et kotis olid kastutatud süstlad M. Järvesoo DNA täisprofiiliga, langeb kokku kohtule esitatud haigusjuhtude väljavõtetega, kus 02.07.2021 sissekandes on kirjas, et isik süstib igapäevaselt veeni amfetamiini ja tarvitab GHB-d, viimati 18.05.
  19. M. Järvesoo peeti politsei poolt kinni 19.05.2021 esimesel tunnil, mis selgitab, mille tõttu oli tema kotis ka kasutatud süstal M. Järvesoo DNA-ga. 3.
  20. M. Järvesoo kinnitab oma ütlustes teadmist kotis asuvast narkootilisest ainest, kuigi selleks ajaks ei olnud veel ekspertiisi tehtud. Ta nimetab seda „plögaks“ ning kirjeldab, et pani geelja aine purki, kirjeldab selle lõhna, samuti teadis, et must ese kotis oli kaal (ehkki see käib kaanega kinni) ja tegi sellise järelduse värvi järgi. Kotis oli ka M. Järvesoo akupank, mida M. Järvesoo kinnitas, kuid kotis olnud tema telefoni (nuppudega, klapiga) M. Järvesoo ise esimesel ülekuulamisel ei maininud. 3.
  21. Seonduvalt kaitseversiooniga selle kohta, et kott koos narkootilise ainega jäeti autosse kellegi Dmitri poolt, märgib maakohus, et kohtueelses menetluses on M. Järvesoo rääkinud Dmitrist, kelle perekonnanimi on Veri või Vare ja kellega oldi kunagi koos kinnipidamiskohas, ent kaitseaktis räägitakse isikust, kelle nime ei ole võimalik teada saada, kuna Convictus Eesti MTÜ osutab teenust anonüümselt. Riigikohus on aga märkinud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-85-07, p 9.1 ja 9.3). 3 3.
  22. Seega lõid uuritud tõendid kogumis maakohtus veendumuse, et narkootilise aine käitlemine M. Järvesoo poolt toimus viisil, et ta kandis narkootilist ainet temale endale kuuluvas mustas spordikotis kaasas, lisaks kandis seal ka narkootilise aine käitlemisega seotud muid esemeid – hulka minigrippkotte, kaalu, süstlaid ning muid temale endale kuuluvaid esemeid, s.o akupanka ja telefoni. Selle kotiga, kus asus ka narkootiline aine, liikus ta ühest asukohast teise. Maakohtu hinnangul ongi selline tegevus narkootilise aine valdamine. Kuna narkootiline aine oli M. Järvesoo valduses 19.05.2021 ehk ajal, mil sõiduk politsei poolt kinni peeti, oli ta selle omandanud varem tuvastamata ajal ja kohas ja ta käitles seda kuni kinnipidamiseni politsei poolt. Sellise tegevusega on M. Järvesoo realiseerinud KarS § 184 lg 1 koosseisu ehk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. 3.
  23. Maakohus leidis, et M. Järvesoo pani talle etteheidetava süüteo toime otsese tahtlusega: omandades narkootilise aine teadlikult, valdas ehk käitles seda kandes endaga kaasas kuni politsei poolt äravõtmiseni. M. Järvesood on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi, oma kirjades kohtule kirjeldab ta ennast kui narkosõltuvuses olevat isikut ning tema haigusjuhtude väljavõttest nähtub, et M. Järvesoo süstib igapäevaselt amfetamiini veeni. See tähendab, et narkootilise aine omamine oli tema jaoks tahtlik ja kindla eesmärgiga tegevus. 3.
  24. Maakohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  25. Maakohus ei pidanud sõltuvusravi määramist M. Järvesoole põhjendatuks. Apellatsioonid
  26. Tartu Maakohtu 17.11.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava M. Järvesoo kaitsja advokaat Heiki Kuningas, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega M. Järvesoo õigeks mõista. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõistetud karistuse KarS § 692 lg 1 ja 5 alusel asendamist sõltuvusraviga, ravi tähtajaks määrata 18 kuud Lootuse külas. 5.
  27. Maakohus on alusetult lugenud K.P. i ja M. Järvesoo ütlused mitteusaldusväärseks. K.P. i ütluste kohaselt üks reisijatest tundis M. Järvesood. M. Järvesoo ütluste kohaselt ta tundis autosse tulnud reisijat. Selles osas on ütlused sarnased. Maakohtu poolt esile toodud erinevusi ei saa käsitleda sellise vastuoluna, mis tooks kaasa mõlema isiku ütluste mitteusaldusväärsuse. Ka puudus K.P. il vajadus fakte välja mõelda, kuna tema distantseeris end autos leitud kotist ning tema osas menetlus lõpetati. 5.
  28. Maakohus on andnud kaitseaktiga esitatud Convictus Eesti MTÜ kirjavahetusele väära tõlgenduse ning on alusetult heitnud M. Järvesoole ette suutmatust avaldada juhututtava andmeid. Kui inimesed juhuslikult kohtuvad, ei pruugi jutuks tulla isikuandmed nagu elukoht või töökoht. Seega on etteheide, et M. Järvesoo ei oska juhututtava andmeid avaldada, asjakohatu. 5.
  29. Maakohtu seisukoht, et M. Järvesoo DNA sattumine koti sisule sellega autos tutvumisel on välistatud, on oletuslik ja ei tulene tõsikindlalt M. Järvesoo ütlustest. M. Järvesoo selgitas, et kotis sorides nägi ta esemeid, mida ka lähemalt kirjeldas. Ütlustest ei saa järeldada, et ta poleks neid esemeid puutunud. Pole tõenäoline, et kotis olnud esemed oleks olnud laotatuna üksteise kõrvale, et neid kõike näha. 5.
  30. Maakohtu otsus pole kooskõlas DNA ekspertiisiaktiga nr 21E-GE
  31. Maakohtu hinnangul on uuritud esemetel M. Järvesoo DNA, mis peaks tõendama autost leitud koti ja selle sisu kuulumist M. Järvesoole. See asjaolu välistab maakohtu hinnangul ka võõraste 4 isikute viibimise K.P. i autos. Ekspertiisiakti kohaselt aga on võrdlusmaterjal võetud M. Järvesoolt ja K.P. ilt. Võetud proovidest neljal tuvastati M. Järvesoo täisprofiil, teistel segaprofiil. Segaprofiil viitab selle päritolule mitmelt isikult. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et uuritud esemetel oleks vaid M. Järvesoo DNA ja et autos olnud kott ja selle sisu oleks M. Järvesoo oma. 5.
  32. Väidet, et K.P. i autost leitud kott ei kuulunud M. Järvesoole, pole ümber lükatud. Vaidlust pole selles, et sõiduk kuulus K.P. i emale ja K.P. oli auto kasutaja. Tema valitses sõidukit ja seega autos olevad esemed olid K.P. i valitsetavas ja kontrollitavas ruumis, sh kott, millest leiti narkootikume. M. Järvesoo ei võtnud seda oma valdusse. Ta vaid uuris koti sisu ning seejärel pani selle tagasi autosse. 5.
  33. Maakohus on alusetult asunud seisukohale, et sõltuvusravi määramine M. Järvesoole ei ole põhjendatud. Maakohus on selgitanud, et vangistuse asendamine raviga KarS § 692 lg 1 ja lg 6 p 1 tähenduses on võimalik narkomaanile, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. M. Järvesoo süüteo toimepanemise asjaolud sellist järeldust teha ei võimalda. Ka ei viita maakohtu hinnangul M. Järvesoo terviseseisundi kohta esitatud dokumendid temal narkomaania olemasolule. Kaitsja leiab, et kui kohus siiski asub seisukohale, et M. Järvesoo on süüdi talle inkrimineeritud kuriteos, tuleks kohaldada KarS § 69² sätteid ja asendada karistus raviga. M. Järvesoo tervisekaardil on 02.07.2021 all kirjas, et isik süstib igapäevaselt veeni amfetamiini ja GHB-d, viimati 18.05.
  34. Lisaks on samas dokumendis kirjas, et esineb tung ainet tarvitada. Tarvitamisega seotud eluviis, psüühilised võõrutusnähud. Diagnoosiks on sõltuvus. Kaine kontrollitud keskkonnas. 13.09.2021 esitas M. Järvesoo leheküljed kriminaalasjast seoses tema ennetähtaegse vabastamisega. Selles rõhutatakse M. Järvesoo sõltuvust narkootikumidest. Narkomaania on sõltuvushäire. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et narkootikumi mõju kadumisel tekib inimesel varem või hiljem selle järele uuesti vastupandamatu tung. Uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumidega harjunud ja vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks - tekivad võõrutusnähud. M. Järvesoo diagnoosi kohaselt on tal tung narkootikumide järele. Kontrollitud keskkonnas (nt vanglas) ei saa inimene narkootikume, kuid sellest sõltuvus, tung aine järele ei kao. M. Järvesoo on korduvalt märkinud vajadust ravi järele. Seda vajadust kinnitavad tema diagnoos, tung alkoholi järele.
  35. Tartu Maakohtu 17.11.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni ka M. Järvesoo, kes pole nõus maakohtu süüdimõistva otsusega. 6.
  36. Maakohus on ekslikult märkinud, et M. Järvesool on 4 kehtivat kriminaalkaristust, kuigi tegelikkuses on tal neid vaid 3, nagu märgitud ka kohtuotsuse päises. 6.
  37. M. Järvesoo tervist ja sõltuvust puudutavas osas on tehtud ebaprofessionaalseid ja põhjendamata järeldusi. Ka on valesti märgitud, et M. Järvesool on puudunud sissetulek. Ta on alates
  38. aastast töövõimetuspensionär. Samuti on ta töötanud tänavakivipaigaldajana ja läbinud tellingute paigaldamise koolituse. 6.
  39. M. Järvesoole jääb arusaamatuks, kuidas on suudetud kohtuotsuses talle omistada grammikaal, kui seda ei saanud kohtueelses menetluses tõendina kasutada. See eeldaks ka võimalikku müügitegevust. 6.
  40. K.P. i ütlustes selle kohta, mitu inimest autos käis ja kuidas miski paiknes, tuleb kahelda, kuna ka tema oli narkojoobes ja tema liikumine on invaliidsuse tõttu piiratud. Asjaolu, et Dmitri autosse istus ja ühe vähestest Eesti keeles selgeks õpitud lausetest ütles, ei tähenda, et tegu oleks eesti keelt kõneleva isikuga. 5 6.
  41. DNA-profiili puutuvalt on M. Järvesoo selgitanud, et osad asjad kuulusid talle, samuti otsis ta koti läbi ja puutus seal olnud asju. Kuna autos oli pime, ei tea ta täpselt, mida palju katsus. See, et ta „ollust“ minema ei visanud, oli tema narkomaaniaga seotud otsus. Proovida ta seda ei julgenud. Seega ta jättis asjad nii nagu olid, lootuses, et hiljem selgub, millega tegu. Dmitri DNA-d polnud autos, kuna sel ajal olid külmad ilmad ja tõenäoliselt kandis ta kindaid. M. Järvesoo pole rahul, et kotti peetakse tema omaks. Ta jäi Tallinnas ilma kõigist oma asjadest, v.a telefon ja akupank. 6.
  42. Asjaolu, et ta Convictuse juures Dimkaga kohtus ja üldse sellesse olukorda sattus, on seotud tema narkosõltuvusega ja sellest tulenevate väärate ja läbimõtlemata otsustega. M. Järvesoo soovib alustada raviga Lootuse külas. M. Järvesoo on vestelnud ka sealse kogemusnõustaja Janar Kuusega, kes kinnitas, et on nõus ta vastu võtma. Ta ei soovi sõltuvusravi selleks, et kinnipidamiselt vabaneda, vaid ta adub probleemi tõsidust. Ta on ka vabaduses abi otsinud. Tema peresuhted kannatavad haiguse tõttu. Ta soovib hakata tegelema narkoprobleemidega noorte aitamise ja ennetustööga. 6.
  43. M. Järvesoo märgib ka, et kott, mille ümber kriminaalasi käib, ei ole ei seljakott ega spordikott. 6.
  44. M. Järvesoo palub valge mobiiltelefon Gemtek väljastada tema elukaaslasele, kuivõrd on tuvastamist leidnud, et telefon ei ole seotud kuriteo toimepanemisega. 6.
  45. M. Järvesoo palub kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda, kuivõrd tal endal sissetulek puudub ning vabaduses on ta töövõimetuspensionär.
  46. Kriminaalasi võeti ringkonnakohtu menetlusse 13.01.2022 ning anti aega seisukohtade esitamiseks kuni 21.01.
  47. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  48. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud apellatsioone, leiab, et Tartu Maakohtu 17.11.2021 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  49. Apellatsioonide põhitaotluseks on M. Järvesoo narkokuriteos õigeksmõistmine. Kaebustes esitatud kaitseargumendid on kajastamist leidnud juba maakohtu põhjendustes. Põhilised kaitseväited on leidnud juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja motiivide ning järelduste uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt vajalik.
  50. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused on sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonides välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava poolt suures koguses narkootilise aine käitlemises. Samuti on maakohus põhjendanud, miks kohus ei pea usaldusväärseks erinevaid väljapakutud kaitseversioone toimunust.
  51. Asjas pole vaidlust, et 19.05.2021 kell 01.27 pidas politseipatrull Jõgeva linnas Pae tn 2 juures kinni sõiduki BMW (registreerimismärgiga XXX ), mida juhtis K.P. ning kus kaasreisijana viibis ka M. Järvesoo. Ka pole vaidlust, et auto tagaistmelt leiti must kott, milles sisaldus suur kogus narkootilist ainet amfetamiini, narkootilise aine käitlemisele viitavaid esemeid (minigripkotid, kaal), kasutatud süstlad ning akupank ja telefon. Vaidlus seisneb selles, kas koti sisu kuulus M. Järvesoole.
  52. Apellatsioonides kordub varasem põhiline kaitseväide, et kott koos selles sisaldunud narkootilise ainega jäeti autosse kolmanda isiku poolt, kes süüdistatava sõnul on tema tuttav 6 Vare või Veri Dmitri, kellega ta kohtus Convictuse süstlavahetuspunktis. Kaitseakt ega kaitsja apellatsioon Dmitrit ei maini, ent viitavad samuti asjaolule, et autos viibis veel isikuid. Maakohus on selles osas juba arusaadava ja veenva põhjenduse esitanud. Maakohus on üksikasjalikult välja toonud, miks ei ole versioon autos olnud Dmitrist usutav ja on vastuolus muude tõenditega. Nimelt lahknevad autos olnud kolmandate isikute kohta tunnistaja K.P. i ja süüdistatava ütlused olulises osas, s.o K.P. i väitel viibis autos kaks meest, süüdistatava väitel aga üks, K.P. i väitel rääkis üks meestest eesti keelt, süüdistatava väitel räägib Dmitri vaid vene keelt. Maakohus on seega põhjendatult lugenud K.P. i ja süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Kaitsja väide, et K.P. i ja süüdistatava ütlused on kooskõlas selles, et M. Järvesoo tundis üht autos viibinud isikut, ei ole piisav, et kummutada kohtu põhjendatud hinnangut selle kohta, et ütlused on ebausaldusväärsed. Vastuolusid esineb selleks liiga palju ning liiga olulistes detailides. Samuti ei nähtu asjaolu, et autos oleks viibinud keegi kolmas isik, teistest tõenditest. Ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0541 on M. Järvesoo DNA täisprofiil leitud kotis olevatelt esemetelt. Ühegi teise isiku täisprofiili kotis olnud esemetelt ei leitud. Isegi kellegi kolmanda isiku DNA segaprofiili esinemise korral, ei näita see veel kolmanda isiku viibimist sõidukis, sest see võib pärineda hoopis narkootilise aine pakendajalt, edasiandjalt jne. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-85-07, mille kohaselt kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega pole kaitseversioon toonud ühtki eluliselt usutavat tõendit, mis tekitaks kohtus kahtluse süüdistusversiooni osas ning veenaks kohut uskuma, et autos tõepoolest viibis vahetult enne kinnipidamist keegi kolmas isik, kes koti sinna jättis, olgu selleks Dmitri või ükskõik kes. Seega pole asjas tekkinud kahtlust, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitseversioon on eluliselt ebausutav ja täielikult tõendamata.
  53. Samuti kordub apellatsioonides juba varasemalt kõlanud kaitseväide, et M. Järvesoo DNA sattus kotis olnud esemetele nende katsumise käigus, mis ei tähenda, et esemed oleks M. Järvesoole kuulunud. Maakohus on asjakohaselt viidanud, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et M. Järvesoo DNA täisprofiil on tehtud kindlaks 50 ml plastpudeli pihusti korgi alt, mis tähendab, et M. Järvesoo on avanud pudeli korgi ja tegelenud pihustiga. Samuti on M. Järvesoo DNA täisprofiil olnud ka pruuni klaaspurgi kaanel ja klaaspurgis olevatel minigrippkottidel, mis tähendab, et ta on klaaspurgi kaane lahti keeranud, võtnud sealt minigrippkotid välja ja seejärel pannud tagasi. Samuti leiti M. Järvesoo DNA täisprofiil kasutatud süstlalt. Eeltoodust on maakohus teinud põhjendatud järeldused, et M. Järvesoo bioloogiline materjal leidub spetsiifilistes asukohtades, kuhu see ei satu kätt kogemata kotti pistes või juhuslikult kotti vaatamisel. Kaitseversioonis on väidetud, et M. Järvesoo ütlusi ei saa tõlgendada selliselt, et M. Järvesoo tegeles koti sisu uurimisel vaid pealiskaudse visuaalse vaatlusega. Kaitsja tõlgendused M. Järvesoo ütlustest aga vaid loovad veel ühe versiooni toimunust ning ei lükka ümber asjaolu, et M. Järvesoo DNA täisprofiil on kotis olnud esemetelt leitud väga spetsiifilistest kohtadest. K.P. i ega kellegi kolmanda täisprofiili koti sisult ei leitud. Ka on ringkonnakohus juba põhjendanud, miks ei ole usutav, et autos viibis lisaks M. Järvesoole ja K.P. ile veel inimesi, kes koti said sinna jätta. Seega sai vaid M. Järvesoo olla isikuks, kes koti sinna jättis ja kellele koti sisu kuulus, kuna mitmelt kotis olnud esemetelt leiti tema DNA täisprofiil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et uuritud tõendid on loonud kogumis kohtus veendumuse, et narkootilise 7 aine käitlemine M. Järvesoo poolt toimus selliselt, et ta kandis narkootilist ainet temale endale kuuluvas kotis kaasas, lisaks kandis seal ka narkootilise aine käitlemisega seotud muid esemeid – minigrippkotte, kaalu, süstlaid ning muid temale endale kuuluvaid esemeid, s.o akupanka ja telefoni. Selle kotiga, kus asus ka narkootiline aine, liikus ta ühest asukohast teise. Eeltoodu realiseeribki KarS § 184 lg 1 koosseisu, mille toimepanemist M. Järvesoole on ette heidetud.
  54. Kokkuvõttes leitakse apellatsioonides, et asjas on kahtlusi, mida maakohus pole otsuses kõrvaldanud ja millised tulnuks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuid ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on põhjalikult selgitanud, kuidas joonistub tõenditest välja asjaolu, et autos ei viibinud ühtki kolmandat isikut ning koti sisult leiti vaid M. Järvesoo DNA täisprofiil, mitte kellegi kolmanda. Tõsiseltvõetavaid kahtlusi, mis seaks kahtluse alla M. Järvesoo süü narkootilise aine käitlemises, pole seega asjas tuvastatud.
  55. Apellatsioonides on esitatud ka taotlus M. Järvesoole mõistetud karistuse KarS § 692 lg 1 ja 5 alusel asendamiseks sõltuvusraviga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellist taotlust võimalik rahuldada, kuivõrd karistuse asendamise formaalsed eeldused ei ole täidetud. Nimelt võib KarS § 692 lg 1 alusel isikule mõistetud vangistust sõltuvusraviga asendada juhul, kui mõistetud karistuse pikkus on 6 kuud kuni 2 aastat. Tartu Maakohtu 17.11.2021 otsusega mõisteti M. Järvesoole KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks vangistus pikkusega 2 aastat ja 10 kuud, mis ületab KarS § 692 lg-s 1 ettenähtud määra. Sealjuures ei oma tähtsust, kas selline karistuse määr mõistetakse üksikkuriteo või kuritegude kogumi eest KarS §-de 64-65 järgi, mistõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, et konkreetselt käesolevas asjas etteheidetava narkokuriteo eest mõisteti M. Järvesoole karistuseks 10 kuud vangistust. Taotlus M. Järvesoole mõistetud karistuse KarS § 692 lg 1 ja 5 alusel asendamiseks sõltuvusraviga jääb seega rahuldamata.
  56. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jätta süüdistataval tekkinud menetluskulusid riigi kanda. M. Järvesoo on esitanud vastava taotluse põhjusel, et vabaduses tal sissetulek puudub ning ta on töövõimetuspensionär. Toimiku materjalide kohaselt on M. Järvesool tuvastatud keskmine puue, ent tema töövõime või -võimetuse kohta andmed puuduvad. Apellatsioonis on M. Järvesoo kirjeldanud, et on läbinud tellingute paigaldamise koolituse, töötanud tänavakivipaigaldajana ning tal on olnud palju erinevaid tööandjaid, paljudega neist on koostöö olnud pikemaajaline. Seega järeldab ringkonnakohus eeltoodust, et M. Järvesoo on 39-aastane töövõimeline isik, kes on sissetulekut võimeline teenima, mistõttu ei ole menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud.
  57. Vastuseks M. Järvesoo taotlusele tagastada talle mobiiltelefon Gemtek märgib ringkonnakohus, et nimetatud telefoni osas on maakohus enda otsuses juba seisukoha võtnud ning ette näinud, et mobiiltelefon tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel.
  58. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  59. novembri 2021 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 8 Ingeri Tamm

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.