lg 1, § 120 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Speis Saksniit (isikukood: 37910076024; elukoht: xxxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistamata) vandeadvokaat Kalju Kutsar (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada Speis Saksniit süüdi karistusseadustiku (
) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot. Tunnistada Speis Saksniit süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 140 (ükssada nelikümmend) päevamäära, s.o 1400 (üks tuhat nelisada) eurot.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Speis Saksniidule liitkaristuseks rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära, s.o 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusest maha Speis Saksniidu poolt sooritatud 80 üldkasuliku töö tundi, mis vastab rahalise karistuse 240 päevamäärale ning seega lugeda Speis Saksniidule määratud karistus kantuks.
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 21.05.2020 kella 09:40 paiku Viljandi maakonnas Viiratsis Viiratsi-Viljandi linnaliinibussis tungis kallale O.M.Ple, haarates viimasel peas olevast mütsist ja juustest kinni ning tõmbas enda poole. Juuste tõmbamisega tekitas Speis Saksniit O.M.Ple füüsilist valu. 2) tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 21.05.2020.a kella 09:40 paiku Viljandi maakonnas Viiratsis Viiratsi-Viljandi linnaliinibussis ähvardas O.M.Pl kirvega pea lõhki lüüa. O.M.Pl oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Speis Saksniit on ettearvamatu käitumisega ning oli tema suhtes vägivaldne. 2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on esitanud kohtule süüdistusakti ja taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ning teinud ettepanku karistada Speis Saksniitu
lg 1 järgi rahalise karistusega 100 2 päevamäära, s.o 1000 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot) ning karistada Speis Saksniitu
lg 1 järgi rahalise karistusega 140 päevamäära, s.o 1400 eurot.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 2400 eurot, suurendades üksikkaristustest suurimat. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusest maha Speis Saksniidu poolt sooritatud 80 üldkasuliku töö tundi (sellele vastab rahalise karistuse 240 päevamäära) ning seega lugeda Speis Saksniidule määratud karistus kantuks. Kriminaalasja toimik saabus Tartu Maakohtusse 07.04.2021.a. ning süüdistusakt on Speis Saksniidule kätte toimetatud 25.08.2021.a. 3. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Kannatanu O.M.P ütluste kohaselt (tl 3-5) kutsus ta 21.05.2020 öösel Speis Saksniidule öörahu rikkumise eest politsei. 21.05.2021 hommikul kella 09.35 paiku sisenes Speis Saksniit ViiratsiViljandi linnaliinibussi ja nägi kannatanut bussi tagaistmel ning istus tema ees olevasse ritta. Enne bussi väljumist istus Speis Saksniit poolpõiki, vaatas kannatanule otsa ja küsis, et kas tema kutsus politsei. Saanud jaatava vastuse, haaras Speis Saksniit oma käega kannatanu peas olnud mütsist ja juustest kinni ning tõmbas enda poole. Müts jäi kannatanule pähe, aga mütsi tekkis auk. Juustest tõmbamisest oli kannatanul valus ja peavalu kestis terve päeva. Seejärel võttis Speis Saksniit kinni kannatanu T-särgist ja tõmbas enda poole. Kuna kannatanul oli kaelas ka kaelakee, siis selle kinnitus purunes ja Speis Saksniit sai selle enda kätte ning viskas selle hooga vastu kannatanu õlga. Speis Saksniidul kaasas olnud ühe liitrise Coca-Cola pudeli kallas ta kannatanule otse pähe ning ütles, et kui kannatanu veel ühe korra politsei kutsub, siis tuleb ta järgmine kord kirvega ja lööb kannatanul pea lõhki. Speis Saksniit lubas korduvalt kannatanule peksa anda, aga bussis olnud sõber rahustas Speisi Saksniidu maha ja ta kallale ei tulnud. Buss hakkas sõitma ja Speis Saksniit ning kannatanu oma sõbranna ja tema vennaga väljusid Maramaa peatuses. Speis Saksniit põhjustas kannatanu juustest tõmbamisega füüsilist valu ning kannatanu kardab ähvarduste pärast, et Speis Saksniit võib nii kannatanu kui tema sõbranna elu kallale kippuda. Fototabel (tl 6), millel on vaade O.M.P mütsil olevale augule ja purunenud kaelakeele. Tunnistaja V.K ütluste kohaselt (tl 9-10) elab ta O.M.Pga koos Viiratsi alevikus. 21.05.2021 öösel kuulis ta kella 12 paiku ülemise korruse korterist, kus elab Speis Saksniit, valju muusikat, karjumist ja põntsatusi ning palus O.M.Pl politseisse helistada. 21.05.2020 hommikul kella 09.30 ajal läksid nad Viiratsis bussi peale, et sõita Viljandisse. Bussi läksid tema, O.M.P ja tunnistaja väike vend ning nad istusid bussi tagumisse ritta. Pärast neid tuli bussi peale ka Speis Saksniit, kes istus O.M.P ette, eespool ritta. Speis Saksniit haaras oma käega O.M.P mütsist kinni ja tõmbas tema pead enda poole, tõmbamisest tekkis mütsi sisse auk. Seejärel tõmbas Speis Saksniit oma käega O.M.P särgist ning Oti kaelas olnud kaelakee läks katki. Tunnistaja ei märganud, kas Speis Saksniit O.M.P kaelakeega viskas. Speis Saksniit ähvardas O.M.P kirvega lüüa kui O.M.P peaks talle veel politsei kutsuma. Speis Saksniidul oli kaasas ühe liitrine CocaCola pudel, mille ta kallas O.M.Ple pähe. Speis Saksniit jätkas ähvardamist ja O.M.P peale karjumist, aga sisu tunnistaja ei mäleta. Nad väljusid Viljandis bussijaama lähedal peatuses. Tunnistaja arvab, et Speis Saksniit ei tee talle midagi, aga O.M.P pärast kardab. 3 Speis Saksniidu kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 21-22) tunnistab ta end osaliselt süüdi. Maikuus 2020.a. oli oma kodus Viiratsis koos oma sõpradega ja nad pidutsesid natuke. Umbes kella 00 paiku jäi ta magama. Tema sõber jäi veel üles ja kuulas klappidest muusikat. Ärkas selle peale üles, et politsei oli tema ukse taga. Kuna tema magas ja sõber kõvasti muusikat ei kuulanud, siis ei saanud olla öörahu rikkumist. Temaga samas trepikojas elab O.M.P , kes arvatavasti politsei kutsus. Järgmisel päeval läks ta Viiratsis bussi peale, et sõita Viljandisse. Samas bussis oli ka O.M.P, kes istus bussi tagapingil. Ta läks O.M.P juurde ja oli ärritunud ning küsis, miks O.M.P politsei kutsus. Võttis kinni O.M.P kapuutsist ning tõmbas seda enda poole. Siis ütles vist veel midagi, aga mida, seda enam ei mäleta. O.M.P võis sellest välja lugeda, et ta ähvardas. Tegelikult ei ole ta O.M.P mingil moel ähvardanud. Pärast juhtunut läks ta O.M.Pst bussis eemale ja Viljandis bussist väljudes läksid nende teed eraldi. Umbes nädal aega nad ei kohtunud ning kui ta lõpuks O.M.P nägi, siis vabandas. Arvas, et kõik on korras ja kumbki teineteise vastu viha ei pea. Kohus on seisukohal, et Speis Saksniidu tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
lg 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud.
lg 1 näeb ette vastutuse kriminaalkorras karistatava teona teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Seega on
lg 1 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Kohus leiab, et Speis Saksniidu süü valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemises on tõendatud kannatanu O.M.P ja tunnistaja V.K riimuvate ütlustega selles, et Speis Saksniit süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas haaras kannatanul peas olevast mütsist ja juustest kinni ning tõmbas enda poole ning juustest tõmbamisega tekitas Speis Saksniit kannatanule füüsilist valu. Mütsist tõmbamisega tekkis mütsi auk ning samuti tõmbas süüdistatav katki kannatanul olnud kaelakee. Viimati märgitud asjaolus kinnitavad kannatanu ja tunnistaja V. K ütlusi foto nr 1 (tl 6), millest nähtub, et kannatanu mütsil on auk ning foto nr 2 (tl 6), millest nähtuvalt on kannatanu kaelakee kinnitus purunenud. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud osaliselt. Süüdistatava ütluste kohaselt haaras ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanul kinni kapuutsist ja tõmbas ette poole. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles, et ta haaras kannatanul kinni kapuutsist on vastuolus kannatanu ja tunnistaja V. K ütlustega ning fotolt nr 1 nähtuvate asjaoludega, mistõttu jätab kohus süüdistatava vastuolulised ütlused tõendikogumist välja. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et
koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtul puudub kahtlus, et Speis Saksniit on talle süüdistuses etteheidetud teoga - kannatanut mütsist ja juustest haaramise ja enda poole tõmbamisega tekitanud kannatanule füüsilist valu. Kannatanule füüsilise valu tekitamine on tõendatud kannatanu ütlustega. Kannatanu ütlustest tuleneb, et tal oli juustest tõmbamisest valus ja peavalu kestis terve päeva. Lisaks eeltoodule on tähelepanuväärne, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanu mütsi auk, mis kinnitab seda, et süüdistatava poolt kannatanu tõmbamine nii mütsist kui ka juustest oli sooritatud ilmselt tugeva jõuga, mille tagajärjel kannatanule füüsilise valu tekitamine on kohtu hinnangul eluliselt usutav. 4 Kannatanule valupõhjustava kehalise väärkohtlemise pani süüdistatav kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu suhtes valu tekitavat kehalist väärkohtlemist toime panna tulenevalt olukorrast, et süüdistatav tegu on sooritatud võrdlemisi tugeva füüsilise jõuga. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
lg 1 näeb ette vastutuse kriminaalkorras karistatava teona tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalset kurnavat hirmutunnet (RKKK nr 3-1-1-59-11 p 9.1). Kohus leiab, et Speis Saksniidu objektiivne teokoosseis
lg 1 järgi on tõendamist leidnud kannatanu O.M.P ja tunnistaja V.K riimuvate ütlustega selles, et Speis Saksniit süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas ähvardas O.M.Pl kirvega pea lõhki lüüa. Kohtu hinnangul on Speis Saksniidu vastupidised ütlused, et tema ei ole kannatanut vägivallaga ähvardanud, ümberlükatud kannatanu ja tunnistaja V. K ütlustega.
järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette
Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist sellisel viisil, mis on adressaadi silmis veenev (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kannatanu ja tunnistaja V.K riimuvate ütlustega on tõendatud, et kehalisele väärkohtlemisele vahetult järgnevalt pani süüdistatav kannatanu suhtes toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise. Seega, olles teadlik süüdistatava varasemast vägivaldsest ning ettearvamatust käitumisest, oli kannatanul reaalne alus karta, et süüdistatav viib tema suhtes tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise täide. Kannatanu tundis Speis Saksniidu ees hirmu ja ta pidas põhjendatult süüdistatava eelneva agressiivse käitumise tõttu oma tervist ohustatuks. Taolises olukorras oleks kannatanule suunatud ähvardamine tundunud reaalne ja tekitanuks hirmu lisaks kannatanule ka objektiivsele kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani süüdistatav kannatanu suhtes ähvardamise
lg 1 järgi toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu suhtes ähvardamist toime panna tulenevalt olukorrast, et ähvardamine on järgnenud vahetult kehalise väärkohtlemise toimepanekule. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5 4. Kohtu seisukoht karistuse liigi ja suuruse kohta
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on Speis Saksniitu võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kehtivaid väärteokaristusi on 3 (vt. Karistusregistri väljavõte tl 11-13). Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.
lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava 2019. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 3501 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus oli 4,68 eurot (tl 2526). Arvestades isiku süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada
lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 1000 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot) ning
lg 1 järgi rahalise karistusega 140 päevamäära, s.o 1400 eurot.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Speis Saksniidule liitkaristuseks rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 2400 eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusest maha Speis Saksniidu poolt sooritatud 80 üldkasuliku töö tundi, mis vastab rahalise karistuse 240 päevamäärale ning seega lugeda Speis Saksniidule määratud karistus kantuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.