) § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Menetlusalune isik Tarmo Sõmer (isikukood: 38211132720, elukoh :xxxxx xxx xxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxx.xxxxxx@xxxxxx.xxx ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi 1, Viljandi) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Tarmo Sõmera kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05. jaanuari 2022.a. otsus väärteoasjas nr 2840,21,001190 Tarmo Sõmera karistamises
2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt
§-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiametile.
) § 69 lg 3 järgi, milline tegu on kvalifitseeritud vastavalt
Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Tarmo Sõmer Viljandi linnas, xxxxxxxxx xx xxxxx juures, Leola ja Tallinna tänavate vahel, liikus kesklinn Tallinna tn suunas, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,53 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kohtuvälise menetleja 05.01.2022.a. otsusega väärteoasjas nr 2840,21,001190 on Tarmo Sõmerat karistatud
Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Tarmo Sõmer on toime pannud väärteona lubatud alkoholipiirmäära ületamise (s.o
lg 3 rikkumise), milline tegu on kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toimepandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Liiklusseadus § 224 lg 2 sätestab – mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja arvestab kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis avaldatud kahetsust. Raskendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, mille eest määratud rahatrahv on seaduses ettenähtud ajaks tasumata. Seega nähtub eeltoodust, et T. Sõmer ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt määratud karistusest ning on otsustanud jätkuvalt liiklusnorme eirata. Seetõttu ei ole varasemalt määratud karistus ilmselgelt piisav, et mõjutada T. Sõmerit loobuma liiklussüütegude toimepanemisest, sh alkoholijoobes rooli istumisest, mis on ühiskonnas üks levinuim süütegu. Seega on põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Liiklusnorme eirates võttis T. Sõmer endale teadlikult riski, et normi rikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab T. Sõmer ka täiskasvanud inimesena kandma. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskusega ja karistuse eesmärgiga.
lg 3 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava,
4.4. Esmalt tuleb kohtul menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo põhjendatuse hindamisel anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ja seejärel anda hinnang selle kohta, kas menetlusalune isik oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. 3 Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolud käesolevas asjas uuritud tõendite pinnalt usaldusväärselt tõendamist leidnud. Väärteotoimiku tl 1-1p olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Tarmo Sõmerale ette heitnud seda, et Tarmo Sõmer Viljandi linnas, xxxxxxxxxx xxx juures, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,53 mg/l +/- 0,05 mg/l. Eelmärgituga rikkus Tarmo Sõmer
lg 3 nõudeid (lubatud alkoholipiirmäära ületamine) ja pani toime
4.
) § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk.
p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit.
p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.
mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et Tarmo Sõmer tegutses väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina - ta juhtis mootorsõidukit Volkswagen Amarok registreerimismärgiga XXX XXX . Mis tähendab, et menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimisel oli menetlusalune isik Tarmo Sõmer joobeseisundis on usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku Tarmo Sõmera ja tunnistaja Olev Kookla ütlustega ning tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (VT, tl 4), millest nähtub, et Tarmo Sõmera ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,53 mg/l +/- 0,05 mg/l. 4 Alkoholijoobe mõõtmisel kasutatud mõõtevahend: tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARDM-0074 oli taadeldud, mida tõendab taatlustunnistus (VT, tl 10). Menetlusalusel isikul 29.11.2021.a. alkoholijoobe mõõtmist teostanud politseiametnik Vitali Vahtramäe on läbinud 12.-13.03.2019 mõõtealase (s.o pädeva mõõtja) koolituse (VT, tl 14). Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Tarmo Sõmer väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,48 mg/l. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik
(liiklusseaduse) § 69 lg 3 nõudeid, millega realiseeris väärteona
lg 2 objektiivsed tunnused, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Tarmo Sõmer
S § 16 lg 3 mõttes. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus (0,48 mg/l) ning arvestades tema vanust ja sellest tulenevat eeldatavalt piisavat elukogemust, oli Tarmo Sõmer teadlik alkoholi mõjust inimorganismile ja keelust sellise mõju all liikluses sõidukijuhina osaleda. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et Tarmo Sõmer on pannud toime
lg 2 järgi sätestatud väärteo ning on karistanud menetlusalust isikut põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadse liiklusalase rikkumise. Kohus märgib, et
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul sõltub isiku süü suurus tema väljahingatavas õhus või veres mõõdetud alkoholipiirmäära ületamise määrast ehk mõõtetulemusest. Arvestades Tarmo Sõmera süüteo asjaolusid s.h alkoholisisalduse määra tema väljahingatavas õhus ning mootorsõiduki juhtimist asula territooriumil (antud juhul Viljandi linnas), millega menetlusalune isik ohustas kaasliiklejate elu, tervist ja vara, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü läheneb keskmisele, kuna väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati temal alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,48 mg/l, mis on
Eeltoodu omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Menetlusalune isik on oma rikkumist kahetsenud (vt väärteoprotokoll, kaebus). Puhtsüdamlik kahetsus on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Kohus tuvastas Tarmo Sõmera teos karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. 5 Karistuse määramisel peab arvestama võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteotoimiku tl 11-13 olevast karistusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt omab menetlusalune isik kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Tartu Maakohtu 13.12.2016.a. otsusega on Tarmo Sõmer süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 2 aastat 9 kuud 24 päeva. Karistus täidetud 06.06.2019 seisuga. Lisaks eeltoodule kohus arvestab, et menetlusalune isik Tarmo Sõmer omab kahte kehtivat väärteokaristust, millest üks on kohaldatud talle samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Menetlusalust isikut on karistatud 08. oktoobril 2020.a. väärteo eest
Karistus on täidetud 04.02.2022. Tähelepanuväärne on, et käeolevalt menetletatava väärteo on menetlusalune isik toime pannud viimasest väärteokaristusest
lg 1 järgi (08.10.2020.a.) ainult veidi enam kui 1 aasta möödudes (s.o 29.11.2021). Eeltoodust tulenevalt teeb kohus järelduse, et senised karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma ja käituma seaduskuulekalt, kuna menetlusalune isik jätkab oma käitumisega liikluse ohustamist. Seega, kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt Tarmo Sõmerale põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks tema teosüü suurusele ning arvestatud on ka muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, millised leidsid eelnevalt käsitlemist. Alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raske liiklusrikkumisega, mis kujutab potentsiaalset ohtu nii teo toimepanija enda kui ka teiste isikute elule, tervisele ja varale. Võttes arvesse, et menetlusalune isik omab nii kehtivat kriminaalkaristust kui ka väärteokaristust samalaadse liiklusalase rikkumise eest, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ning sanktsiooni keskmise lähedase karistusmäära määramine on põhjendatud. Kuna menetlusalust isikut on varasemalt samaliigilise väärteo eest karistatud rahatrahviga, ei tagaks kohtu hinnangul käesolevalt menetletava väärteo eest talle karistusliigina rahatrahvi kohaldamine, et isik tulevikus uusi liiklusalaseid süütegusid toime ei paneks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 p 11 muuhulgas märkinud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ning kohtul tuleb juhtimisõiguse äravõtmise mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Samas on Riigikohus leidnud, et korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist. Käesolevas väärteoasjas on kohus menetlusaluse isiku puhul tuvastanud nii mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades kui ka samalaadse rikkumise korduva toimepaneku. Tuvastatud asjaolude kogumist tuleneb kohtu hinnangul oht, et menetlusalune isik võib liikluses osaledes jätkuvalt toime panna samalaadseid rikkumisi ja ohustada sellega jätkuvalt nii ennast kui kaasliiklejaid. Lisaks märgib kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist ka isikuga, kes kasutab mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu, mis välistaks temalt juhtimisõiguse äravõtmise. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei ole avaldanud andmeid temal liikumispuude esinemise kohta. Seega, kuna liikumispuude olemasolu kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, puudub seadusest tulenev alus sõiduki juhtimisõigust KarS § 481 lg 2 alusel menetlusalusele isikule alles jätta. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on juhtimisõiguse äravõtmisel põhjendatult hinnanud menetlusaluse isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepaneku ohtu tulevikus ja kohaldanud taoliste rikkumiste ärahoidmise eesmärgil menetlusaluse isiku suhtes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist põhikaristusena. Seejuures ei ole kohtuväline menetleja rikkunud ei karistuse kohaldamise aluseid ega diskretsiooni põhimõtteid. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 p 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke - see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalusele isikule põhikaristusena
lg-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmise määra lähedase juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks määramine vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning on kooskõlas ka karistust kergendava asjaolu s.o puhtsüdamliku kahetsuse olemasoluga. Karistuse kohaldamisel on kohus arvestanud ka muid karistuse määramise olulisi asjaolusid s.h kehtivate karistuste olemasoluga samalaadsete rikkumise eest. Eeltoodu alusel kohus jätab Tarmo Sõmera kaebuse rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05. jaanuari 2022.a. otsuse väärteoasjas nr 2840,21,001190 Tarmo Sõmera karistamises
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.