KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2022, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-22-282 (2840,21,001190) kirjalikus menetluses Kohtunik Aivar

) § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Menetlusalune isik Tarmo Sõmer (isikukood: 38211132720, elukoh :xxxxx xxx xxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxx.xxxxxx@xxxxxx.xxx ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi 1, Viljandi) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Tarmo Sõmera kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05. jaanuari 2022.a. otsus väärteoasjas nr 2840,21,001190 Tarmo Sõmera karistamises

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt

§-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiametile.

1. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Vitali Vahtramäe kohtuvälise menetlejana on 06.12.2021.a. koostanud väärteoprotokolli nr AB 1583984 (väärteotoimik - VT, tl 1), (millega on täiendatud 29.11.2021.a. koostatud väärteoprotokolli nr AB 1583983 (VT, tl 2)) Tarmo Sõmera õigusrikkumises liiklusseaduse (

) § 69 lg 3 järgi, milline tegu on kvalifitseeritud vastavalt

§ 224lg 2.

Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Tarmo Sõmer Viljandi linnas, xxxxxxxxx xx xxxxx juures, Leola ja Tallinna tänavate vahel, liikus kesklinn Tallinna tn suunas, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,53 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kohtuvälise menetleja 05.01.2022.a. otsusega väärteoasjas nr 2840,21,001190 on Tarmo Sõmerat karistatud

§ 224lg 2 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Tarmo Sõmer on toime pannud väärteona lubatud alkoholipiirmäära ületamise (s.o

§ 69

lg 3 rikkumise), milline tegu on kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toimepandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Liiklusseadus § 224 lg 2 sätestab – mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja arvestab kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis avaldatud kahetsust. Raskendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, mille eest määratud rahatrahv on seaduses ettenähtud ajaks tasumata. Seega nähtub eeltoodust, et T. Sõmer ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt määratud karistusest ning on otsustanud jätkuvalt liiklusnorme eirata. Seetõttu ei ole varasemalt määratud karistus ilmselgelt piisav, et mõjutada T. Sõmerit loobuma liiklussüütegude toimepanemisest, sh alkoholijoobes rooli istumisest, mis on ühiskonnas üks levinuim süütegu. Seega on põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Liiklusnorme eirates võttis T. Sõmer endale teadlikult riski, et normi rikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab T. Sõmer ka täiskasvanud inimesena kandma. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskusega ja karistuse eesmärgiga.

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Menetlusalune isik Tarmo Sõmer on esitanud Tartu Maakohtule 24.01.2022 väärteoasjas nr 2840,21,001190 (KoTo, tl 1, 17-18) kaebuse, milles kahetseb toimepandud tegu ja taotleb 2 väärteoasjas kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamist. Taotlust põhjendab kaebuse esitaja asjaoluga, et juhiload on talle eluks äärmiselt vajalikud, sest töötab teravilja ostu-müügijuhina ja sõidab oma töös talunike ja farmide vahet, et täita talle määratud tööülesandeid. On selge, et ta kaotaks oma töö, kui tal pole juhtimisõigust ning see paneks teda äärmiselt raskesse olukorda. Nimelt on ta peres ainus palgaline. Kaebaja usub, et talle oleks võimalik määrata rahatrahv ja mõni alkoholiprogramm, näiteks mõnes AA-grupis. See oleks palju tõhusam ja täidaks kindlasti eesmärki. Ta on teinud toimepandud rikkumisest järeldused ja lubab, et see ei kordu rohkem. Kaebuse esitaja peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.
2. Kohtuvälise menetleja seisukohad esitatud kaebuses osas Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (KoTo, tl 21-23) leiab, et väärteoasjas kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on 05.01.2022 väärteootsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema karistusega, viidates karistusregistri 05.01.2022 teatisele, mille kohaselt omas menetlusalune isik väärteootsuse tegemise ajal kahte kehtivat liiklusalast karistust seoses alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab eeltoodu, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt määratud karistustest ning on otsustanud jätkuvalt liiklusnorme eirata. Varasemalt määratud karistus ei ole ei ole ilmselgelt piisav, et mõjutada Tarmo Sõmerat loobuma liiklussüütegude toimepanemisest ning on põhjendatud tema suhtes rakendada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõike eripreventiivse iseloomuga ning suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku, Tarmo Sõmera kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus muutmata.
3. Kohtuotsuse põhjendused 4.
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et soovib kirjalikku menetlust ja kaitsjat ei soovi (KoTo, tl 17). Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele avaldanud, et on nõus Tarmo Sõmera kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 (KoTo, tl 23). Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4.
5. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et Tarmo Sõmera kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
6. jaanuari 2022.a. otsus väärteoasjas nr 2840,21,001190 jätta muutmata. 4.
7. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Tarmo Sõmer rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava,

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4.4. Esmalt tuleb kohtul menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo põhjendatuse hindamisel anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ja seejärel anda hinnang selle kohta, kas menetlusalune isik oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. 3 Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolud käesolevas asjas uuritud tõendite pinnalt usaldusväärselt tõendamist leidnud. Väärteotoimiku tl 1-1p olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Tarmo Sõmerale ette heitnud seda, et Tarmo Sõmer Viljandi linnas, xxxxxxxxxx xxx juures, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,53 mg/l +/- 0,05 mg/l. Eelmärgituga rikkus Tarmo Sõmer

§ 69

lg 3 nõudeid (lubatud alkoholipiirmäära ületamine) ja pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4.

1. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et menetlusalune isik Tarmo Sõmer juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning mootorsõidukit juhtides oli alkoholijoobes. Viidatud asjaolud on usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistajana ülekuulatud PPA Lõuna prefektuuri politseiametniku Olev Kookla kohtueelses menetluses antud ütlustega, menetlusaluse isiku Tarmo Sõmera poolt väärteoprotokollis antud ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Tunnistaja O. Kookla ütlustest (VT, tl 5-6) nähtub, et 29.11.2021 kella 00.19 ajal peatas ta koos patrullpolitseinik Vitali Vahtramäega Viljandi linnas, xxxxxxxx xx hoone juures kontrollimiseks maasturi Volkswagen Amarok, registrimärgiga XXX XXX , mis sõitis suunaga Tallinna tn poole. Nad otsustasid sõidukit kontrollida, kuna selle sõidustiil oli ebakindel, nimelt sattus sõiduk Jakobsoni ja Leola tänavate ristmikul vasakpööret tehes külglibisemisse. Sõidukit juhtis Tarmo Sõmer ik:
2. Kontrollimise käigus selgus, et Tarmo Sõmer on alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti Tarmo Sõmeri alkoholijoobeks 0,48 mg/l väljahingatavas õhus. Tunnistaja O. Kookla ütlustega riimuvad menetlusaluse isiku Tarmo Sõmera poolt 06.12.2021.a. antud ütlused väärteoprotokollis, mille kohaselt juhtis ta mootorsõidukit olles ise alkoholijoobes. Kahetseb väga oma tegu (VT, tl 1-1p). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (VT, tl 4) ilmneb, et Tarmo Sõmer, kes juhtis 29.11.2021.a. sõidukit Volkswagen Amarok registreerimismärgiga XXX XXX, otsustati kohtuvälise menetleja poolt 29.11.2021 kell 00.19 kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Liiklusseaduse (

) § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk.

§ 2

p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit.

§ 2

p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

§ 224

mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et Tarmo Sõmer tegutses väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina - ta juhtis mootorsõidukit Volkswagen Amarok registreerimismärgiga XXX XXX . Mis tähendab, et menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimisel oli menetlusalune isik Tarmo Sõmer joobeseisundis on usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku Tarmo Sõmera ja tunnistaja Olev Kookla ütlustega ning tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (VT, tl 4), millest nähtub, et Tarmo Sõmera ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,53 mg/l +/- 0,05 mg/l. 4 Alkoholijoobe mõõtmisel kasutatud mõõtevahend: tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARDM-0074 oli taadeldud, mida tõendab taatlustunnistus (VT, tl 10). Menetlusalusel isikul 29.11.2021.a. alkoholijoobe mõõtmist teostanud politseiametnik Vitali Vahtramäe on läbinud 12.-13.03.2019 mõõtealase (s.o pädeva mõõtja) koolituse (VT, tl 14). Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Tarmo Sõmer väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,48 mg/l. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik

(liiklusseaduse) § 69 lg 3 nõudeid, millega realiseeris väärteona

§ 224

lg 2 objektiivsed tunnused, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Tarmo Sõmer

§ 224lõikes 2 sätestatud väärteo toime otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus (0,48 mg/l) ning arvestades tema vanust ja sellest tulenevat eeldatavalt piisavat elukogemust, oli Tarmo Sõmer teadlik alkoholi mõjust inimorganismile ja keelust sellise mõju all liikluses sõidukijuhina osaleda. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et Tarmo Sõmer on pannud toime

§ 224

lg 2 järgi sätestatud väärteo ning on karistanud menetlusalust isikut põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadse liiklusalase rikkumise. Kohus märgib, et

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul sõltub isiku süü suurus tema väljahingatavas õhus või veres mõõdetud alkoholipiirmäära ületamise määrast ehk mõõtetulemusest. Arvestades Tarmo Sõmera süüteo asjaolusid s.h alkoholisisalduse määra tema väljahingatavas õhus ning mootorsõiduki juhtimist asula territooriumil (antud juhul Viljandi linnas), millega menetlusalune isik ohustas kaasliiklejate elu, tervist ja vara, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü läheneb keskmisele, kuna väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati temal alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,48 mg/l, mis on

§ 224lg 2 sätestatu kohaselt alkoholisisalduse keskmise määra lähedane.

Eeltoodu omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Menetlusalune isik on oma rikkumist kahetsenud (vt väärteoprotokoll, kaebus). Puhtsüdamlik kahetsus on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Kohus tuvastas Tarmo Sõmera teos karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. 5 Karistuse määramisel peab arvestama võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteotoimiku tl 11-13 olevast karistusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt omab menetlusalune isik kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Tartu Maakohtu 13.12.2016.a. otsusega on Tarmo Sõmer süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 2 aastat 9 kuud 24 päeva. Karistus täidetud 06.06.2019 seisuga. Lisaks eeltoodule kohus arvestab, et menetlusalune isik Tarmo Sõmer omab kahte kehtivat väärteokaristust, millest üks on kohaldatud talle samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Menetlusalust isikut on karistatud 08. oktoobril 2020.a. väärteo eest

§ 224lg 1 järgi rahatrahviga 95 trahviühikut s.o 380 eurot.

Karistus on täidetud 04.02.2022. Tähelepanuväärne on, et käeolevalt menetletatava väärteo on menetlusalune isik toime pannud viimasest väärteokaristusest

§ 224

lg 1 järgi (08.10.2020.a.) ainult veidi enam kui 1 aasta möödudes (s.o 29.11.2021). Eeltoodust tulenevalt teeb kohus järelduse, et senised karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma ja käituma seaduskuulekalt, kuna menetlusalune isik jätkab oma käitumisega liikluse ohustamist. Seega, kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt Tarmo Sõmerale põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks tema teosüü suurusele ning arvestatud on ka muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, millised leidsid eelnevalt käsitlemist. Alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raske liiklusrikkumisega, mis kujutab potentsiaalset ohtu nii teo toimepanija enda kui ka teiste isikute elule, tervisele ja varale. Võttes arvesse, et menetlusalune isik omab nii kehtivat kriminaalkaristust kui ka väärteokaristust samalaadse liiklusalase rikkumise eest, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ning sanktsiooni keskmise lähedase karistusmäära määramine on põhjendatud. Kuna menetlusalust isikut on varasemalt samaliigilise väärteo eest karistatud rahatrahviga, ei tagaks kohtu hinnangul käesolevalt menetletava väärteo eest talle karistusliigina rahatrahvi kohaldamine, et isik tulevikus uusi liiklusalaseid süütegusid toime ei paneks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 p 11 muuhulgas märkinud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ning kohtul tuleb juhtimisõiguse äravõtmise mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Samas on Riigikohus leidnud, et korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist. Käesolevas väärteoasjas on kohus menetlusaluse isiku puhul tuvastanud nii mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades kui ka samalaadse rikkumise korduva toimepaneku. Tuvastatud asjaolude kogumist tuleneb kohtu hinnangul oht, et menetlusalune isik võib liikluses osaledes jätkuvalt toime panna samalaadseid rikkumisi ja ohustada sellega jätkuvalt nii ennast kui kaasliiklejaid. Lisaks märgib kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist ka isikuga, kes kasutab mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu, mis välistaks temalt juhtimisõiguse äravõtmise. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei ole avaldanud andmeid temal liikumispuude esinemise kohta. Seega, kuna liikumispuude olemasolu kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, puudub seadusest tulenev alus sõiduki juhtimisõigust KarS § 481 lg 2 alusel menetlusalusele isikule alles jätta. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on juhtimisõiguse äravõtmisel põhjendatult hinnanud menetlusaluse isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepaneku ohtu tulevikus ja kohaldanud taoliste rikkumiste ärahoidmise eesmärgil menetlusaluse isiku suhtes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist põhikaristusena. Seejuures ei ole kohtuväline menetleja rikkunud ei karistuse kohaldamise aluseid ega diskretsiooni põhimõtteid. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 p 16 on sedastatud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke - see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalusele isikule põhikaristusena

§ 224

lg-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmise määra lähedase juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks määramine vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning on kooskõlas ka karistust kergendava asjaolu s.o puhtsüdamliku kahetsuse olemasoluga. Karistuse kohaldamisel on kohus arvestanud ka muid karistuse määramise olulisi asjaolusid s.h kehtivate karistuste olemasoluga samalaadsete rikkumise eest. Eeltoodu alusel kohus jätab Tarmo Sõmera kaebuse rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05. jaanuari 2022.a. otsuse väärteoasjas nr 2840,21,001190 Tarmo Sõmera karistamises

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 7