← Eesti

2-20-2611/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2611 Kohtuasi Tallinna linna hagi X vastu eluruumi tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a kohtuotsus Taotluse esitaja ja liik X
  5. märtsi
  6. a apellatsioonkaebusest loobumise avaldus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) Tallinna linn (Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199), lepinguline esindaja Marge Aron Kostja I (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV M (isikukood XXXXXXXXX) Kostja V Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate III-V seaduslik esindaja X Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Võtta vastu X
  8. märtsi
  9. a apellatsioonkaebusest loobumine ning lõpetada apellatsioonimenetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  11. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
  12. Vabastada X apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 150 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tallinna linn (hageja) esitas X (kostja I) vastu nõude kohustada teda tasuma XXX eluruumi kasutamise eest alates
  14. aprillist
  15. a kuni eluruumi tagastamiseni kindlaksmääratud üüri, mis on arvetel seoses üürilepingu lõppemisega kajastatud kahjuhüvitisena, summas 175.30 eurot kalendrikuus ning eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest vastavalt esitatud arvetele. Hageja palus kostjalt I välja mõista viivise lepingus sätestatud määras 0.15% igakuistelt kahju- ja kõrvalkulude nõuetelt alates
  16. aprillist
  17. a kuni rahalise kohustuse täitmiseni tasumata põhivõlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palus kohustada kostjat I vabastama ja tagastama hagejale eluruum Tallinnas XXX ja määrata juhuks, kui kostja I vabatahtlikult eluruumi ei tagasta, otsuse täitmise viisiks koos kostjaga eluruumi kasutavate teiste kostjate väljatõstmine eluruumist XXX koos neile kuuluva varaga. Ühtlasi palus hageja kaasata kostjatena menetlusse Y (kostja II), C (kostja III), M (kostja IV) ja Q (kostja V). Maakohtu menetluse jooksul täpsustas hageja korduvalt enda nõudeid.
  18. Kostja I vaidles hageja nõuetele vastu.
  19. Harju Maakohus võttis
  20. aprilli
  21. a otsusega vastu hageja loobumise nõudest mõista kostjalt I välja alates
  22. aprillist
  23. a kuni eluruumi tagastamiseni iga kalendrikuu eluruumi üürile vastav kahju hüvitis 175.30 eurot ja kõrvalkuludele vastav kahju hüvitis 183 eurot ning kohustada kostjat I tasuma eluruumi üürile ja kõrvalkuludele vastav kahju hüvitis kokku 358.30 eurot hiljemalt iga järgneva kuu
  24. kuupäevaks OÜ Raadiku Arendus arveldusarvele nr EE961010220284482227 viitenumbriga
  25. Maakohus lõpetas kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas. Maakohus rahuldas hagi osaliselt: rahuldas hageja nõude tuvastada kostjate I-V XXX eluruumi valduse ebaseaduslikkus, mõista kostjate I-V ebaseaduslikust valdusest välja XXX eluruum ja kohustada kostjaid tagastama nimetatud eluruum Tallinna linnale. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt I välja viivis lepingus sätestatud määras 0.15% päevas alates eluruumi üürile vastava kahjuhüvitise ja kõrvalkuludele vastava kahjuhüvitise tasumisega viivitusse sattumisest ehk alates arve esitamisele järgneva kuu
  26. kuupäevast. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning vabastas kostja I kohustusest tasuda riigi tuludesse avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 900 eurot.
  27. Kostja I esitas
  28. mail
  29. a apellatsioonkaebuse, mida täiendas vastavalt kohtunõudele
  30. juunil
  31. a. Kostja I palus tühistada maakohtu otsus ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata osas, millega hageja palus tuvastada kostjate I-V XXX eluruumi valduse ebaseaduslikkus, mõista kostjate I-V ebaseaduslikust valdusest välja XXX eluruum ja kohustada kostjaid tagastama nimetatud eluruum Tallinna linnale, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda.
  32. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  33. juuni
  34. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse. Hageja esitas vastuse apellatsioonkaebusele
  35. juulil
  36. a, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja I kanda. 2
  37. Kostja I esitas
  38. märtsil
  39. a apellatsioonkaebusest loobumise taotluse, kuivõrd pooled leppisid kokku, et hageja pikendab lepingut kostjaga I. Menetluskulud palus kostja I jätta polte endi kanda.
  40. Tallinna Ringkonnakohus andis
  41. märtsi
  42. a kirjaga hagejale ning kostjatele II-V tähtaja seisukoha esitamiseks kostja I apellatsioonkaebusest loobumise osas 5 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et ei hageja ega ka kostjad III-V enda seisukohta ei esitanud. Kostja II oli kostja I apellatsioonkaebusest loobumisega nõus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  43. Ringkonnakohus leiab, et kostja I apellatsioonkaebusest loobumine tuleb TsMS § 644 lg 1 alusel vastu võtta ning apellatsioonimenetlus lõpetada.
  44. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. TsMS § 644 lg 2 I lause kohaselt esitatakse avaldus ringkonnakohtule.
  45. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 järgi, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning apellant ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Käesoleval juhul on kostja I palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ega kostjad III-V ei ole menetluskulude jaotuse osas seisukohta ega menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja II nõustus kostja I avaldusega. TsMS § 644 lg-st 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud kostja I kanda, kuid jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna hüvitatavad kulud puuduvad.
  46. Apellatsioonkaebusest loobumise korral saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg-te 2 ja 4 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus jätkas
  47. juuni
  48. a määrusega kostjale I menetlusabi andmist ning kostja I oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest vabastatud, siis riigilõivu ei tagastata.
  49. Arvestades TsMS § 190 lg-t 2, mille kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, ning TsMS § 190 lg-s 3 sätestatut, peaks ringkonnakohus mõistma kostjalt I välja riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust pool, s.o 150 eurot. Võttes arvesse kostja I perekonna majanduslikku olukorda ning ülalpeetavaid, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada kostja I TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonikaebuse esitamisel riigilõivu 150 euro tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.