← Eesti

2-21-18346/7

Obsah (6)§ 661§ 428§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-21-18346 Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2022, Pärnu Tsiviilasi Neste Eesti Aktsiaseltsi hagi Graniidik

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Neste Eesti AS-i hagi Graniidikeskus OÜ vastu põhivõlgnevuse 23 499,46 euro, viiviste 23 499 euro, hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 20.11.2018 sõlmitud kliendikaardi lepingust ja selle alusel kostjale esitatud kostja poolt ostetud ja tarbitud teenuste eest esitatud arvete 31.12.2018 arve nr 4785567 (perioodi kohta 01.12.2018 – 31.12.2018), summas 28 848,35 eurot, 31.01.2019 arve nr 4810082 (periood 01.01.2019 – 30.01.2019), summas 35 794,72 eurot ja 28.02.2019 arve nr 4834173 (periood 01.02.2019 – 28.02.2019), summas 1204,74 eurot, osaliselt tasumata jätmisest. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale põhivõlana 23 499,46 eurot. Lisaks põhinõudele on kostja kohustatud maksma hagejale viivist 0,15% päevas., hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud ja põhivõlasummani 23 499 eurot vähendatud viivise ning alates 22.11.2021 kuni põhinõude tasumiseni viivise 0,15% põhivõlast päevas. Menetluskulud taotles hageja jätta kostja kanda.
  2. Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Kostja ei viivitanud tasumisega pahatahtlikult, tulenevalt ostjate makseraskustest tekkis kostjal ajutine likviidsuskriis. Kostja tasus põhivõla 23.03.2022 ja selles osas ei saa nõuet rahuldada. Hageja esindaja on varem selgesõnaliselt loobunud kostjalt viivise nõudmisest, nõudekirjades on nõutud põhisumma ja sissenõudmiskulu tasumist, viivise kohta on korduvalt märgitud 0,00 EUR. Kostja palub jätta viivise nõude rahuldamata, alternatiivselt kostja taotles vähendada viivist 0 euroni.
  3. 27.04.2022 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja poolt 26.04.2022 ja kostja seaduslik esindaja poolt 27.04.2022 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled teatavad, et edasise vaidluse ja menetluskulude ärahoidmise huvides ning õigusrahu taastamiseks peavad võimalikuks ja otstarbekaks lõpetada menetlus kompromissiga. Pooled on kokkuleppele jõudnud kostja poolt hagejale tasutavas summas ja maksetähtajas. Hageja kinnitab, et kompromissi allkirjastamisega loobub ta kostja vastu esitatud muudest nõuetest, sh menetluskulude nõudmisest. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse kompromissi kinnitamisega lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled kokkuleppel lühendasid kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise tähtaega 1 päevani.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kohtumääruses kompromissi tingimuste numeratsioon erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse 2

(3)Tsiviilasi nr 2-21-18346 resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab ka kompromissi tingimuste tekstis viited tingimuse numbritele, tingimuse sisu muutmata. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks. Menetluskulude jaotus 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Selles asjas pooled teisiti kokku ei leppinud. Seega menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus ei määra

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude suurust.

6. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Sama lõike viimase lause kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Kohtute infosüsteemi andmetel on Creditreform Eesti OÜ tasunud hageja eest 19.11.2021 riigilõivu 1100,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada 550,00 eurot hageja taotletud Creditreform Eesti OÜ kontole. 7.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppel saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, ühe päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.