KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi Asja läbivaatamine 2-22-5189 V G avaldus pankroti väljakuulutamise

) § 102 lg

1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Kohustada V G kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
4. mail 2022, algusega kell 12.
5. Kui V G vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1040 eurot (lisandub käibemaks 208 eurot).
7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 528 eurot (lisandub käibemaks summas 105,60 eurot). Väljamakse teha büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX SEB Pank AS.
8. Jätta ajutise halduri tasu summas 614,40 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult ajutise halduri kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX SEB Pank AS.
9. Keelata V G kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
11. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. AJAOLUD 2

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Ajutise halduri kogutud andmetel ei ole avaldajal kinnisvara. Avaldaja nimele avatud kontode jääk on marginaalne (alla kahe euro). Võlgnik on töötu ja saab töötutoetust 283 eurot kuus. Võlgnikul on laenukohustusi kokku 27 143,50 eurot. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad.
2. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et võlgnik oleks maksejõuetuse tekitanud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku sissetuleku ebapiisavus ning hooletu finantskäitumine. Maksejõuetus on tekkinud hiljemalt
3. aastal.
4. Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi vastavalt

§ 110

‒114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. 8. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 11 järgi juhul, kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid võlgnevustest vabastamise menetluse algatamise. Ka kohus ei ole praeguseks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. 9.

§ 31lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 10.

§ 86

lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 11.

§ 91

lg 1 alusel võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Arvestades maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, leiab kohus, et võlgnik ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. 12.

§ 23lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille 3

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 13. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 8 tundi, 130 eurot tunni kohta, kokku 1040 eurot (lisandub käibemaks 208 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt

§ 23lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ning kinnitab, et on teadlik, et ajutise halduri tasu kaetakse tema pankrotivarast esmajärjekorras. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130 eurot tunni kohta mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1040 eurot (lisandub käibemaks 208 eurot). 14.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 51 kohaselt sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

1. Justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
2. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt

§ 23lg 4 ja lg 51.

1. Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 528 eurot (lisandub käibemaks 105,60 eurot) riigi vahenditest.
2. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 614,40 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik 4