KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5029 Tsiviilasi K. S. hagi R. S. vastu abi

) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 2-22-5029 7.

§ 67kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kostja selgitas kohtule, et ta on abielu lahutamisega nõus. Pooled ei soovinud kohtult leppimiseks aega. Kuivõrd pooled kinnitasid kohtule, et mõlemad on abielu lahutamise nõus, lahutab kohus poolte abielu. Kohus ei käsitle kohtuotsuses abielu lahutamise põhjuseid ja on seda kohtusaalis pooltele selgitanud. 8.

§ 63

järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

1. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande (abielutunnistuse) kohaselt oli K. S. perekonnanimeks enne abiellumist R. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.
2. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
3. TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. K. S. tasus
4. aprillil 2022 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 100 eurot, selgitusega „Abielulahutus kohtus/riigilõiv“. Hageja taotles kohtuistungil poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist tema arvelduskontole. Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse ja tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda K. S. arvelduskontole nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 2