KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17223 Tsiviilasi M. L.

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 p 3 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja 7. veebruaril 2022 esitatud avalduses toodud põhjendus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on antud korduvalt täiendav tähtaeg hagiavaldusele korrektse vastuse esitamiseks kuid vaatamata sellele ei ole kostja seda teinud. Samuti ei ole kostja oma väidetavat haigestumist kohtule tõendanud. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro ja hagimenetluse õigusabikulude 840 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Hagejate esindajal kulus hagiavalduse koostamisele 3 tundi,
3. detsembri
4. a taotluse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja koostamisele ja esitamisele 45 minutit, vastuse koostamisele kostja
5. jaanuari
6. a vastusele 1 tund 5 minutit ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele 10 minutit. Hagejate lepinguline esindaja õigusabi toimingud on võtnud kokku 5 tundi. Kohtu hinnangul on hagejate esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejad tasusid oma lepingulisele esindajale tasu arvestusega 140 eurot tunnis + käibemaks. Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär vastab asja keerukusele ja sisule ning on vandeadvokaadi poolt pakutava õigusabiteenuse puhul tavapärane. Seega on hagejate mõistlikuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulude suuruseks 840 (5 tundi x 140 + käibemaks). Kokku on kohtu hinnangul hagejate põhjendatud menetluskulud 965 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 840 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3