) § 46 lg-ga 3, mille kohaselt ei tohi selgitused sisaldada uut teavet, ilma milleta ei oleks pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. 3) Toetuse saaja on kohustatud
-i järgima tulenevalt meetme määruse § 17 esimesest lausest.
järgi on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
§-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi ning menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on mh rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. 4) Selleks, et täita
p-s 1 nimetatud üldpõhimõtet, peaks hankija hoolitsema selle eest, et hankedokumendid kirjeldaksid juba hanketeate avaldamise ajal riigihanke objekti võimalikult täpselt. Käesoleval juhul esitasid huvitatud isikud hankijale pidevalt suuremahulisi täpsustavaid küsimusi, mistõttu oleks hankija pidanud mõistma, et on tehnilise kirjelduse ebapiisavalt koostanud ning peab seda täiendama. Sellise täiendamise viis ei ole aga selgituste andmine riigihangete registri teabevahetuse alajaotuses, kuna
lg-d 1, 5 ja 6 kohustavad hankijat muutma hankedokumente, mitte aga esitama muudatusi selgituste kaudu. Selgituste kaudu hankedokumentide muutmine on lubamatu, kuna huvitatud isikutel pole kohustust „Teabevahetuse“ alajaotuses sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda ning selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks kättesaadav sama informatsioon riigihanke objekti kohta, peab vastav teave olema esitatud riigihanke dokumentides (või hanketeates). Hankija peaks huvitatud isikute küsimustele vastamisel igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav informatsioon sisaldus juba hankedokumentides (sh hanketeates) või edastab hankija oma selgitustega täiendavat informatsiooni, mis võiks koostatavat pakkumust oluliselt muuta. 5) Juhul kui hankija pole hankedokumentides sisalduvat puudulikku infot märganud enne kui huvitatud isik sellele tähelepanu juhib, on hankija
lg-d 1, 5 ja 6 koosmõjus
lg-ga 3 kohustatud muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva ning teavitama hankedokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud hankedokumendid üheaegselt kohe kõigile pakkujatele ja huvitatud isikutele. Eeltoodust tulenevalt on selgituste kaudu hankedokumentide muutmine vastuolus
lg-tega 1, 5 ja 6 ja § 46 lg-ga 3 ning
tähenduses ning seetõttu tuleb tal järgida hankija kohta sätestatud reegleid (sh
-i) ja talle kehtivaid nõudeid. Toetuse saaja on kohustatud
-i järgmina ka tulenevalt meetme määruse § 17 esimesest lausest. 2) Igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Selgituste andmise eesmärk on tagada, et hankija ja pakkujad saaksid hanke alusdokumentidest ühtemoodi aru. Elementaarne hoolsusnõue on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida hanke alusdokumendi kohta selgitusi, sealjuures ei ole isegi piisava põhjalikkusega ette valmistatud riigihanke puhul välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 16). 3) Oluline on silmas pidada, et selgituste andmisega ei saa hankija muuta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimusi, sest hanke alusdokumentide muutmiseks näeb
Avatud hankemenetluses kehtestatakse kvalifitseerimise tingimused hanketeates, tehniline kirjeldus on aga osa hankedokumentidest. Läbi hanketeate aidatakse tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba mahuka hankedokumentatsiooniga tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava kvalifikatsiooni kui hankelepingu eseme osas. Kui hanketeade on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostatavatest töödest, nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus asjas nr C-423/07, p 58). 4) Käesoleval juhul esitasid huvitatud isikud hankijale pidevalt suuremahulisi täpsustavaid küsimusi, mistõttu oleks hankija pidanud mõistma, et on tehnilise kirjelduse ebapiisavalt koostanud ning peab seda täiendama. Seega ei ole toetuse saaja järginud
-le. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja hinnangul on vastustaja nii finantskorrektsiooni otsuses kui ka vaideotsuses viidanud abstraktselt õigusaktile ning hakanud seda ise sisustama (lisaks määruse §-s 17 sätestatud toetuse saaja kohustustele). Võrdlusena peab kaebaja oluliseks välja tuua siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ § 21 lg 1 p 3, milles on sätestatud, et „hankijana riigihangete seaduse tähenduses järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud tunnustele“. 4) Seonduvalt Remart Ehitus OÜ-le esitatud vastusega märgib kaebaja, et ehitisregistris oleva info põhjal oli hoonel energiamärgis „C“ juba enne hankemenetluse algust (väljastatud 13.09.2017) ning seetõttu ei ole tegemist alusdokumentide muutmisega. Hanke alusdokumentide muutmisega oleks tegemist sellisel juhul, kui hoonel oleks puudunud energiamärgis või hankija oleks soovinud energiamärgist „B“, kuid seda ei ole hankija soovinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole haldusaktis esitatud väide tõene. 5) Seonduvalt AS-le Eston Ehitus esitatud vastusega märgib kaebaja järgmist. Kui huvitatud isik pakkujana esitanuks pakkumuse koosseisus VK spetsialisti(d), siis tulnuks tal lähtuda kvalifitseerimistingimustest, mis on fikseeritud hanke alusdokumentides, mitte hankija selgitustest, sest hankija ei ole hanke alusdokumente muutnud. Kuivõrd küsimuste-vastustega ei saa alusdokumente muuta, on tegemist olukorraga, kus tuleb lähtuda nendest nõuetest, mis on fikseeritud hanke alusdokumentides. Edukas pakkuja Optimus Ehitus OÜ on esitanud vastava spetsialisti, kellel on kutsekoja andmetel olemas nii hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni kui ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialiseerumine. Eeltoodu tähendab sisuliselt seda, et AS Eston Ehitus on esitanud hankijale eksitava väite, nagu ei oleks 5
-s sätestatut. Vale on väide, et kaebaja edastas hankemenetluses pakkujatele vastustena uut teavet. Nagu kaebaja eelnevalt märkis, siis energiamärgis „C“ ei ole uus teave, vaid see teave oli kõigile huvitatud isikutele kättesaadav ca 24 kuud enne hankemenetluse algust. Spetsialisti kutset ei muudetud, sest kaebaja ei välistanud ühtki spetsialisti. Kvalifitseerimistingimus on sama, mis riigihangete registris ning pakkumuste hindamisel ning pakkuja kvalifitseerimisel kohaldati just seda tingimust. Kokkuvõttes ühtki uut teavet hankemenetluses vastustena ei esitatud ning pakkumuste hindamisel kohaldati neid tingimusi, mis olid riigihangete registris kõigile kättesaadavad ja ühtki pakkumust ei tunnistatud mittevastavaks.
lg 3 mõte on mh see, et kuivõrd selgitustega ei saa muuta hanke alusdokumente, siis kohaldatakse pakkumuste menetlemisel neid tingimusi, mis on alusdokumentides esitatud. Vaidluse korral tühistataks igasugused hankija otsused, mis ei tugine hanke alusdokumentidele, vaid selgitustele, sest selgitused ei ole hanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamise alused. 6
-i, kui toetuse saaja on hankija
-i mõistes. Kaebajaks on Häädemeeste vald, kes on avaliku sektori hankija
Järelikult tuleb kaebajal hankemenetluse läbiviimisel järgida
-is sätestatud regulatsiooni. Kaebaja ei saa meetme määruse § 17 p-i 2 tõlgendada selliselt, et lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked tuleb teostada läbi riigihangete registri ilma, et peaks järgima
-i. Lähtuvalt eeltoodust pidi kaebaja toetuse saajana järgima hankemenetluses
§-s 3 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. 2) Kuigi hankija ei pruugi riigihanke alusdokumente koostama asudes olla täpselt teadlik kõikidest riigihanke objekti puudutavatest asjaoludest, siis ei tähenda see, et juhul kui alusdokumentides kirjeldatud asjaolud ja informatsioon on muutunud või täienenud, ei peaks hankija alusdokumentides sisalduvat informatsiooni kaasajastama. Vastupidi, selleks et oleks täidetud
p-s 1 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte, peab hankija hoolitsema, et riigihanke alusdokumendid kirjeldaksid kõiki asjaolusid ja tingimusi võimalikult täpselt ning vajadusel muutma alusdokumente. Riigihanke alusdokumentide muutmise regulatsioon on sätestatud
lg-tes 1, 5 ja 6, millest tulenevalt on hankija kohustatud muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva ning teavitama alusdokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud alusdokumendid üheaegselt kõigile pakkujatele ja riigihankest huvitatud isikutele.
lg 3 keelab riigihanke alusdokumentide muutmise selgituste andmisega, seda ka riigihange registris teabevahetuse rubriigi vahendusel. 3) Vaidlustatud otsuses on õigesti märgitud, et kaebaja on riigihankes nr 215094 muutnud selgituste andmise teel riigihanke alusdokumente. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et Remart Ehituse OÜ-le hoone energiamärgistuse osas antud selgitust saaks lugeda selliseks, millega ei muudeta hanke alusdokumentides esitatud tingimusi. Võttes arvesse, et erineva energiatõhususega hoonete ehitamine toob kaasa erinevused kasutatavate materjalide, nende koguse ja kvaliteedi osas, on pakkuja jaoks nii sisu kui hinna poolest oluline vahe, kas ta peab pakkumuse koostama hoonele, mille energiamärgis on A, C või H. Ainuüksi asjaolust, et renoveeritav hoone oli ehitisregistri kohaselt C-klassi energiamärgisega, ei saa järeldada, et pakkujad pidid mõistma, millist energiatõhusust soovib hankija renoveerimise järgselt saavutada. Hankest potentsiaalselt huvitatud isikutele, kes soovinuks pakkumuse koostada madalamast energiamärgise klassist lähtudes, muutunuks hankija selgituste järgselt pakkumuse esitamine võimatuks või juba esitatud pakkumus riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks. Samuti võinuks C-klassist kõrgemat energiamärgist pakkunud ettevõte soovida hankija uue info valguses muuta oma esialgset pakkumust ning teha oluliselt madalama maksumuse ja teistsuguse sisuga pakkumuse, kui teadnuks, et hankija aktsepteerib renoveeritava hoone energiatõhususe osas C-klassi energiamärgist. 4) AS Eston Ehitus juhtis 29.11.2019 esitatud küsimuses hankija tähelepanu kvalifitseerimise tingimuses sisaldunud spetsialisti pädevusnõudele, mis on võrreldes riigihanke esemeks olevate ehitustöödega rangemad, s.o hanke ese ei sisalda välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitust ega projekteerimist. Kaebaja tunnistas vastuses pakkujale, et väliskanalisatsiooniga tegemist ei ole ning antud tingimuse täitmisest piisab spetsialistist, kellel on "hoonesisene või selle juurde 7
lg 3 mõistes tegemist uue teabega, ilma milleta ei olnud hankes osalemine eelviidatud pakkujatel võimalik. 5) Samuti on hankija selgituste teel avardanud pakkuja AS Eston Ehitus küsimusele vastates riigihanke alusdokumentides sisaldunud sarnase ehitise mõistet. Hanketeate ja hankepassi kohaselt loetakse sarnaseks ehitiseks kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 euro, kuid sama tingimuse kirjelduses on sarnase ehitise definitsiooni täiendatud viitega ehitise kasutamise otstarbe koodile 11310 „Hoolekandeasutuste hooned“. Pakkuja küsimusele vastates hankija sisuliselt taganes viitest hoolekandeasutuste hoonele ning kinnitas, et „õige on tingimuse selgitus - Sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600000 euro.“ Seega on taaskord tegemist uue teabega, ilma milleta ei olnud pakkumuste esitamine võimalik neil hankest huvitatud isikutel, kel sarnase ehitustööna polnud referentsobjektina ette näidata hoolekandeasutuste hoonete projekteerimis- ja ehitustööd. 6) Vastustaja rõhutab, et läbi riigihanke alusdokumentide aidatakse tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba mahuka hankedokumentatsiooniga tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava kvalifikatsiooni kui hankelepingu eseme osas (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-2-12, p 15.3.). Hankeprotsessis on juhtiv roll hankijal ning ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumentide eest vastutab seetõttu alati hankija (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 39). Hanke alusdokumentides kehtestatud tingimused ei või olla eksitavad ega vastuolulised. Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud ning see ei ole kooskõlas
sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega. 7) Puudub igasugune kindlustunne, et korrektselt sõnastatud või muudetud riigihanke alusdokumentide korral oleks võimalik riigihankes osalejate hulk võinud suurem olla. Hankest huvitatud isikute ringi ei ole võimalik faktiliselt kontrollida ega kindlaks määrata, kuivõrd sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Seetõttu ei ole võimalike riigihankes osalejate hulga laienemist võimalik välistada. 8) Ekslik on kaebaja tõlgendus, mille kohaselt peab meetme määruse § 19 lg-s 2 kehtestatud tagasinõudemäärasid rakendama selliselt, et esmakordse rikkumise korral tuleb rakendada madalaimat tagasinõude protsenti ning iga järgneva rikkumise korral astme võrra rangemat protsendimäära. Meetme määruse § 19 lg 2 sõnastusest nähtuvalt tuleb rakendatava protsendimäära suuruse valikul võtta arvesse rikkumise raskust, mitte rikkumiste arvu ega järjekorda. Seega seisneb finantskorrektsiooni otsuses nimetatud rikkumise puhul vastustaja kaalutlusruum viie võimaliku tagasinõudeprotsendi vahel valiku tegemises. Vastustaja on finantskorrektsiooni otsuse toonud välja põhjendused, miks ei olnud käesoleva hankerikkumise raskust arvestades põhjendatud madalamate 2 ja 5 protsendiste määrade kohaldamine. Madalama tagasinõudemäära rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C
lg 3, § 81 lg-d 1, 5 ja 6 ning
§-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid), mistõttu tuleb meetme määruse § 17, § 19 lg 2 ja HMS § 69 lg 1 alusel kõnesoleva hankega seotud abikõlblikke kulusid vähendada 10% võrra. Kaebaja seevastu on seisukohal, et nimetatud otsuse tegemiseks puudus RTK-l õiguslik alus. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, millist meetme määruse §-s 17 nimetatud kohustust on ta rikkunud, samuti ei näe meetme määruse § 17 ette toetuse tagasinõudmist üksnes
rikkumis(t)ele viidates. Kaebaja on ka seisukohal, et RTK väited
-s sätestatud õigusnormide rikkumisest on alusetud, kuivõrd kaebaja ei ole hankemenetluses hanke alusdokumente muutnud ning põhjendamata on 10%-line finantskorrektsiooni määr. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul võtta seisukoht küsimustes, kas
-s sätestatud õigusnormide rikkumine annab praegusel juhul õiguse / aluse finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks ning kui jah, siis kas kaebaja on reaalselt projekti elluviimisel
-s sätestatud õigusnorme rikkunud (s.o kas kaebaja on riigihankes nr 215094 selgituste andmise teel muutnud riigihanke alusdokumente) ja kas vastustaja on õiguspäraselt määranud finantskorrektsiooni määraks 10%.
-s) sätestatut. On tõsi, et meetme määruse §-s 17 on konkreetselt välja toodud 15 kohustust, mida tuleb toetuse saajal täita. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et lisaks nendele 15-le määruses nimetatud konkreetsele kohustusele tuleb projekti elluviimisel järgida ka esitatud taotlust, taotluse rahuldamise otsust ja õigusakte. Seega juhul, kui projekti elluviimisel viib toetuse saaja läbi riigihanke menetluse, siis sellega kaasneb toetuse saajal ka kohustus järgida
-s sätestatud nõudeid. Vastav kohustus tuleneb
-ist endast (nt
§-d 1, 3 ja 5) ning meetme määrus ei saa seda muuta. Vastupidisele seisukohale ei vii ka kaebaja viidatud siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 § 21 lg 1 p 3, milles on toetuse saaja kohustuste hulgas eraldi (täpsemalt) välja toodud kohustus järgida hankijana hangete läbiviimisel
-s kehtestatud nõudeid. Seega, kuna kaebaja korraldas riigihanke nr 215094, siis oli ta hankija
lg 2 p 2 tähenduses ning tal oli nii
-i kui meetme määruse § 17 esimese lause järgi kohustus järgida
-i. Kaebaja on ka ise kaebuses märkinud, et „Vaidlust ei ole selles, et Kaebaja on kohustatud järgima Riigihangete seaduses sätestatut“. Kui toetuse saaja ei järgi
-s sätestatud nõudeid, annab meetme määruse § 19 lg 2 aluse finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Lisaks tuleneb ka meetme määruse § 19 lg 1 p-st 3 rakendusüksusele õigus teha taotluse rahuldamise muutmise otsus, kui toetuse saaja ei ole täitnud õigusaktides sätestatut. 9
lg-t 3, § 81 lg-d 1, 5 ja 6 ning
p-des 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid (millele on viidatud vaidlustatud RTK 31.03.2021 otsuses).
p-d 1 ja 2 sätestavad, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (p 1) ning hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (p 2).
lg 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta.
Kohtu hinnangul ei saa pidada hanke alusdokumentide pinnalt selgeks, millist energiamärgist eeldatakse hoonele renoveerimise tulemusena. Asjaolust, et kõnesoleval hoonel oli ehitisregistri andmetel renoveerimise eelselt energiamärgis „C“, võib küll olla mõistlik järeldada, et vähemalt sama taset oodatakse ka renoveerimise tulemusena, kuid hanke alusdokumendid otsesõnu seda siiski ette ei näe. Seejuures ei ole olemasolev energiamärgis n.ö aegumatu suurus (vt ehitusseadustiku § 66 lg 3). Teisalt võib ainuüksi projekti nimetuse pinnalt („Häädemeeste Hooldekodu energiatõhususe parandamine“) tõusetuda põhjendatud arvamus, et renoveerimise tulemusena oodatakse kõrgema energiamärgise saavutamist, s.o nt klass „B“ või „A“. Seega tuleb asuda seisukohale, et oodatava energiamärgise / energiatõhususe miinimumklassi fikseerimine Remart Ehitus OÜ-le antud vastuses on oma olemuselt uus teave
Vaidlust ei ole selles, et erineva energiamärgise saavutamine hoone renoveerimisel toob kaasa erineva pakkumuse kogumaksumuse, mis oli kõnesoleva hanke juures ainsaks hindamiskriteeriumiks (s.o vähim maksumus on parim1). Ei saa välistada, et nimetatud tingimuse kajastamisel riigihanke alusdokumentides oleks võinud olla erinev nii pakkujate ring kui ka esitatud pakkumiste sisu. 11.2. AS Eston Ehitus pöördus 29.11.2019 hankija poole seoses kvalifitseerimistingimusega, mis näeb ette, et „Pakkuja riigihanke objektiks olevate eriosade projekteerimistööde ja ehitustööde (võib olla sama isik) teostamise eest vastutavatel isikutel peab olema vähemalt eriosale vastav kvalifikatsioon: /../ vastutusvaldkond „hoone veevarustus ja kanalisatsioon (VK) (sh välisveevarustus ja kanalisatsioon), isiku kvalifikatsioon vähemalt diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (või samaväärne)“. AS Eston Ehitus juhtis 1 vt riigihanke nr 215094 hindamiskriteeriume, https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/1614711/evaluation 10
Sarnaselt vastustajale leiab kohus, et nimetatud tingimuse korrektsel sõnastamisel / formuleerimisel oleks võinud huvitatud isikute ja pakkujate ring kõnesolevas hankes olla suurem, sh oleks võinud olla erinev ka hankemenetluse tulem. Sealjuures ei saa pidada põhjendatuks kaebaja väiteid, justkui esitasid edukas pakkuja Optimus Ehitus OÜ ja AS Eston Ehitus hankijale / kaebajale spetsialistid, kellel olid olemas mõlemad diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutses ette nähtud kompetentsid. Kutseregistri veebilehelt3 ei nähtu, et kaebaja mainitud spetsialistidel oleks olemas spetsialiseerumine ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni erialale. See asjaolu aga viitab, et hankija ei ole sellisel juhul ka ise tegelikkuses järginud enda poolt kehtestatud hanketingimust (mille osas kaebaja selgitas kohtumenetluses, et seda ei ole muudetud), mis ei ole kooskõlas eeskätt
11.3. AS Eston Ehitus juhtis 29.11.2019 hankija tähelepanu ka hankepassi alajaotises „C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ esinevale vastuolule. Nimelt tingimuse „Ehitustööde hankelepingute puhul: täpsustatud liiki ehitustööde teostamine“ kirjeldus sisaldab teavet „Minimaalne teostatud tööde arv: 1“ ja „Kirjeldus: 11310 Hoolekandeasutuste hooned“, samas on tingimuse selgituseks märgitud, et „Pakkuja peab viimase viie aasta jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt ühe sarnase ehitise projekteerimis ja ehitustööd. Sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600000 euro“. AS Eston Ehitus palus hankijal kõrvaldada tingimuse kirjelduses sisalduv viide „11310 Hooldekandeasutuste hooned“. Hankija vastas 04.12.2019 AS-le Eston Ehitus selliselt, et „õige on tingimuse selgitus – sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 euro“. Eeltoodust nähtuvalt on hankija oma 04.12.2019 vastuses andnud AS-le Eston Ehitus taaskord uut teavet, märkides, et pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda üksnes tingimuse selgitusest. Teisisõnu teatas hankija seda, et ettevõtjal ei pea olema varasem kogemus analoogsete / hoolekandeasutuste hoonete projekteerimise ja ehitustööde teostamisel, vaid tingimuse täitmisest piisab, kui ettevõtja on nõuetekohaselt projekteerimis- ja ehitustöid teostanud varasemalt ükskõik millisele hoonele, mille ehituslik maksumus on olnud üle 600 000 euro. Sellist tõlgendust aga ei toeta hanketingimuse tekst. Hankealane teave tuleb riigihanke alusdokumentides esitada täies ulatuses ja läbimõeldult, jätmata ruumi ebaselguste omal 2 3 vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10730161 vt https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/avalik_kutsetunnistused/? 11
Ka kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et selgituse küsimise kui meetmega on võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet, kuid selle meetmega ei saa asuda muutma riigihanke alusdokumente (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2019 otsus asjas nr 3-19-1523, p 18). Kui hankija ei ole ise rangelt kinni pidanud enda poolt kehtestatud riigihanke alusdokumentidest, siis ei saa ka väita, et ta oleks järginud
p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuskohustust ja võrdse kohtlemise põhimõtet (vt ka Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus asjas C-336/12, p 40; 06.11.2014 otsus asjas C-42/13, p-d 42-44, 46 ja 50, Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2019 otsus asjas nr 3-19-1523, Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 otsus asjas nr 3-21-722, p 12). Seega on vastustaja vaidlustatud otsuses jõudnud õigustatult ja põhjendatult järeldusele, et kaebaja on riigihanke nr 215094 läbiviimisel rikkunud
lg 3 koostoimes
lg-tega 1, 5 ja 6 ning
Välistada ei saa võimalust, et hanketingimuste õiguspärasel kehtestamisel oleks kõnesolevas hankes võinud osaleda veel mõni pakkuja ja / või mõni hankes osalenud pakkuja oleks esitanud teistsuguse sisuga pakkumuse, mis ühtlasi toonuks kaasa teistsuguse hankemenetluse tulemuse (mh oleks võinud kujuneda hankelepingu hind madalamaks). Kaebaja ei ole kaebuses tõendanud ega usutavalt põhistanud, et selline võimalus oleks ilmselgelt välistatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.