KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2151 Haldusasi Xi kaebus Eesti Ka

) §-le 29, § 393 lg-le 1 ja lg-tele 3-

1. Teatise kohaselt vanemveebel X omab kaitseväe tegevteenistusstaaži kokku 25 aastat 1 kuu ja 22 päeva. Vanemveebel X vabastati tegevteenistusest 19.09.2021 ning arvati reservi järgmisest kalendripäevast KVTS § 140 lg 1 p 5 järgi õhuväe ülema 07.09.2021 käskkirja nr 84P alusel. Pensioni määramise aluseks valiti õhuseiredivisjoni õhuseire insener-tehnilise grupi grupiveebeli ametikoht. Sellel ametikohal teenimise ajavahemik on 01.
2. – 19.09.
3. Ametikoha auastmele vastav palgatase ja palgaastme keskmine määr on 1900 eurot (T6). X (edaspidi kaebaja) vaidlustas Eesti Kaitseväe (edaspidi vastustaja) 15.09.2021 teatise nr ÕV8.2.4.7/26412-1 halduskohtus, taotledes selle õigusvastasuse tuvastamist (esitas tuvastamiskaebuse). 1 Kaebaja leiab, et vastustaja määratud 62,5% on ebaõige ning kaebaja arvutuste kohaselt peaks õige olema 63,5%. Vastustaja kaebaja arvutuskäiguga ei nõustu ning jääb seisukohale, et 62,5% on määratud õigesti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja leiab, et tema väljateenitud tegevteenistuspensioni arvutamise aluseks olev protsent (62,5 %) teenistustasust tegevteenistuspensionile mineku hetkeks seisuga 20.09.2021 on vale. Kaebaja arvates on vastustaja Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust tõlgendatud ebaõigelt ja eksimus on 1% kaebaja kahjuks. Kaitsevägi on dokumendi koostamisel tõlgendanud Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust üldistavalt ja ebatäpselt. Vastustaja ei ole lähtunud printsiibist käsitleda iga eraldiseisvat õiguslikku olukorda vastavalt seda olukorda kõige täpsemalt kirjeldava seaduse sätte kaudu. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 393 lg-d 8-10 kohustavad arvestama erisustega, mis on kehtestatud isikute suhtes, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 01.01.
4. Kaebaja on tegevteenistuses Eesti Kaitseväes katkematult alates 23.04.
5. See tähendab, et kõne all oleva seaduse mõistes on kaebaja isik, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 01.01.
6. Tulenevalt riigikorrast viibis kaebaja sundajateenistuses NSVL relvajõududes ajavahemikus 27.11.1988 - 04.10.
7. Välismissioonidel kaebaja osalenud ei ole. Kaebaja on 51-aastane, omab tegevteenistuspensioni taotlemise hetkeks katkematut tegevteenistusstaaži 25 aastat 1 kuu ja 22 päeva. Seega vastavalt Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 393 lg-le 9 on kaebajal õigus tegevteenistuspensionile. Tegevteenistuspension suuruse arvestamise aluseks olev staaž ja tegevteenistuspensioni protsent viimase ametikoha astmepalgast arvestatakse kaebaja puhul välja vastavalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg-le 5, mille alusel arvestatakse NSVL relvajõududes teenitud aega ja Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 393 lg 10 ning sama seaduse § 38 lg 3 ja § 393 lg 7 alusel. Vastustaja arvutuskäik: 30% + 3%+3%+3%+3%+3%+3%+3% = 21% kokku 48% + 5 lisa aastat 12,5%. Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna analüütiku tõlgendusest järeldub, et arvutus 30 + 21 ei võrdu 51, vaid
8. Seega 30% + 7 x 3% + 5 x 2,5% = 30% + 21% +12,5% = 48% + 12,5% = 62,5%. Kaebaja arvutuskäik: 30% 3%+3%+3%+3%+3%+3%+3% = 21% kokku 51% + 5 lisa aastat 12,5%. 30% + 7 x 3% + 5 x 2,5% = 30% + 21% +12,5% = 63,5%. Vastustaja selgitab, et Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (

) § 393 lg-tes 1-3 toodud üldpõhimõtetest lähtuvalt on alates 01.01.2020 tegevteenistuspensioni saamise eelduseks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu.

§ 38

lg 3 määratleb ära isikud, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 01.01.2008, s.o 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus on 30% pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni kolme protsendi võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest. Ehk siis need ongi isikud, kellel on küll pensioniõigus tekkinud, kuid tegevteenistusstaaži on vähem kui 20 aastat. Vastustaja märgib, et isikute osas, kellel on 20-aastane tegevteenistusstaaž täitunud, sh ka kaebaja osas, see säte enam ei kohaldu. Vastustaja leiab, et kaebaja on kaebuses ja kohtule esitatud arvamuses eksinud arvutuskäigus, mistõttu ongi tekkinud vaidlusalune 1%-line vahe. Vastustaja selgitab, et vastavalt

§ 393

lg-le 4 pensioni suuruseks 20-aastase tegevteenistusstaaži puhul on 50% isiku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha palgaastmestiku keskmisest ning § 393 lg 7 alusel iga aasta eest, mille võrra tegevteenistusstaaž ületab 20 aastat, lisandub pensioni suuruse 50 %-le juurde 2,5 %. Arvestades kaebaja tegevteenistusstaaži, rakenduvad tema puhul

§ 393lg 4 ja lg 7 ning arvutuskäik on järgmine: 50% + 5 x 2,5% = 50% + 12,5% = 62,5%.

2 Oluline on seejuures, et 20 aasta tegevteenistusstaaži täitumisel koheldakse kõiki võrdselt, olenemata sellest, kas isik tuli tegevteenistusse enne 2008 aastat või hiljem. Seega on kaebajal, arvestades tema tegevteenistusstaaži 25 aastat 1 kuu ja 22 päeva, õigus tegevteenistuspensionile 62,5% suuruses osas. Kuni 31.03.2013 kehtinud Kaitseväeteenistuse seaduses kehtis põhimõte, et 13-aastase (3%) ja 20aastase (2,5%) pensionistaaži täitumisel erineb lisanduv %. Alates 01.04.2013 kehtima hakanud Kaitseväeteenistuse seadus jätkas seda põhimõtet ning sealt omakorda viidi pensioni regulatsioon 01.01.2020

-i samadel alustel, st erineva %-i arvutamise näol on tegemist juba varasemalt kasutusel olnud põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et Eesti Kaitseväe 15.09.2021 teatisega nr ÕV-8.2.4.7/21/26412-1 ei ole kaebaja õigusi rikutud ning arvestatud tegevteenistuspension 62,5% suuruses osas on õige. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Xile määratud Kaitseväe tegevteenistuspension 62,5 % suuruses osas on õige või mitte. Kaebaja arvates õige on 63,5 %, vastustaja jääb määratud 62,5 % juurde. Eesti Kaitseväe Õhuväe Staap esitas Sotsiaalkindlustusametile 15.09.2021 teatise nr ÕV8.2.4.7/21/26412-1 vanemveebel Xile kaitseväe tegevteenistuspensioni määramiseks. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 91 sätestab, et tegevteenistusstaaž on kaitseväeteenistuses ja asendusteenistuses oldud aeg, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal oli tegevteenistuspensioni taotlemise hetkeks kaitseväe tegevteenistusstaaži 25 aastat 1 kuu ja 22 päeva. Samuti puudub vaidlus selles, et X vabastati tegevteenistusest 19.09.2021 ning arvati reservi alates 20.09.2021 KVTS § 140 lg 1 p 5 järgi õhuväe ülema 07.09.2021 käskkirja nr 84P alusel. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (

) § 29 lg 1 sätestab, et Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jääb väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž kehtima. Vastavalt

§ 29

lg-le 2 tegevteenistuses jätkamisel või tegevteenistusse asumisel arvestatakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž tegevteenistusstaaži hulka päeva täpsusega. Vastustaja selgituse kohaselt kuni 31.03.2013 kehtinud Kaitseväeteenistuse seaduses kehtis põhimõte, et 13-aastase (3%) ja 20-aastase (2,5%) pensionistaaži täitumisel erineb lisanduv protsent ja alates 01.04.2013 kehtima hakanud Kaitseväeteenistuse seadus jätkas seda põhimõtet. Sealt omakorda viidi pensioni regulatsioon 01.01.2020

-i samadel alustel, st erineva protsendi arvutamise näol on tegemist juba varasemalt kasutusel olnud põhimõttega, millega on nõustunud ka kaebaja.

§ 393lg 1 kohaselt isikul, kes on 2019.

aasta

1. detsembril tegevteenistuses ja jätkab katkematult teenistust, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 isikul, kellel on
2. aasta
3. jaanuariks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile. Pensioni suuruseks 20-aastase tegevteenistusstaaži puhul on 50 protsenti isiku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha palgaastmestiku keskmisest (lg 4). Isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel kaitseväeteenistuses, on õigus saada iga aasta eest, mille võrra tema tegevteenistusstaaž ületab 20 aastat, pensioni suuruse 50 protsendile juurde 2,5 protsenti (lg 7). Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne
4. aasta 3
5. jaanuari ja kes
6. aasta
7. detsembril on tegevteenistuses ning jätkab katkematult tegevteenistuses, kuni tal on vähemalt 13-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile (lg 8). Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne
8. aasta
9. jaanuari ja kellel on
10. aasta
11. jaanuariks 13-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile (lg 9). Isikule, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne
12. aasta
13. jaanuari ja kes on
14. aasta
15. detsembril tegevteenistuses ning jätkab katkematult tegevteenistuses, arvutatakse pensioni suurus käesoleva seaduse § 38 lg 3 alusel (lg 10).

§ 38lg 3 sätestab, et isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008.

aasta 1. jaanuari on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30 protsenti tema pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni kolme protsendi võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune teatis on koostatud ebaõigetel alustel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt

§ 38

lg 3 määratleb isikud, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 01.01.2008, s.o 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus on 30% pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni kolme protsendi võrra iga tegevteenistusstaažile lisanduva aasta eest ning need on isikud, kellel on küll pensioniõigus tekkinud, kuid tegevteenistusstaaži on vähem kui 20 aastat ning isikute, sh kaebaja, osas, kellel on 20-aastane tegevteenistusstaaž täitunud, see säte enam ei kohaldu.

§ 38

lg 3 kohaldub isikule kuni 20-aastase tegevteenistusstaaži täitumiseni ning alates 20aastasest staažist võetakse aluseks

§ 393(antud juhul lg-d 4 ja 7).

Kohus nõustub vastustajaga ka arvutuskäigu osas ning leiab, et vastustaja ei ole eksinud protsendi arvutamisel (62,5%). Vastustaja on selgitanud, et vastavalt

§ 393

lg-le 4 pensioni suuruseks 20-aastase tegevteenistusstaaži puhul on 50% isiku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha palgaastmestiku keskmisest ning

§ 393

lg 7 alusel iga aasta eest, mille võrra tegevteenistusstaaž ületab 20 aastat, lisandub pensioni suuruse 50 %-le juurde 2,5 %. Seega, arvestades kaebaja tegevteenistusstaaži, vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja puhul rakenduvad

§ 393lg 4 ja lg 7 (arvutuskäik: 50% + 5 x 2,5% = 50% + 12,5% = 62,5%).

Lisaks vastustaja osundas, et 20 aasta tegevteenistusstaaži täitumisel koheldakse kõiki võrdselt ja seda olenemata asjaolust, kas isik tuli tegevteenistusse enne 2008 aastat või hiljem. Sellest tulenevalt kaebajal, arvestades tema tegevteenistusstaaži (25 aastat 1 kuu ja 22 päeva), on õigus tegevteenistuspensionile 62,5% suuruses osas. Kohtu hinnangul on kaebajale tegevteenistuspensioni protsent määratud õigesti ning Sotsiaalkindlustusametile ei ole vastustaja esitanud ebaõigeid andmeid. Kohus ülaltoodut kokku võttes asub seisukohale, et kaevatav teatis on õiguspärane ning puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. MENETLUSKULUD Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 4 5 6 7