← Eesti

1-11-953/114

Obsah (5)§184§ 68§ 76§ 75§ 79

1-11-953 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-11-953 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svet

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Sergei Grigorjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse ärakiri edastada Sergei Grigorjevile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb 1

(7)1-11-953 määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 11.10.2016. a otsusega üldmenetluses tunnistati Sergei Grigorjev süüdi

§184

lg 21 p 1 (redaktsioon alates 01.01.2015

§ 184

lg 21) järgi ning mõisteti karistuseks 16 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 6 kuud ja 20 päeva eelvangistust (10.06-29.12.2008) ning väljaandmis- ja loovutusvahistuses viibitud aeg ning algusega 15.09.2014 jäi kanda 15 aastat, 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.09.2014 ning lõpp on 25.02.

  2. Viru Vangla esitas 25.02.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Grigorjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tuginedes S. Grigorjevi isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
  3. 03.03.2022 kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, S. Grigorjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
  4. 09.03.2022 esitas S. Grigorjevi lepinguline kaitsja Maarika Pähklemäe kohtule taotluse võtta vastu tõendid S. Grigorjevi vanemate tervisliku seisundi, vanemate hooldamise vajaduse ja sotsiaalse võrgustiku kohta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  5. Kinnipeetav S. Grigorjev kinnitas 10.03.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vangla koostatud iseloomustusega on tutvunud. Vabaduses plaanib asuda tööle xxx ettevõttes M OÜ. Karistust kannab narkokuriteo eest. Põhjendusena, miks sellise kuriteo toime pani, selgitas, et sellest on palju aega möödas. Süüdimõistetu sõnul soovib ta olla koos perega, vanematega ja olla neile toeks. S. Grigorjev kinnitas, et on nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse ettekirjutusi. Vanglas on ta osalenud programmis „Õige Hetk“, kus on veel üks tagasiside tund. Riskipõhised vestlused psühholoogiga suhete ja elustiili analüüsimiseks kuriteo kontekstis on läbinud ja ta on arvamusel, et on valmis elama vabaduses ja olema kasulik ühiskonnas. Distsiplinaarkaristuste osas tööst keeldumise tõttu märkis, et kahetseb ning põhjendades neid sellega, et ei keeldu töötamisest, kuid on haige inimene ja puudub selline töö, mida ta saaks teha. Kinnipeetava sõnul tal puudub vabaduses suhe narkootiliste ainetega. M OÜ-s igakuist sissetulekut nimetada ei osanud, kuid arvab, et see oleks piisav enda elatamiseks, kuna elab väga tagasihoidlikult. Arvab, et tema tutvusringkonna hulgas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtleb edasi, kuid tõi välja, et see kõik on jäänud minevikku, sest neil on lapsed ja pered. Suhtlus on kinnipeetaval vanematega ja A F . On nõus kohustusega mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikute või narkootikume kuritarvitavate isikutega. Süüdimõistetu märkis, et vanematel peale tema Eestis lähedasi ei ole. S. Grigorjev selgitas, et varasemalt tehti talle vanglas valu korral süst, kuid nüüd antakse valuvaigistit tabletina. Töötingimuste osas tõi välja, et talle ei võimaldatud töö tegemiseks invaliiditooli, ei pakutud abivahendeid. S. Grigorjev rääkis, et lihas- ja liigese ning nimmeluu valud on nagu närvipõletikulised valud ja aeg-ajalt on selliste valudega liikumisraskused, kuid medõde ei ole andnud luba töö tegemisest vabastamiseks. Valu korral medõde mõõtis vererõhku ja pakkus tablette, kuid palumise peale 2

(7)1-11-953 süsti ei teinud. S. Grigorjevi sõnul on sellises seisundis kohaldatud tema suhtes ka kartserit, mida ta on püüdnud ka osaliselt vaidlustada. Tulevikus plaanib läbida ka keelekoolituse A2 eksami. Kinnipeetav selgitas, et on vägagi muutunud, soovib tuua ühiskonnale kasu ja märkis, et tal on erinevad erialad – profiiliga pingitööline, elektrik, autojuht kategooriates A kuni E, soojusseadme paigaldaja. Leiab, et arvestades enda haigust ja diagnoosi, saaks olla xxx. 6. Kaitsja M. Pähklemäe palus vabastada tema kaitsealune tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja leidis, et täidetud on formaalsed eeldused

§ 76lg 2 tähenduses.

Isikul on vabanemise korral olemas elukoht ja saab asuda tööle, vanglas on osalenud sotsiaalprogrammis. Kaitsja sõnul on jälgimatu, millist metoodikat on vangla kasutanud hinnangu andmisel, arhiveeritud kuritegudele tuginemine on lubamatu. S. Grigorjevi kehtivad distsiplinaarkaristused on kaitsja arvates õigustühised. S. Grigorjevi suhtes kohaldus VangS § 37 lg 2 p

  1. Kaitsja leiab, et S. Grigorjev ei ole oma tõsisest diagnoosist tingituna kohustatud töötama, ei ole diagnoosile vastavaid töötingimusi ja seetõttu on rikutud S. Grigorjevi põhiõigusi. Kaitsja tõi välja, et vangla on rikkunud ravi võtteid. Kaitsja leidis, et maksimaalsete käitumisnormide ja piirangute kohaldamine ei ole päris asjakohane, aga tõi välja, et samas ei ole S. Grigorjev ka selle vastu, et tema suhtes käitumiskontrolli ja täiendavaid kohustusi määrata nii nagu kohus seda otsustab. Vanas suhtlusvõrgustikust ei ole kaitsja sõnul alles enam kedagi peale ühe sõbra, kellel karistused puuduvad. Kaitsja leiab, et vangla ei ole arvestanud positiivseid asjaolusid, mis puudutab nii sotsiaalprogrammide läbimist, riigikeele õpet kui ka riskipõhiseid vestlusi. Vangla ei ole taganud S. Grigorjevile valude suhtes rehabilitatsiooni ravi või eriarsti abi. Kaitsja tõi välja S. Grigorjevi hea kontakti oma eakate vanematega ja vanemate abivajaduse.
  2. Lisaks esitas kaitsja 10.03.2022 toimunud istungil kohtule dokumendid, mille asja materjalide juurde võtmist kaitsja kohtuistungil taotles – Haridus- ja Noorteameti 13.12.
  3. a teate A2-taseme eksami mittesooritamisest, 01.03.2022 seisuga karistusregistri väljatrüki A F kehtivate karistuste puudumisest, S. Grigorjevi vanemate 18.02.2022 koostatud iseloomustuse abi vajamise kohta, AS S 01.02.
  4. a arve nr 30345767, Viru Vangla 03.11.
  5. a kirja taotluse tagastamisest, Viru Vangla 09.11.
  6. a kirja kinnipeetav S. Grigorjevi vaide edastamisest Justiitsministeeriumile seoses ümberpaigutamisega, Viru Vangla 12.06.
  7. a vastus taotlusele, OÜ T ja S 26.08.
  8. a arstitõendi I G ja V G kohta, Viru Vangla 19.08.
  9. a vaide osalise rahuldamise, Viru Vangla 11.11.
  10. a vaide rahuldamise, Viru Vangla
  11. a väljastatud tunnistuse riigikeele A1 taseme oskuse kohta. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  12. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil S. Grigorjevi ning tema kaitsja, on seisukohal, et S. Grigorjevi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.
  13. Olgugi, et

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on S. Grigorjevi puhul täidetud – ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega –, ei ole kohtul veendumust, et ta on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et 3

(7)1-11-953 kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 21).
  2. Vangla iseloomustuses märgitakse, et S. Grigorjevi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab ta teist korda. Sellega seonduvalt märgib kohus, et karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on registri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega tuleneb seadusest, et kinnipeetava ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse hindamisel peab vanglateenistus muuhulgas tuginema ka andmekogudest saadud informatsioonile (sh arhiveeritud karistustele), kuid kohus määruses nendele andmetele karistusregistri seaduse § 5 lg-st 2 tulenevalt tugineda ei saa. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks S. Grigorjevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
  3. Positiivselt iseloomustab S. Grigorjevi vabanemisel elukoha olemasolu. Positiivne on ka see, et vabaduses on tal toetavad perekondlikud sidemed ja enda sõnul tööalast pädevust ka mitmel eriala. Vangistuses on S. Grigorjev läbinud riskipõhised vestlused suhete ja elustiili analüüsimiseks kuriteo kontekstis, osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Samuti on ta sooritanud positiivselt riigikeele A1 taseme eksami, osalenud ka A2 taseme kursusel, mille eksamit paraku positiivsele tulemusele ei sooritanud. Ka seda, et S. Grigorjevil ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud ja narkootikume ei tarvita, peab kohus kahtlemata positiivseks.
  4. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise vastu räägib kohtu hinnangul aga just S. Grigorjevi mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuv risk ja ohtlikkus. Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal võimalik järeldada, et S. Grigorjevi hoiakud, millele tuginedes ta on kuriteo toime pannud, on sisuliselt muutunud. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et S. Grigorjev väljendab kuritegelikke hoiakuid, mis avalduvad muuhulgas toimepandud kuriteo eitamises ja oma eluviisi õigustamises. Leiab, et ei ole teinud mitte midagi valesti. /…/ On elanud oma reeglite järgi, ühiskonnas kehtivaid norme järgis valikuliselt ja omakasust lähtuvalt. Kuivõrd isik väidab, et on alusetult süüdi mõistetud, ei näe ka põhjust oma käitumist muuta. Keeldub vanglas majandustöödel töötamast, peab koristamistööd enda staatusele mittesobivaks väljendades sellega antisotsiaalseid hoiakuid. Kohtuistungil küsis kohus S. Grigorjevi käest, millised on tema enda selgitused, miks ta sellise kuriteo toime pani - seda eelkõige selleks, et hinnata, kas S. Grigorjev on ise võimeline analüüsima, millised on tema puhul riskid ja kuidas ta edaspidi suudab probleemolukordi ära tunda ning nendele õiguskuulekalt reageerida. S. Grigorjev jäi selles osa napisõnaliseks ning 4

(7)1-11-953 märkis, et see oli nii ammu ja palju aega on möödas. Selline põiklev vastus annab kohtule aluse usaldada pigem vangla iseloomustuses märgitut, et S. Grigorjev väljendab kuritegelikke hoiakuid, mis avalduvad muuhulgas toimepandud kuriteo eitamises ja oma eluviisi õigustamises ning kuivõrd isik väidab, et on alusetult süüdi mõistetud, ei näe ka põhjust oma käitumist muuta. See asjaolu, aga ei veena kohut S. Grigorjevi edasises õiguskuulekas käitumises.
  1. Kohus peab oluliseks arvestada seejuures ka S. Grigorjevi poolt toimepandud kuriteo asjaoludega. Nimelt mõisteti S. Grigorjev süüdi suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine omandamises ning isikute grupis valdamises. Harju Maakohtu 11.10.
  2. a kohtuotsusest nähtuvalt oli menetluse käigus leitud 37 618,6 grammi metamfetamiini turuhind 71 851,6 – 601 145,2 eurot ja hašiši turuhind 17 015,5 – 102 253,2 eurot. Tegutsemine suure varalise kasu saamise eesmärgil annab aluse asuda seisukohale, et S. Grigorjev soovib saada head majanduslikku tulu, mida tema legaalne sissetulek ilmselt ei võimalda. Vangla iseloomustusest nähtub, et S. Grigorjevi legaalne sissetulek enne vangistust oli töövõimetuspension, kuid politsei uurimise andmeil ületas isiku elustiil oluliselt tema legaalseid võimalusi ning S. Grigorjev elas luksuslikku elustiili. Kohtuistungil märkis S. Grigorjev vastupidiselt, et elab väga tagasihoidlikult, mistõttu arvab, et sissetulek M OÜ-st oleks talle piisav. Ettevõtte juhatuse liikme sõnul muutub firma lähiajal koristusteenuse osutajaks ning S. Grigorjev asuks tööle väikeauto juhina, kes aitaks koristaja enda kui ka vahendite transportimisel. Eelduslikult ei ole nimetatud töö kuigivõrd kõrgelt tasustatud. Samas arvestades S. Grigorjevi poolt toimepandud kuritegu, selle eesmärki ning vangla iseloomustuses väljatoodud S. Grigorjevi varasemat elustiili, ei pea kohus usutavaks S. Grigorjevi väidet, et ta on tõepoolest valmis edaspidi elama väga tagasihoidlikult. Vangla iseloomustusest nähtub ka, et kuna kinnipeetav ei ole enda arvates midagi valesti teinud, ei ole tal motivatsiooni oma käitumist muuta, pigem soovib jätkata samalaadse eluviisiga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus S. Grigorjevi motivatsiooni asuda õiguskuulekale teele pigem küsitavaks.
  3. Nagu eelpool märgitud, saab isiku edasise õiguskuuleka käitumise eelduse olemasolu hinnata ka selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Selle võimaluse vastu, et S. Grigorjev on oma senist mõtlemist ja hoiakuid muutnud ja valmis elama edaspidi vabaduses seadusekuulekalt, räägib ka tema käitumine vangistuses. S. Grigorjevil on hetkel 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on määratus selle eest, et kinnipeetav ei allunud vanglaametnike korraldusele asuda tööle vangla majandustöödel koristajana. Kaitsja keskne argument kohtuistungil oli, et distsiplinaarkaristusi ei saa arvestada ning vangla on süstemaatiliselt rikkunud S. Grigorjevi põhiõigusi. Kõrgemaastme kohus on aga selgitanud, et käsitledes süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kinnipeetava distsipliinirikkumisi vanglas, tuleb kohtul nii rikkumiste olemasolu kui ka nende toimepanemise asjaolude puhul lähtuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest ja kui need on vaidlustatud, siis vaidemenetluses või halduskohtumenetluses tehtud lahenditest. Distsiplinaarkaristuse määramise faktilist ja õiguslikku põhjendatust on pädev kohtulikult kontrollima üksnes halduskohus. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendav kohus ei ole õigustatud kontrollima, kas süüdimõistetule on distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja põhjendatult (vt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.
  4. a määrus nr 1-16-9898, p 36). Kuna vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses pole ühtki S. Grigorjevi kehtivatest distsiplinaarkaristustest tühistatud, tuleb HMS § 60 lg-st 2 juhindudes eeldada, et need karistused on määratud tööst alusetu keeldumise eest igati õiguspäraselt. Seega on asjakohatud kaitsja väited, et S. Grigorjevi terviseseisund oli koristamiseks liiga halb ja tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristused on seega põhjendamatud. Kaitsja esitas kohtule küll Viru Vangla poolt koostatud vaide rahuldamise ühe varasema distsiplinaarrikkumise osas, kuid ka sellest dokumendist ei nähtu, et distsiplinaarkaristuste tühistamise aluseks oleks olnud 5
(7)1-11-953 S. Grigorjevi tervislik seisund, vaid tühistamise aluseks oli asjaolu, et distsiplinaarmenetluse käigus oli ületatud menetluse läbiviimise tähtaega (tl 115). VangS § 37 sätestab töökohustuse vanglas. Sellest kohustusest on vabastatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Vangla distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtub, et meditsiiniosakonna arsti poolt on 29.05.2018 kooskõlastatud kinnipeetav S. Grigorjevi tööle määramine. Arsti ettekirjutusel on kinnipeetav töövõimeline, kuid ei või tõsta raskuseid. Seega pole meditsiinitöötaja leidnud, et S. Grigorjevil esineksid tervisest tulenevad takistused koristaja-töö tegemiseks. Ka ei nähtu ühestki käskkirjast, et S. Grigorjev oleks olnud teatud tingimustel nõus töötama majandustöödel, seega on asjakohatud ka kaitsja väited, et S. Grigorjevile ei tagatud töötamiseks vajalikke abivahendeid.
  1. Vangla iseloomustuse kohaselt ei osale S. Grigorjev tööhõives antisotsiaalsete hoiakute tõttu ning keeldub vanglas majandustöödel töötamast, kuna peab koristamistööd enda staatusele mittesobivaks. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et S. Grigorjevil on jätkuvalt kriminaalsele subkultuurile omased arusaamad ja hoiakud. Distsiplinaarkaristustega seonduv (tööst keeldumine „ebasobiva staatuse“ tõttu) näitab selgelt, et kui S. Grigorjevil on valida kehtestatud reeglite ja enda soovide ning põhimõtete vahel ning need kaks lähevad vastuollu, valib ta kõhklemata viimase. See, et S. Grigorjev ei suuda aktsepteerida reegleid, mis talle ühel või teisel põhjusel ei meeldi (allub reeglitele vaid omadel tingimustel ja ei allu neile, kui see pole talle mugav või meelepärane), viib järeldusele, et tema hoiakud, mille tõttu ta pani toime kuriteo, on säilinud. Kuigi süüdimõistetu ise kinnitas kohtuistungil, et ta on vägagi muutunud inimene, ei ole kohtul paraku S. Grigorjevi käitumise pinnalt põhjust uskuda, et ta on vangistuses oma suhtumist muutnud ja soovib alustada õiguskuulekat elu. Kui inimene ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda järgida reegleid ka vabaduses. See võib väljenduda nii õigusrikkumistes kui ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumises. Kui S. Grigorjev ei suuda järgida käitumisekontrolli nõudeid ja kohustusi, ei saa loota ka ennetähtaegse vabastamise distsiplineerivat mõju.
  2. Kaitsja tõi kohtuistungil ka välja, et vanglas ei ole S. Grigorjevile tagatud õigeid ravivõtteid ja rehabilitatsiooniprogrammi, mistõttu peab ta kannatama valude all. Kohus märgib sellega seonduvalt, et ka S. Grigorjevi terviseseisund ei anna alust teda vangistusest vabastada. Otsustades KrMS §-s 426 sätestatud korras, kas vabastada kinnipeetav

§ 76alusel, tuleb kohtul hinnata eeskätt tema ohtlikkust (retsidiivsusriski).

Seda, kas süüdimõistetu on parandamatult raskesti haigestunud ja tuleks seetõttu

§ 79lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastada, on kohus pädev hindama üksnes Kr

MS § 425 lg-s 1 ettenähtud menetluses. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel

§ 79kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. S. Grigorjevi kohta ei ole Kr

MS §-s 425 ette nähtud korras taotlust esitatud. See näitab, et S. Grigorjev saab kanda karistust vanglas ning tema tervisest tulenevaid takistusi selleks ei esine. Kohtu hinnangul ei ole ka põhjust arvata, et S. Grigorjev vanglas vajalikku ravi ei saa. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vangla koostatud iseloomustusest selgub, et kuigi xxxxxxxxxxxx, kuid vangistuses on ta hinnatud töövõimeliseks istuvas asendis. 2006. aastal on tal olnud autoavarii, mille tõttu lonkab ühte jalga. Karistuse kandmise aluseks olevast kohtuotsusest nähtub, et S. Grigorjev pani narkokuriteo toime 10.06.2008. a ehk pärast 2006. a toimunud autoavariid, mis pärssis tema 6

(7)1-11-953 liikumist. Kohtu arvates vajaks S. Grigorjevi tervisliku seisundiga seonduv lähemat käsitlemist üksnes juhul, kui leida, et tervislikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline uusi kuritegusid toime panema. Taolist järeldust S. Grigorjevi varasemast käitumisest aga teha ei saa.
  1. S. Grigorjevi ja tema kaitsja arvates tuleb arvesse võtta ka seda, et S. Grigorjevi vanemad on 84-aastased ja vajavad poja abi, kuna muid lähisugulasi Eestis ei ole. Kohus märgib, et juba vangistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal olid S. Grigorjevi ema ja isa võrdlemisi eakad, kuid see teadmine ei suutnud isikut mõjutada õiguskuulekalt käituma. Kohus nendib, et nähtuvalt kaitsja esitatud meditsiinidokumentidest on S. Grigorjevi vanematel terviseprobleemid. Inimlikult on arusaadav, et isiku lähedased vajavad abi, kuid iseseisvalt see süüdimõistetu vabastamise aluseks ei ole. Seejuures on isiku lähedastel võimalik pöörduda abi saamiseks muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse poole.
  2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mõningatele S. Grigorjevi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis S. Grigorjevi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja S. Grigorjevi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kohus selgitab, et oma seisukoha kujundamisel on arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal kui ka prognoosotsustust S. Grigorjevi käitumisele võimaliku vabanemise korral. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.