KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Lepinguline kaitsja Viru Maakohus 5. jaanuar 2022, Jõhvi kohtumaja 1-21-7534

§ 77ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus Süüdimõistetu MÄÄRAS: Jätta Rene Vainik elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Vainiki tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rene Vainik on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 14.05.1997 otsusega nr 1-125/97 KrK § 101 p 1 ja 7 järgi ning teda karistati erakorralise karistusega, mis Tallinna Linnakohtu 02.06.1998 määrusega asendati eluaegse vabadusekaotusega. Karistuse kandmise algus 07.11.

1. Kinnipidamisasutuses Rene Vainik kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses kinnipeetav omandas 2004 Rummu Erikutsekoolis õmbleja kutse eriala; Omandas 31.08.2005-21.06.2006 Harku ja Murru Vanglas väikeettevõtte töökorralduse eriala;
2. a sooritas riigieksamid, et püüelda kõrghariduse poole; 04.11.2008-04.12.2008 osales viha vaos hoidmise sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. 26.02.
3. a toimunud sotsiaalprogrammi jätkutegevus. 08.04.2004-20.10.2004 töötas Harku ja Murru Vanglas õmblejana. 30.07.2009-31.05.2010 töötas majandustöödel õmblejana. 25.10.2020-02.02.2012 töötas majandustöödel koristajana. 03.02.2012-23.05.2015 töötas AS Eesti Vanglatööstuses pesumaja abitöölisena. 08.06.201507.03.2016 töötas majandustöödel koristajana. 26.01.2016-25.07.2017 töötas majandustöödel toidujagajana. 28.12.2017-28.06.2018 töötas majandustöödel toidujagajana. 01.02.201826.04.2018 töötas majandustöödel abitöölisena. 22.10.2018-29.01.2019 töötas majandustöödel 1 toidujagajana. 22.04.2019-28.08.2019 töötas majandustöödel toidujagajana. 06.06.201920.06.2019 töötas halduse abitöölisena. 28.08.2019-30.09.2019 töötas pesumaja operaatorina. 17.10.2019-16.01.2020 töötas majandustöödel koristajana. 17.01.2020-19.07.2021 töötas majandustöödel toidujagajana. Alates 22.09.2020 töötab xxxtöödel xxxna. Lisaks 24.07.200828.07.2009 koostöös Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga luges materjale helikassettidele; 23.01.
4. a läbis ITK põhise vestluse väärtushinnangute kujunemise teemadel. Kinnipeetav rääkis oma kuriteo sooritamise tagamaadest. Isiku sõnul, ei tunne ta süüd sooritatu eest. Kinnipeetava sõnul on ta võimeline vastavalt vajadusele samamoodi tegutsema ja käituma kui aastaid tagasi. Isik ei teadvusta enda osa õigusrikkumise toimepanemises; 30.10.2012–26.04.2013 läbis taastava õiguse programmi „Tee“, kus tegeleti taastava õiguse tutvustusega, tekitatud kahjude hindamisega, ohvri empaatiaga, ideaalväärtustega, vastutuse võtmisega, andestuse palumise ja lepitusega. 30.07.
5. a läbis programmi jätkutegevuse. 09.01.
6. a, 15.01.
7. a, 18.03.
8. a, 08.05.
9. a viidud läbi ITK põhine vestlus vanglaväliste positiivsete suhete hoidmise vajalikkusest. 20.12.
10. a ja 21.03.
11. a viidud läbi psühholoogiline vestlus ITK teemade järgi suhtumine ühiskonda ja selle reeglitesse. 09.09.
12. a, 29.09.
13. a, 12.10.
14. a toimunud ITK põhine vabanemiseelne nõustamine, mille raames tehtud isiku kulude ja tulude analüüs. Kinnipeetav väidab ja ta on veendunud, et tulevikus hakkab elama seadusekuulekalt ning ei pane toime uusi kuritegusid. Samuti väidab, et on ajapikku õppinud enda emotsioone talitsema ning saab sellega hästi hakkama. Vabanemisel soovib asuda elama aadressil xxx maakond, xxx, xxx xx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mille omanik on xxx Vallavalitsus. Omaniku kirjaliku nõusolek isiku elama asumiseks ja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on olemas. Kinnipeetaval on xxxharidus ja vangistuses omandatud õmbleja ja väike ettevõtte korraldaja erialad. On endiselt huvitatud kõrghariduse omandamisest. Enne vangistust töötas mitteametlikult: umbes 3,5 aastat Soomes juurviljade sorteerijana, pakkijana, kauplustesse saatjana. Samuti pool aastat Mäetaguse külas kojamehena. Vangistuses on põhiliseks sissetulekuks isiklik töötasu. Samuti toetavad lähedased/tuttavad. Vangistuses olles on korduvalt väljendanud soovi töötada. Ebapiisavale majanduslikule toimetulekule enne vangistust viitab süüdimõistetu kuriteo sooritamise ajend. Selle kohaselt oli Rene Vainik võlgu ning võla likvideerimiseks otsustas minna varastama, mille käigus tappis inimese. Vangistuses osalenud tööhõives koristajana, õmblejana, abitöölisena pesumajas ja toidujagajana. K-raha 05.10.
15. a andmetel täitmata rahalisi nõudeid ei ole ja vabanemisfondis 1752 eurot. Rene Vainik on vanglale edastanud kahe võimaliku tööandja andmed: XXX OÜ, kontaktisikuks juhatuse liige S. S. (kriminaalhooldusametnik helistatud korduvalt, telefonile ei vastatud ja tagasi ei helistatud). Samas on XXX OÜ juhatuse liige S. S. saatnud vanglale garantiikirja, et Rene Vainikul on tagatud juriidiliste konsultatsioonitööde tellimuste osas ettevõttes XXX OÜ, kui antud isik vabastatakse. Peale seda Rene Vainik on nõus miinimumpalga eest tegema heakorratöid: talvel lund lükkama, suvel muru niitma. Vallavanema väitel on sellist inimest neile vaja, kes selliseid töid teeks, seega ollakse nõus isikule tööd pakkuma. Rene Vainiku endine abikaasa K. V. on nõus isikut moraalselt ja materiaalselt toetama. K. V. sissetulekuks käesoleval ajal on vanemahüvitis ja muud peretoetused. Päritoluperekonnast suhtleb vend K. V.ga, kes käib vanglas ka kokkusaamistel. Kinnipeetav abiellus vanglas K. V.ga 18.11.
16. a (käesolevalt lahutatud). K. V. oli samuti kriminaalkorras karistatud (arhiveeritud) ning kandnud karistust vanglas. Isiku vanglast vabanemisel kavatsetakse koos elama hakata. Selgus, et K. V. on käesoleval ajal 1kuuliste kaksikutega kodus lapsehoolduspuhkusel. Väidetavalt on laste isaks Rene Vainik (Rahvastikuregistris andmed puuduvad). K. V. elab lastega Tallinnas. Tugiisik A. Ü. ei poolda Rene Vainiku soovi asuda elama xxxsse. Tugiisik oli omalt poolt soovitanud isikul asuda elama Jõhvi Uude Põlvkonda, kuid see väljavaade isikule ei sobinud (kinnipeetav ise põhjendas seda seoses K. V. vastsündinud kaksikutega ja sooviga elada ise lastega 2 koos, kuid Uus Põlvkonnas see võimalik ei oleks). Samas on "Uus Põlvkond" valmis tagama kinnipeetavale elukoha. A. Ü. sõnul on Rene Vainiku näol tegemist kergesti ärrituva isikuga, kes suhtlemisel ägedalt žestikuleerib käte ja jalgadega. Enne vangistust tarvitas sageli alkoholi, kuna see aitas kinnipeetaval vabamalt suhelda ning oli suhtlusringkonnas tavapärane. Kontrollitud keskkonnas olnud
17. aastast ning hetkel ei tunne vajadust alkoholi järele. Kinnipeetav on jõudnud veendumuseni, et saab elada ka ilma alkoholita. Sooritatud kuritegu ei ole seotud alkoholiga. Isiku käitumise põhjal ei ole täheldatud korduv ning tahtlik agressiivne käitumine, kuid kuritegu on sooritatud eriti piinaval viisil. Tunnistab minevikus olnud probleeme. Kuriteo sooritamise põhjuseks on välja toodud see, et isikul olid tekkinud võlad. Selleks, et neid likvideerida, otsustas minna varastama, mille käigus selgus, et majaomanik on kodus ning osutas vastupanu, mille käigus tappis majaomaniku, kuid eesmärgiks ei olnud tappa. Kinnipeetav mõistab oma tegu ja mõistab tagajärgi. Hoiakuid ja suhtumist ühiskonda mõjutab määratud karistus ning vangistuses viibitud pikk aeg. Vestluse käigus ilmnevad teatavad hoiakud, mis väljenduvad kriminaalse subkultuuri tunnustamises ning teatavas antipaatia väljendamises õigussüsteemi suhtes, mis väljendub isiku arvates arusaamatuses, kuidas mitmekordsete mõrvade sooritamisel ei ole karistuseks eluaegne. Mõistab, et hoolimata sellest, et ta ei pea nõustuma kõigi ühiskonna reeglitega, ei muuda see neid reegleid olematuks. Reeglid on selleks, et neid täita, isegi kui need temale ei meeldi. Ametnike rollist ühiskonnas saab aru ning mõistab nende töö tähtsust ning suhtub nendesse positiivselt. Kriminaalhooldusele isikut varasemalt määratud ei ole, kuid isik on sõnades valmis heaks kiitma sellega seonduvat järelevalvet ja positiivselt meelestatud täitma käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel eriti piinaval viisil omakasu ajendil. Soodusteguriks olnud kehv probleemide lahendamise oskus ja võlgnevused. Vangla riskihindamise kohaselt Rene Vainik on kõrgohtlik avalikusele. Oht seisneb vägivalla kasutamises, kui tekib olukord, mida kinnipeetav ei ole osanud ette näha. Oht on kõige tõenäolisem kui isikul esinevad võlgnevused. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 10%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 10%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Rene Vainik on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta aadressil xxx maakond, xxx vald, xxx linn, xxx xx-xx. Nimetatud elukohas elektroonilise valve kohaldamine on võimalik. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Rene Vainik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Rene Vainikule katseaeg tähtajaga 10 aastat ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 7 aastat. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Rene Vainikule järgmised kohustused: -

§ 75

lg 2 p 1 - mitte tarvitada alkoholi; -

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. -

§ 75

lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab tal edukamalt sotsialiseeruda ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid. -

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Rene Vainik ennetähtaegset vabastamist. Põhjendusi prokuröri arvamusest ei nähtu (tl 35). 3 29.12.2021 kohtuistungil Rene Vainik avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. On nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Vanglas olles on tegelenud enda harimisega ja töötamisega, sooritanud riigieksamit eesmärgiga omandada tulevikus kõrgharidus, oli hõivatud erinevate töödega (koristamine, õmblemine, pesumajas töötamine). Viha juhtimine ja taastava õiguse programm. On taotlenud ka Õige hetk programmi läbimist (tl 74), aga vangla ei pidanud seda vajalikuks. Vanglal ei ole midagi rohkem pakkuda. Peamiseks probleemiks peab kohanemist ühiskonnaga, oli ühiskonnast eemal 25 aastat, aga annab endast parimat, et kõik tingimused saaksid täidetud. Vangla ei ole koht kuhu tagasi tulla. Soovib tegeleda laste kasvatamisega, teha tööd. Mõistab, et on sooritanud kohutava kuritegu, millele õigustust ei ole. On osalenud sots.programmides, vestlustes, on omandanud eriala – õmbleja. Olemas on toetav sots.võrgustik – abikaasa, lapsed, pastor S., P., sugulane P. D. P. on kauge sugulane, on praegu toetanud rahaliselt vanglas, juhuslikult sai temaga kontakti. Abielu on lahutatud, et naine saaks üksikemana toetust. Vaimulik M. S. tunneb ammu juba enne vangistust tundis teda. A. P.ga sai tuttavaks S. kaudu. Kaitsja leidis, et formaalsed ja sisulised nõuded isiku vabastamiseks on täidetud. Isikul on olemas vabaduses nii töö- kui elukoht. Kõik võimalikud sotsiaalprogrammid, enesearendamise võimalused on kasutatud, vangla ei suuda rohkem midagi pakkuda. Tartu Ringkonnakohus vabastas asjas nr 1-13-4429 31.03.2021 määrusega eluaegset kinnipeetavat P.t ennetähtaega. Lisatõenditena esitas kaitsja dokumentaalsed tõendid: - Eesti Metodisti Kiriku Jõhvi koguduse pastor A. P. e-kiri, et viimane on valmis toetama vaimulikuna R.Vainikut vaimulikes küsimustes (tl 15); - XXX OÜ juhatuse liikme S. S. garantiikiri, et R.Vainikul on tagatud töökoht ja ta hakkab tegelema juriidiliste konsultatsioonidega (tl 17); - D. P.’i e-kiri, et on nõus aitama R.Vainikut nii moraalselt kui materiaalselt (tl 19); - (vaimulik) M. S. toetuskiri, milles ta väljendab, et on nõus toetama R.Vainik’ut moraalselt ja vaimselt (tl 21); - YYY OÜ kinnituse, et R.Vainik „…alustab osutada tõlkimis- ja juriidilised teenuseid YYY OÜle…“ (tl 49); - RH väljavõte, et retsidiivsuse risk on 10% - R.Vainik taotlus ja vangla vastused avavanglasse ümberpaigutamise kohta, millega vangla keeldus sellest; - ITK koondtabel, et 2008 on läbinud programmi „Viha juhtimine“, 2015 toimusid vestlused, nõustamised; - Rummu Erikutsekooli kinnitus, et R.Vainik õppis 2005.a väikeettevõte töökorralduse eriala; - vangla vastus R.Vainik pöördumisele, et ei esine vajadust kohtumiseks sotsiaaltöötajatega M. O.’aga ja Anastassia K.’ga (tl 70); - 2009-2010 osales R.Vainik kirjandusklubis, kinnitab isiku arenemissoovi; - tunnistus 2008.a programmi „Viha juhtimine“ läbimise kohta; - vangla vastus R.Vainik taotlusele programmi „Õige hetk“ määramise kohta, vangla ei pea seda vajalikuks, kuna isik läbis taasühiskonnastavaid tegevusi. Lisaks kaitsja on taotlenud Viru Vangla kriminaalhooldusametniku A. K. ja kontaktisiku K. Õ. tunnistajana üle kuulamist, kuid kuna menetluslik kord seda ette ei näe ei hakanud kohus K.t ja Õ.d kohtuistungile kutsuma ega tunnistajatena üle kuulama. 4 KOHTU SEISUKOHT

§ 77

lg 1, 2 kohaselt eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse

§ 76lõikes 4 sätestatut.

Rene Vainik kannab vangistust alates 07.11.1996 ehk praeguseks viibib vanglas 25 aastat. Tema elukoht vabaduses sobib elektroonilise valve kohaldamiseks (tl 7). Ka R.Vainik ise on nõus tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega (tl 9). Seega formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks on täidetud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise materiaalsed eeldused ei erine tähtajalist vangistust kandva isiku ennetähtaegse vabastamise omadest. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise otsustamisel tuleb arvestada mõistetud karistuse võimalike eripäradega – eeskätt sellega, et vangistus on olnud väga pikk ja isik tavaelust ebatavaliselt kaua eemal. Eluaegset vangistust kandva isiku tingimisi vabanemiseks peab kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (RKKKm nr 1-15-400, p 9).

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rene Vainik kannab karistust Ida-Viru Maakohtu 14.05.1997 otsuse alusel tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel eriti piinaval viisil, omakasu ajendil, eaka (70-aastase) kannatanu suhtes. Kuriteo asjaolud olid kokkuvõtlikult järgmised. R.Vainikul olid rahaprobleemid (oli võlgu 1300 krooni) ning kahe tuttava naisterahva (õed J.

1. d)kihutamisel otsustas ta võtta kannatanu elamust ära raha ja väärtuslikke asju, mida saaks hiljem maha müüa. (Kuriteokaaslane S.J. ütles talle, et Pagari külas elab üksik jõukas naisterahvas, kellel on nii raha, kui väärtuslikke asju, aga ka mett, mida saab maha müüa.) J.telt sai R.Vainik teada, et kannatanu elab oma talus üksi, sugulasi tal pole, on materiaalselt kindlustatud. R.Vainik ütles J.tele, et kui kannatanu juhtub olema kodus, siis ta tapab teda. Ehk ta oli eelnevalt sisemiselt tapmiseks valmis ja see tahtlus ei tekkinud tal äkki sündmuste arenemise käigus. Leppisid kokku nii, et kui kannatanu on kodus, siis R.Vainik tapab teda ja kutsub majja J.d, et nad aitaksid tal üles leida raha jm. Kodust võttis R.Vainik kaasa piibli, et tutvustada ennast kannatanule palverändurina. See omakorda näitab, et R.Vainik’ul oli läbimõeldud teoplaan, kuidas ülla ettekäände abil saada kannatanu elamu sisse. Nii see on ka toimunud. Kannatanu lasi teda sisse. Mõni aeg vestlesid nad omavahel, siis võttis R.Vainik ahjuroobi välja ja hakkas nõudma kannatanult raha. (Kuriteokaaslane S.J. nägi, et kannatanu tapmiseks võttis R.Vainik kaasa ahjuroobi.) Keeldumise peale lükkas R.Vainik kannatanut, millest viimane kukkus maasse ja hakkas lööma teda ahjuroobiga vastu keha. Kui kannatanu suutis jalule tõusta, lõi R.Vainik teda mitmel korral rusikaga vastu pead, millest kannatanu jälle kukkus maasse ja R.Vainik jätkas kannatanu läbi peksmist. Siis haaras R.Vainik nuga ja lõi teda kõhtu, kuid nuga läks kõveraks. Siis haaras R.Vainik teist nuga ja üritas lõigata sellega kannatanu kõri läbi, kuid ka see nuga oli nüri. Viskas noa maasse ja haaras laualt kolmanda noa, millega lõi kannatanut nina, kõrva ja siis torkas nuga kannatanu suuõõnde, kuhu nuga ka jäi. Tuli majast välja, kuid õed J.d, saades aru, et ta tappis kannatanut ära (oli verine, oli ärritunud seisundis), keeldusid majja sisenemast. Võttis verise jope 5 seljast ja pani selle koos piibliga seljakotti. Seejärel läks majja tagasi. Kannatanu oli veel elus ja korises. R.Vainik haaras kirvest ja lõi sellega rohkem kui kolmel korral kannatanut vastu nägu. Hakkas otsima raha, aga ei leidnud. Avastas alkoholi ja pakk suitsu, võttis need kaasa. Alkoholi tarvitas J.tega koos ära. Kannatanu puhul oli tegemist süüdimõistetule täiesti võõra ehk puhtjuhuslikult tema huviorbiiti sattunud isikuga, kellele sai saatuslikuks tema jõukus, heausklikkus ja abivalmidus (lasi palverändurina ennast tutvustanud R.Vainikut sisse), mis maksis temale elu. Märkimisväärne on, et omakasu ajendil toime pandud tapmise tulemusena sai R.Vainik tühjasid asju - pudeli viina ja paki suitsu, mille nimel ründas ta kõige väärtuslikkuma õigushüve – õigust elule. R.Vainik ise tunnistas kohtus, et tal oli rahaprobleeme, oli võlgu 1300 krooni ja õed J.d vihjasid, kust võib raha ära võtta. Tapmist R.Vainik ei tunnistanud. Tema sõnul kannatanu juba oli tapetud, kui ta sisenes majja. Kohtuotsuses rõhutatakse, et otsus tappa teist inimest tuli R.Vainikule üllatavalt kergelt. Tagajärgedesse suhtus R.Vainik ükskõikselt. Eaka inimese tapmist pani toime erilise jõhkrusega ja küünilisusega. Pühaduseteotavalt kasutas kuriteo toimepanemiseks piiblit. Peale tapmist otsis külmavereliselt läbi maja, otsides raha. Tehtu ei kahetsenud. Tegu on äärmiselt raske isikuvastase kuriteoga ning kuriteo ja R.Vainiku süü eriline raskus peegeldub ka temale mõistetud karistuses, milleks alguses oli surmanuhtlus, mis õiguslikkel kaalutlustel (seoses Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 6 – surmanuhtluse kaotamise kohta - ratifitseerimisega) asendati eluaegse vangistusega. Kohtuniku siseveendumus räägib, et sellise kuriteo eest mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegseks vabastamiseks võimalikud riskid uue kuriteo toimepanemiseks peavad olema nullilähedased ehk kohtul peab tekkima veendumus, et vabaduses ei hakka isik uusi kuritegusid toime panema. Samast räägib ka kehtiv kohtupraktika ehk et eluaegset vangistust kandva isiku tingimisi vabanemiseks peab kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (RKKKm nr 1-15-400, p 9). 29.12.2021 kohtuistungil avaldas R.Vainik, et tunnistab ja kahetseb oma tegu. Samas iseloomustusest nähtuvalt 2013.a vestluse läbiviimisel ütles ta, et ei tunne süüd sooritatu pärast ja on võimeline vastavalt vajadusele samamoodi tegutsema ja käituma kui aastaid tagasi ja et ta ei teadvusta enda osa õigusrikkumise toimepanemises. See näitab, et R.Vainiku praegused avaldused (süü tunnistamise ja kahetsuse kohta) ei pruugi olla täiesti siirad ja võivad olla kantud karistuse kandmiselt vabadusse pääsemise soovist. Praegu R.Vainik on 46-aastane. Suurema osa elust on ta veetnud vangistust kandes. Kuriteo toimepanemise ajal oli tegemist noore inimesega. Ta oli pisut üle 20-aastane. Varem ei olnud ta kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust töötas mitteametlikult Soomes, samuti pool aastat Mäetaguse külas kojamehena. Omab xxxharidust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt süüdimõistetu õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal on oluliseks tingimuseks tema ennetähtaega vabastamiseks. Selle poolest ei ole R.Vainikule midagi ette heita. Kuigi karistuse kandmise varasematel aastatel kinnipidamisasutuste administratsioonil on tekkinud pretensioone tema käitumisele (mis nähtub tema isiklikus toimikus olevatest materjalidest), praegu kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ning antud määrust tehes lähtubki kohus sellest (et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad). 6 Vangistuse kandmise ajal oli ta hõivatud tööga (õmbleja Harku ja Murru vanglas, 2004.a; koristaja; 2012-2015 pesumaja abitööline, 2016-2018 toidujagaja; 2019 halduse abitööline; 2019 pesumaja operaator; 2020-2021 toidujagaja, koristaja, õmbleja; 2008-2009 koostöös pimedate ühinguga luges materjale helikassettidele). See iseloomustab R.Vainikut positiivselt. Tänu tööhõives osalemisele on tal välja kujunenud tööharjumus ja -distsipliin. Lisaks tööhõivele omandas R.Vainik õmbleja kutse Rummu Erikutsekoolis (tl 68-69), samuti väikeettevõtte töökorralduse eriala Harku ja Murru vanglas. 2008.a sooritas ta riigieksamid, et püüelda kõrghariduse poole. Oli väga huvitatud vene filoloogia õppimisest, kuid selleks olid ainult tasulised õppekohad. 2011.a kandideeris Viljandi Kultuuriakadeemiasse raamatukogunduse erialale, kuid ei osutunud valituks. On endiselt huvitatud kõrghariduse omandamisest. 2009.a on osalenud kirjandusklubi tegevuses (tl 71-72). Enesetäiendamise ja kõrghariduse omandamise soov on iseenesest igati positiivne. Samas ka kuriteo toimepanemise ajal oli tal olemas xxxharidus ning kuriteo toimepanemine ei olnud tingitud või seotud tema haridustasemega, silmaringiga või kirjanduse ajaloo mittetundmisega. Seega vastavate erialade omandamine, huvitatus kõrgharidusest ja osalemine kirjandusklubi tegevuses kui sellised ei maanda R.Vainik’u poolt uute kuritegude toimepanemise riski. Vangistuse kandmise ajal läbis R.Vainik mitmeid sotsiaalprogramme: - 2008.a „Viha juhtimise“ programm (tl 73), - 2013.a vestlused väärtushinnangute kujunemise teemal, - 2012-2013 taastava õiguse programm „Tee“, mille käigus R.Vainik tunnistas oma eksimusi ja lubas, et püüab ennast parandada, - 2015.a vestlused vanglaväliste positiivsete suhete hoidmise vajalikkusest, suhtles avatult ja oli enda vastu aus, rääkis, missugused olukorrad võivad temas tekitada ärritust, kuidas ärritus ja vihastamine toob kaasa muutusi kehas ja käitumises, - 2017-2018 vestlused ühiskonda ja selle reeglitesse suhtumise teemal – isik suudab objektiivselt näha ühiskonna väärtushinnanguid ja neid aktsepteerida, võtab oma elu ja suhete eest vastutuse enda peale, oskab ennast teiste inimeste seisukohta panna ja nendest aru saada, sotsiaalsed oskused on hästi arenenud; - 2021 – vabanemiseelne nõustamine – isik mõistab, et peale vabanemist tuleb minna tööle, on valmis, et peale vabanemist võib esialgu esineda raskusi tulenevalt pikast vangistusest, oskab välja tuua enda õigusvastase käitumiseni viinud põhjused, otsused, mis viisid õigusrikkumiseni, välja tuua alternatiivseid käitumisviise nendes olukordades, on motiveeritud edaspidi hoiduma õigusrikkumistest, arutles avatult oma kuriteost, tõi välja, et juhtunus on süüdi ainult tema, tegi ise vale otsuse, nüüd kahetseb seda, väidab, et tulevikus hakkab elama seadusekuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid, vangistus andis talle õppetunni ja nüüd mõistab oma tegevuste tagajärgi, on realistlikud tulevikuplaanid – tööhõive, perekond, isik on väga hea analüüsivõimega ja tõi välja enda käitumise täpsed põhjused ja tagajärjed nii endale kui teistele. Ka sotsiaalprogrammide läbimine iseloomustab R.Vainikut positiivselt. Ta on aktiivselt osalenud programmides ja tagasiside tema suhtes on positiivne. R.Vainik väidab, et on motiveeritud peale vabanemist järgima õiguskuulekat elu. On oma kuriteo raskusest aru saanud ja kahetseb tehtut. Suhtumine ametnikesse on positiivne. Seega R.Vainiku käitumist vangistuse kandmise ajal võib iseloomustada ainult positiivselt. Ta tegi erinevaid majandustöid, omandas õmbleja kutse ja väikeettevõtte töökorralduse eriala, sooritas riigieksameid, on motiveeritud kõrghariduse omandamiseks, on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, milles on aktiivselt osalenud ja programmi läbiviijate tagasiside näitas, et isik 7 on tunnistanud oma eksimusi, analüüsinud enda käitumist, suudab võtta vastutust iseenda ja lähedaste eest. Saab aru, mis põhjused on viinud teda õigusvastase käitumiseni ja oskab välja tuua alternatiivseid käitumisviise. Vabaduses Rene Vainikul on olemas garanteeritud töö- ja elukoht. xxx vald pakub talle sotsiaalelamispinda – möbleerimata 1-toalilist korterit xxx, xxx xx-xx. Korteri seisukord ei ole kiita. Praegu korteris ei ole isegi sanitaartehnikat. Vallavalitsuse esindaja lubab paigaldada seda, milleks teda tuleb teavitada üks kuu ette (tl 16). Samas R.Vainiku vabanemisfondi on kogunenud 1752 eurot, millega saab hankida minimaalselt elamiseks vajalikku mööblit ja tehnikat. Vabaduses on tal olemas kolm garanteeritud töökohta. Neist kahe suhtes on esitatud kirjalikud garantiikirjad. Kolmas töökoht on lubatud xxx vallavanema poolt. Kuriteo toimepanemise motiiviks oli võla tasumiseks raha saamine ehk omakasu. Seetõttu R.Vainiku materiaalne seisund vabaduses omab suurt tähtsust uute kuritegude toimepanemise riskide hindamisel. R.Vainik selgitas kohtuistungil, et võimalikkest tööandjatest (YYY OÜ ja XXX OÜ) sai teada teiste kinnipeetavate kaudu ning oma tööd näeb kas tõlketeenuse osutamises (valdab kõrgtasemel vene keelt) või juriidilistes konsultatsioonides (vastavat kogemust on saanud kirjutades teistele kinnipeetavatele kaebusi halduskohtule). Kaitsja poolt on esitatud YYY OÜ kinnitus, millest võib välja lugeda et R.Vainik’ule pakutakse võimalust teenida raha osutades tõlke- ja juriidilise nõustamise teenust. Äriregistrist nähtuvalt YYY OÜ tegevusalaks on „Muud mujal liigitamata eriehitustööd“. Ettevõttel on maksuvõlg üle 8 tuhande eurot. Majandusaasta aruanne 2020.a eest on esitamata. 2021.a III kvartalis tasutud maksudest oli tasutud 69,05 eurot riiklikke makse ja 105,45 eurot tööjõumakse. Nimetatud näitajate järgi YYY OÜ-l kas üldse puudub mingi majanduslik tegevus, või see on nullilähedane (veel üks võimalus on, et tegevus käib, kuid makse ei maksta, mis ei ole sugugi parem näitaja). Seega tegemist ei ole usaldusväärse tööandjaga. Mõnevõrra parem olukord on XXX OÜ-ga, kes on samuti lubanud R.Vainikule töökohta. Kontaktisikuga S. S.ga ei õnnestunud iseloomustuse koostajal ühendust võtta, kuigi talle korduvalt helistati ja ta pole ka tagasi helistanud. Äriregistrist nähtuvalt XXX OÜ tegevusalaks on „Muud eriehitustööd“. Kuidas ettevõte tegevus on seotud õigusnõustamisega või tõlketeenuse osutamisega jääb ebaselgeks. Nii YYY OÜ kui XXX OÜ puhul jääb küsitavaks ettevõtete tegevusala (ehitustööd) seos R.Vainikule pakutava töö iseloomuga – juriidiline nõustamine ja tõlketööd. Need mõlemad alad eeldavad vastava kõrghariduse olemasolu (filoloogia ja õigusteaduse alal), mida R.Vainikul ei ole. Asjaolu, et tal on suur kogemus halduskohtule kaebuste koostamises, ei näita veel tema oskusi ja teadmisi elukutselise juristina. Samuti jääb tema teadmiste ja pakutavate teenuste ring väga kitsaks. Sisult saab ta nõustada vaid kinnipeetavaid kinnipidamistingimustega seotud halduskohtu menetluses olevates vaidlustes vangla vastu esitatud kaebustes. Üldiselt teada on, et reeglina kinnipeetavatel on väga piiratud või üldse olematud rahalised vahendid. Ebaselgeks jääb kuidas YYY OÜ ja XXX OÜ kavatsevad R.Vainiku poolt osutatavate teenuste kaudu kasu teenida. Garantiikirjadest ja R.Vainiku selgitustest nähtuvalt aga tegemist on just tasulise teenuse osutamise plaaniga, mitte heategevusega. Ebarealistlik on ka plaan hakata osutama tõlketeenust. Nii Eestis tervikuna kui Ida-Virumaal märkimisväärne arv eesti keelt emakeelena rääkivaid isikuid oskavad heal tasemel ka vene keelt. See ei tähenda aga, et igaüks neist oleks võimeline osutama kvaliteetset tõlketeenust. Olmeteemadel ja üldist juttu võõrkeeles rääkimine ja professionaalse 8 tõlketeenuse osutamine on väga erinevad asjad. Kui R.Vainik on pidanud silmas tõlketeenuse osutamist kinnipeetavatele suhtlemises kinnipidamisasutuse administratsiooniga või halduskohtuga, siis sel juhul tõusetub sama probleem, ehk kinnipeetavatest klientide varatus ja sellest tingitud võimatus teenuse eest tasuda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on täiesti ebarealistlikke plaanidega ning YYY OÜ ja XXX OÜ näol on tegemist ettevõtetega, mille puhul ei saa kuidagi olla kindel, et nad tõesti võtavad R.Vainikut tööle ja annavad talle võimaluse seaduslikku sissetuleku teenimiseks. Samas R.Vainikul on ikkagi olemas kindel töökoht vabaduses, nimelt xxx vallas. Nii kinnitas xxx vallavanem, et R.Vainikuga vesteldi telefoni teel ja ta oli nõus tegema miinimumpalga eest heakorratöid. Sellist tööd saab vald temale ka pakkuda. Seega vabaduses on R.Vainikul garanteeritud töökoht heakorratööde alal xxx vallas. Hinnates R.Vainiku ja tema leibkonna (K.V. ja kaks alaealist last) materiaalseid väljavaateid vabanemise korral xxx valla ühetoalises sotsiaalkorteris koos elama hakates, ei saa öelda, et need on kuidagi head. Vabanemisfondis on küll olemas 1752 eurot, kuid sotsiaalkorter on tühi, sh möbleerimata ja elamiseks minimaalselt vajalikku (mööbel, olmetehnika jne) soetamiseks võibki kogu see summa ära kuluda. R.Vainik ise hakkab saama miinimumpalka heakorrastustööde eest xxx vallavalitsuse poolt. K. V. sissetulekuks on vanemahüvitis ja muud peretoetused. Tema ülalpidamisel on kaks väikest last. Kuigi R.Vainik ei ole laste isana registrisse kantud väidab ta, et need on tema lapsed ja ta soovib elada K.V.ga ja lastega koos, vaatamata sellele, et nende abielu K.V.ga oli 2021.a lahutatud K.V. hagi alusel. Tsiviilasja nr xxx materjalidest (hagiavaldusest ja 14.06.2021 kohtuistungi protokollist) nähtuvalt lahutamise põhjuseks on abielusuhete katkemine, mida on kinnitanud ka R.Vainik ise tsiviilkohtu istungil, seejuures K. V. avaldas, et ootab last teiselt mehelt. R.Vainik ja K.V. abielulahutusse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Nii vangla iseloomustusest, kui R.Vainik poolt 29.12.2021 kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt abielu lahutati, et luua K.V.’ule üksikema staatus ning seeläbi saada rohkem toetusraha ja parandada materiaalne seisund. Ehk siis lahutamise põhjuseks ei olnud suhteprobleemid, vaid nii oli majanduslikult kasulik. Vangistusest vabanedes aga kavatsevad nad koos elama hakata. Praegu elab K.V. lastega Tallinnas. Seega sisult tegemist on näiliku abielulahutusega (sisult on säilinud samad abielusuhted) ja sel viisil riigi petmine on ilmselges vastuolus seaduse mõttega (toetada materiaalselt abivajavaid üksikemasid, kel reaalselt puudub elukaaslase tugi ja materiaalne toetus). Antud juhul aga R.Vainik on kogu menetluse kestel rõhutanud oma soovi minna tööle ja teenida legaalset sissetulekut, et toetada peret. Just sel viisil ehk kooskõlas seadusega võis ja pidi ta andma ülalpidamist naisele ja lastele, mitte aga pettes riiki. See, et vangistust kandes nõustus R.Vainik sellise seadusega mõttega vastuolus oleva skeemiga (näiliku abielulahutuse teel luua abikaasale üksikema staatust, et saada rohkem toetusi) näitab, et täielikku õiguskuulekuseni jääb R.Vainik’ul veel tükk maad minna ning alustades selliste esmapilgul süütute seadusest üle astumistega (keegi füüsiliselt viga ei saa, materiaalne kahju tekib vaid riigil ehk kellegi käest konkreetselt raha ära ei võeta), vabadusse sattudes ja saades tunduvalt rohkem võimalusi tegutsemiseks, võrreldes sellega, mis tal praegu vanglas on, ei saa välistada, et R.Vainik võib materiaalse kasu saamise eesmärgil hakata toime panema uusi ja järjest raskemaid seaduserikkumisi kuni uute kuritegudeni välja. Sündmuste sellise võimaliku arengu kasuks räägivad nii R.Vainik’u toime pandud kuriteo motiiv, kui tema varaline seisund vabaduses (ise saab miinimumpalka, naine vaid toetusraha, lapsed aga vajavad ülalpidamist ka kahe lapsega pere materiaalsed vajadused on üsna kõrged). Just ebapiisav sissetulek võib lükata R.Vainikut omakasu motiivil uue kuriteo toimepanemisele. Vangla iseloomustuse järgi R.Vainik on kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb vägivalla kasutamises, kui 9 tekib olukord, mida isik ei ole osanud ette näha. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul esinevad võlgnevused. Tuleb arvestada ka sellega, et R.Vainiku tutvusringkond koosneb enamasti karistatud isikutest. Teda toetav sotsiaalvõrgustik on üsna kitsas ja piirdub vennaga, abikaasaga ja lastega. Muu tutvusringkond pärineb vanglast ja enamus tuttavaid on kas praegused või endised kinnipeetavad. Faktiline abikaasa K. V. on varem kriminaalkorras karistatud ja kandnud karistust vanglas (karistus arhiveeritud). Telefonivestluses kinnitas K.V., et suhted R.Vainikuga on head, ootab teda väga. Omavahel tutvuti läbi ühiste tuttavate (ilmselt praegused või endised kinnipeetavad). Tugiisik A. Ü. tunneb R.Vainikut 2008.aastast ja ei poolda R.Vainiku soovi asuda elama xxxsse. R.Vainikul on plaan tuua Tallinnast xxxsse elama ka naine K.V. Tugiisik on soovitanud asuda elama Jõhvi rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, kuid see ei sobinud, sest R.Vainik soovib elada lastega koos, mis ei ole võimalik rehabilitatsioonikeskuses. Uus Põlvkond on aga valmis pakkuma R.Vainikule elukohta. A.Ü. sõnul R.Vainik’u näol tegemist on kergesti ärrituva isikuga. Sellega seoses tuleb märkida, et R.Vainiku kergesti ärrituv iseloom loob täiendavat riski, et konflikt- või pingelise olukorra tingimustes võib R.Vainik ärrituda, mis võib päädida füüsilise vägivalla kasutamisega. xxx Vabakoguduse pastor A. L. selgitas, et tal puudub igasugune kontakt R.Vainik’uga. Enne vangistust aga osales R.Vainik koguduse koosolekutel. Kauge sugulane D.P., kes on valmis R.Vainik’ut moraalselt ja materiaalselt toetama (tl 19) elab Soomes ja tema toetus taanduks telefoni teel hea nõu andmisega ja mõne rahasumma üle kandmisega, mida ta juba teeb praegugi ehk vabastamise korral saab R.Vainik D.P.lt sama tuge, mis tal juba praegu on. D.P. ei saa aidata teda Eestis töö leidmisega vms ega olla tema kõrval keeruliste eluolukordade tekkimise korral, mida ilmselgelt ei saa asendada telefonivestlusega. Vangla iseloomustuses viidatakse, et vestluse käigus ilmnevad R.Vainikul teatavad hoiakud, mis väljenduvad kriminaalse subkultuuri tunnustamises ning teatavas antipaatia väljendamises õigussüsteemi suhtes. Päritoluperekonnast suhtleb vend K. V.ga, kes käib ka kokkusaamistel. Pikaaegse vangistuse kandmise tõttu tuttavad on enamasti tekkinud vanglas. Ülaltoodud asjaolud osutavad, et nii praegu kui vabanemise korral R.Vainik’u kõrval ja tema suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga inimesed, mis ei pruugi toetada tema taasühiskonnastamist. Üldiselt teada on ning sama rõhutab ka kohtupraktika, et karistatud isikute puhul on retsidiivsuse ehk uute kuritegude toimepanemise risk tunduvalt suurem, võrreldes varem karistamata isikutega. Pidev suhtlemine endiste ja praeguste kinnipeetavatega võib toetada R.Vainikus juba välja kujunenud kriminaalset subkultuuri tunnustavat hoiakut ja antipaatiat õigussüsteemi suhtes. See omakorda võib soodustada uute kuritegude toime panemist. Iseloomustuses tuuakse välja, et 2021.a toimunud vabanemiseelse nõustamise käigus läbi viidud vestluste tulemusena rõhutatakse, et kinnipeetav vajab edaspidises elus tunnustust ja mõistmist ning nende saamise korral on ta võimeline kuritegudest hoiduma. Sellest võib järeldada, et tunnustuse ja mõistmise puudumise korral on ta võimeline uute kuritegude toimepanemiseks. Tõsiseks riskifaktoriks R.Vainiku puhul on alkohol. Iseloomustusest nähtuvalt enne vangistust tarvitas R.Vainik sageli alkoholi, see aitas tal vabamalt suhelda. Hetkel ei tunne vajadust alkoholi järele. On jõudnud veendumuseni, et saab elada ka ilma alkoholita. 10 Kohus ei nõustu vangla iseloomustuses toodud seisukohaga, et sooritatud kuritegu ei ole seotud alkoholiga. Kohtuotsusest nähtuvalt võttis R.Vainik kannatanu elukohast pudeli viina, mille tarvitas ära kuriteokaaslastega koos tagasiteel. Kuigi tõendeid selle kohta, et kuriteo toimepanemisel oleks R.Vainik olnud alkoholijoobes ei ole, vähemalt tema teojärgne käitumine ja iseloomustusest nähtuv (et on sageli tarvitanud alkoholi) osutab, et R.Vainik’u puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise riskid seoses alkoholi tarvitamisega. Ta on küll avaldanud, et ei tunne vajadust alkoholi järele. Samas praegu tal puudub reaalne juurdepääs alkoholile. Kuidas ta kujundab oma käitumist vabaduses jääb ainult oletada. Samas üldiselt teada on, et ka alkoholisõltuvusest vabaks saanud inimestelt juhtub nö tagasilangusi, kui nad hakkavad uuesti alkoholi tarvitama. Nii võib see juhtuda ka R.Vainikuga, kellel oleks vabaduses piiramatu juurdepääs alkoholile ja alkoholijoobes olekus võib ta toime panna uusi vägivallakuritegusid. R.Vainiku usueluga seoses märgib kohus järgmist. Vaimulikud A.P. ja M.S. avaldasid nõusolekut toetama R.Vainik’ut moraalselt ja vaimselt. Samas selline tugi on R.Vainikul olemas ka praegu. Nagu R.Vainik on selgitanud kohtuistungil A.P. ta isiklikult ei tunne, tema andmeid sai M.S. käest. S.’t aga tunneb varasemast ajast, enne kuriteo toimepanemist ja karistuse kandmisele asumist. Kohtul puudub võimalus kontrollida R.Vainiku usuelu sügavust ja siirust. Kuid toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema usulised veendumused ei takistanud tal vähimalgi määral tappa kannatanut jõhkral viisil omakasu motiivil. Ka siis ehk kuriteo toimepanemise ajal on R.Vainik osalenud usuliste koguduste koosolekutel, kuid vaatamata sellele kasutas ta küüniliselt piiblit kannatanu elamusse pääsemiseks (mängides palverändurit), ajades kannatanuga juttu piibliga seotud teemadel, millele järgnevalt aga jõhkralt ja halastamatult tappis 70-aastast kannatanut, pekstes teda käte ja jalgadega läbi, mitmel korral lõi kaasa võetud ahjuroobiga, ja võttis järjest kolm (!!!) nuga (ehk ei tahtnud oma teoplaanist mingi hinna eest loobuda), millest esimesega üritas lüüa kannatanut kõhtu (nuga läks kõveraks), teisega üritas lõigata kannatanu kõri läbi (nuga oli nüri) ja lõpuks haaras kolmanda noa, millega kannatanu enne seda kooris kartuleid ja lõi sellega kannatanut kõrva, nina ja lõpuks suhu, jättes nuga suuõõnde, tulles majja tagasi ja nähes, et kannatanu on veel elus ja koriseb, selle asemel, et anda temale abi ja püüda tema elu päästa võttis kätte veelgi kindlama tapmisriista – kirvest ja lõi sellega mitmel korral kannatanut näkku. Seejärel hakkas otsima äsja tapetud kannatanu kappidest raha. Küünilisena näib nii jõhkra kuriteo tulemusena saadu – pudel viina ja pakk suitsu. Ehk nii tühjade asjade pärast võttis R.Vainik kannatanult elu. Kuriteo asjaolude pinnalt vaadatuna tekib kahtlus, kas inimeetika üldised väärtused (rääkimata kristliku usu aluspõhimõtetest) tähendasid süüdimõistetu jaoks midagi, kui teise inimese tapmise keeld on juba Vana Testamendi ajast tuntud dekaloogi üheks põhjapanevaks käsuks. Kui ka kuriteo toimepanemise ajal elas R.Vainik väliselt usuelu, siis ei saa välistada, et ka praegu tema suhtumine ja seos usuväärtustega on näilik ja sellega soovib R.Vainik näidata ennast paremast küljest, et saada rohkem võimalusi vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Kuigi R.Vainik tunnistas kohtuistungil kuriteo toimepanemist, nähtub iseloomustusest, et päris nii see ei ole. Nt iseloomustuse järgi selgitab ta juhtunu nii, et läks varastama, aga majaomanik oli kodus ning osutas vastupanu, mille käigus tappis teda, kuid eesmärgiks ei olnud tappa. Kohtuotsusest nähtub, et juba kannatanu poole liikudes oli ta valmis kannatanut tappa, millest R.Vainik ongi rääkinud kuriteokaaslastele J.tele. Sellele osutab ka asjaolu, et ta võttis kaasa ahjuroobi (et kasutada seda kannatanu suhtes), aga ka piiblit, et köita kannatanu tähelepanu kõrvale ja saada kannatanu elamu sisse, mängides palverändurit. Kui süüdimõistetu sisuliselt ei tunnista oma süüd, kuid on valmis rääkima ametnikele ja kohtule vastupidist juttu, et saada rohkem võimalusi soovitu saavutamiseks (ennetähtaega vabanemiseks), siis ei saa välistada, et ka muudes küsimustes võib ta olla petlik ja tema lubadusi ei tohiks usaldada. Kuritegusid sooritanud isikute puhul säilib alati mõningane risk, et nad jätkavad tavaellu naastes kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb sellise riski esinemise tõenäosust hinnata. Seda kinnitab ka kõrgema astme kohtupraktika, mille kohaselt on 11 vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul kuriteo asjaolud isegi pärast nii pikaajalist (25-aastast) vangistuses viibimist annavad alust arvata, et R.Vainik’ult lähtuv retsidiivsusrisk on tema vabastamiseks jätkuvalt liiga suur ja tema hoiakud (vähemalt osaliselt) jätkuvalt kuritegelikud. Ei saa öelda, et R.Vainik on vanusega muutunud tasakaalukaks ning tema hoiakud ja mõttemallid on orienteeritud eranditult seaduskuulekusele. Pigem on R.Vainik orienteeritud oma eesmärkide saavutamisele ja plaanide realiseerimisele. Sellele osutab nt tema keeldumine minna elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“, nagu tugiisik on seda temale soovitanud. Kuigi tugiisik oli vastu R.Vainik’u soovile xxxsse elama asuda, jäi R.Vainik oma soovile kindlaks ja jätkuvalt soovib minna elama tema valitud kohta, et elada seal koos tema valitud isikutega (endise abikaasaga ja tema/nende lastega). Ehk siis tema jaoks esiplaanil on tema enda soovid ja eesmärgid. Seadusekuulekus jääb tahaplaanile ning vajadusel, kui see on temale või tema jaoks olulise inimese (nt abikaasale) kasulik võib ka seadusest üle astuda. Sisuliselt selliselt (aga muidugi tundivalt raskemas füüsilise vägivalla vormis) on ta tegutsenud ka kuriteo toimepanemise ajal, mille eest ta karistust kannabki (peksis läbi ja seejärel tappis kannatanu ära, et saada raha). Kohtu arvates ka vabanemisjärgne elukeskkond ei pruugi toetada R.Vainiku resotsialiseerumist, mis pärast niivõrd pikka vangistust on ka äärmiselt vajalik. K. V. on varem samuti karistatud isik, kes on kandnud ka vabadusekaotuslikku karistust. Valdav enamus kontakte ja tuttavaid on R.Vainikul endiste või praeguste kinnipeetavatega. Vaevalt saavad nad aidata R.Vainikul püsida seaduskuulekal rajal. Ka tema planeeritud vabanemisjärgne töökoht on seotud kinnipeetavate õigusalase nõustamisega ja tõlketeenuse osutamisega. Ehk siis vabanemise korral R.Vainik’u sotsiaalne võrgustik jääb praktiliselt samaks, mis tal praegu vanglas viibides on. Sage ja tihe kontakt kinnipeetavatega ja kriminaalkorras karistatud isikutega pigem ei avalda positiivset mõju R.Vainiku taasühiskonnastamise protsessile, sest sisult jääb ta samade küsimuste ja probleemide ringi, millega ta tegeleb praegu vanglas olles. Seda saab välistada ainult juhul, kui R.Vainik asub tööle heakorrastustööde alale ja ei puutu enam kokku ei karistatud isikutega ega kriminaalmenetlusega ja vangistuse kandmisega seotud küsimuste lahendamisega, milleks R.Vainik ise oma valmidust üles ei näidanud, mistõttu pigem tuleb eeldada, et tema praegused kontaktid ja suhtlusringkond, millesse kuuluvad enamasti karistatud isikud, jääb suuremas osas samaks ka peale vabanemist ehk ka vabaduses ootab teda kriminaalne tutvusringkond. Kuigi R.Vainik on omandanud õmbleja kutse ja väikeettevõte töökorralduse eriala (tl 68-69) ei seosta ta oma tulevikuplaane nimetatud kutsetega. Ta ei soovi asuda vabaduses tööle õmblejana ja ei nähtu, et ta oleks uurinud võimalusi vabaduses sellise kutsega töökoha leidmiseks. Pigem on tegemist tööga, mida ta oli nõus tegema vangistuses olles, kuid valikuvõimaluste korral ta seda tööd pigem ei teeks. Väikeettevõte töökorralduse eriala sai omandatud 2005-2006 aastatel ja peale seda pole R.Vainik vastavat töökogemust saanud. Ainult teooria tasemel 15 aastat tagasi omandatud eriala on praegustes tööturutingimustes sisult kasutud ning R.Vainikul ei ole mingit võimalust neid reaalses elus rakendada. Kaudselt tunnistab R.Vainik seda ka ise, näidates üles soovi tegeleda kitsa valdkonnaga (kinnipeetavate kaebustega) piiratud juriidiliste küsimuste lahendamisega ja venekeelsetele klientidele tõlketeenuse osutamisega. Vangistuse kandmise ajal on R.Vainikul välja kujunenud töödistsipliin- ja harjumus. Samas ei seondu tema senised tööülesanded (õmbleja, toidujagaja, koristaja, pesumaja töötaja) tema kavatsustega vabaduses (õigusnõustamise ja tõlketeenuse osutamine) ning ainult heakorrastustööd kattuvad sisult tema seniste tööülesannetega. Sellise töö eest aga lubatakse talle vaid miinimumpalga, millest kahe lapsega ja mittetöötava naisega pere ülalpidamine võib osutuda üle jõu käivaks ja sellest võib tal tekkida kiusatus hakata raha teenima ebaseaduslikul viisil, sh kuritegusid toime pannes. 12 Tuleb arvesse võtta ka R.Vainik vanust. Ta on 46-aastane ehk keskealine meesterahvas. Pensionieani jääb tal veel mitukümmend aastat. Kriminoloogilised uuringud ja kohtupraktika aga kinnitavad, et erinevalt pensioniealistest inimestest, kes sooritavad kuritegusid väga harva, noored ja keskealised meesterahvad panevad kuritegusid toime palju sagedamini. Praegu R.Vainik avaldab, et mõistab oma tegu ja tagajärgi. Tunnistab minevikus olnud probleeme. Samas varasematest (2013.
2. a)vestlustest nähtub, et vähemalt siis ei teadvustanud Rene Vainik enda osa õigusrikkumise toimepanemises ja oli võimeline vastavalt vajadusele samamoodi tegutsema ja käituma kui aastaid tagasi (vt vangla iseloomustuse lk 2, „23.01.2013 läbis ITK põhise vestluse…“). Rene Vainik on pikemat aega viibinud kontrollitavas keskkonnas ning olenemata tema lubadustest tema käitumine vabaduses võib olla hoopis teist laadi. Selle kasuks räägivad ka ülalpool käsitletud asjaolud. Kohtu arvates kaitsja viidatud ja RH väljavõttes (tl 54) kajastatud retsidiivsuse riski protsenti ei saa arvesse võtta, sest kehtiva kohtupraktika järgi „riskiprotsente ei ole võimalik, otsustades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle, kasutada (vt RKKKm nr 1-0914104, p 27; Tartu Ringkonnakohtu 6.05.2020 määrus asjas nr 1-17-2696, p 25 ja varasemad). Viru Vangla 18.03.2021 vastusest taotlusele nähtub niipalju, et R.Vainik on taotlenud ITK-sse sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ määramist, kuid vangla ei pidanud seda vajalikuks (tl 74). Samas ei nõustu kohus kaitsja käsitlusega, et see näitab, et R.Vainikuga seotud retsidiivsuse riskid on olematud ja just seetõttu ei pea vangla vajalikuks R.Vainikule veel ühe täiendava sotsiaalprogrammi määramist. Vangla vastusest nähtub vaid, et süüdimõistetu poolt on varasemalt läbitud erinevad sotsiaalprogrammid, vestlused jm tegevused ja riske maandavaid tegevusi aga planeerib juhtumikorraldaja. Seetõttu kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale konkreetse sotsiaalprogrammi määramist. Seni läbitud taasühiskonnastavad tegevused on aidanud kaasa probleemide lahendamise oskuse arendamisele ning majandusliku toimetuleku oskuse suutlikkusele. Samas kohtu arvates ei saa veel ühe sotsiaalprogrammi määramisest keeldumist tõlgendada nii, et riskifaktorid üleüldse või need riskid, millele vastav taotletav sotsiaalprogramm on suunatud, on kinnipeetava puhul olematud. Juhtumikorraldaja ei pidanud selle konkreetse programmi määramist eesmärgipäraseks. See võis aga olla tingitud sellest, et juhtumikorraldaja hinnangul riskifaktorid, millele programm on suunatud ei ole konkreetse kinnipeetava puhul piisavalt aktuaalsed (aga esinevad muud riskifaktorid, millega see programm aga ei tegele). Samas ei tähenda see, et kinnipeetaval ei olegi ühtegi retsidiivsuse riski suurendavat riskifaktorit, vaid ikkagi, et konkreetne programm sobib juhtumikorraldaja arvates pigem teistele kinnipeetavatele (vastavalt nende toimepandud kuriteo iseloomule, riskidele jne). Kaitsja esitatud 21.08.2020 vangla vastus R.Vainik avavanglasse üle viimisest keeldumise kohta puutub antud juhul asjasse niipalju, et sellest nähtuvalt R.Vainik on ise soovinud avavanglasse ümber paigutamisest (tl 58), kuid vangla keeldus sellest põhjusel, et sel ajal (2019.
3. a)oli tal kehtiv distsiplinaarkaristus ametniku korraldusele allumatuse tõttu (tl 55-56). Samal põhjusel keeldus vangla R.Vainuku avavanglasse ümber paigutamiseks ka 2020.a (sest juulis 2020.a määrati R.Vainikule distsiplinaarkaristus võõras kambris viibimise eest – vt Viru Vangla 18.10.2021 vastus taotlusele tl 59-60). Samast vastusest nähtub veel, et vanglal ei ole usaldust R.Vainik’u suhtes, sest 26.01.2021 on ta käinud psühholoogi vastuvõtul, kus soovis jõulisel ja manipulatiivsel viisil, et temale koostatakse psühholoogiline profiil, kuigi seda sai teha vaid kliiniline psühholoog. Lisaks puudub vanglal usaldus R.Vainik’u vastu ka muu infoga seoses, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang ja seetõttu täpsemat infot ei saa vangla avaldada. Samas vastuses osutatakse veel, et 15.07.2021 toimus R.Vainik’u vestlus vangla direktori asetäitjaga A.Möldri’ga, mille käigus R.Vainik on avaldanud soovi läbida sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, sest tema (R.Vainik’
4. u)arvates tema kuriteo põhjus-riskid on maandamata. Sellest 13 tulenevalt vähemalt 2021.a juulis vestluses vangla direktori asetäitjaga on R.Vainik ise avaldanud, et mitte kõik tema kuriteoga seotud riskind on piisaval määral maandatud (ehk pidas võimalikuks sellest riskist tulenevalt uue kuriteo toimepanemist ja sellest juhinduvalt taotles vastava sotsiaalprogrammi määramist). Kui vestluse käigus väljaöeldu (et tunneb vajadust riske maandada) ei vastanud tõele ja tegelikult ei näinud R.Vainik enda puhul mingeid riske, siis nähtub tema käitumisest selge vanglaametnikke manipulatsiooni soov, millele viitab ka vangla ülaltoodud vastustes. Selline käitumine veelgi süvendab kohtu kahtlusi R.Vainiku kahetsuse siiruse ja lubaduste usaldusväärsuse suhtes. Kui R.Vainik on üritanud manipuleerida vanglaametnikke, siis samal viisil võis ta käituda ka antud menetluses tingimisi ennetähtaja küsimuse üle otsustamisel. Kuigi Viru vangla ja prokurör toetavad Rene Vainiku ennetähtaegset vabastamist, kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Kohus on eelpool põhjendanud, miks ei pea R.Vainik’u ennetähtaegset vabastamist õigustatuks. Need kohtu järeldused jäävad muutmata kujul kehtima isegi tingimusel, kui R.Vainik’u suhtes kasutatakse vabastamise korral elektroonilist valvet. See abinõu ei võimalda kontrollida, kus isik parasjagu asub ja millega tegeleb. See on suuteline vaid anda teavet, kas isik asub tema elukohas paigaldatud raadiosaatja kehtivusala sees või on sellest väljas. Seda teavet aga ei ole võimalik kuidagiviisi kasutada uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Vägivallakuritegusid saab isik toime panna ka kodus viibides või olles väljas kriminaalhooldusametnikult eelnevalt saadud loa alusel. Nt tööajal, kui teda lubatakse graafiku järgi mitmeks tunniks kodust lahkuda võib isik tegeleda ka muude asjadega, oma äranägemise järgi ja see ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kuidagi kontrollitav. Isegi kui ametnik teeb kontrolli kohapeal ja tuleb R.Vainik’u töökohta, ilmselge on, et ta ei hakka seda tegema iga päev 12 kuud järjest (sellist tähtaega pakub kriminaalhooldusametnik elektroonilise valve kohaldamiseks). Ehk elektrooniline valve jääb kehtima vaid formaalselt ning sellega ei ole võimalik ära hoida uute kuritegude toimepanemist tingimisi ennetähtaja vabastatud isiku poolt. Tuleb arvestada ka seda, et prokuröri vastav arvamus (tl 35) on põhistamata, selles viidatakse vaid vangla arvamuses toodud argumentidele ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa sellel põhistamata arvamusel sisulist kaalu olla (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Eeltoodu alusel leiab kohus, et R.Vainik tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 14