Obsah (6)

§ 262§ 15§ 12§ 16§ 56§ 47

4-22-754 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2022. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-754 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Rait Saluri

§ 262

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 262

lg 1 alusel rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o otsuse sisu 240 eurot Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.03.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,001115 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik M.T. koostas 07.02.
3. a väärteoprotokolli nr AB1582636 Rait Saluri suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta tekitas korduvalt müra, kuulas korteris valjult muusikat ja oli ka vali jutt, millega häiris oluliselt korteris X elavate naabrite rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00 – 06.
4. Sellega ta rikkus korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime

§ 262lg 1 nimetatud väärteo.

4-22-754

1. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.03.
2. a otsusega määrati R. Salurile

§ 262lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.

1. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega. R. Saluri tunnistab, et rikkus öörahu ühel korral, aga teist rikkumist ei ole ta toime pannud. Pärast politsei lahkumist ei keeranud ta volüümi nuppu juurde ning teine kaebus tuli tema hinnangul kas esimese rikkumise ajal või siis, kui ta rääkis naabriga, jättes toaukse lahti, olles enne seda muusika juba vaiksemaks pannud. Lisaks märgib R. Saluri, et talle määratud rahatrahv on liiga suur ning ta ei ole seda võimeline maksma – ta saab X eurot palka, millest X kulub üürile. R. Saluri hinnangul on 240 euro suurune rahatrahv ebaaus eelkõige seetõttu, et ta pole kahte rikkumist toime pannud. Määratud trahv tuleks tühistada, kuna olukord on lahendatud, ta on oma rikkumisest aru saanud ning lubanud, et rohkem seda ei juhtu. Samuti ei võimaldatud R. Saluril olla kohtuvälise menetleja otsuse koostamise juures. R. Saluri soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et R. Saluri on toime pannud temale etteheidetava süüteo ning rikkumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 262lg 1 järgi.

Tunnistajate K. G. ja K.-E. K. ütlused on sarnased selles, et R. Saluri kasutatavast korterist kostis valju muusikat samal õhtul kahel erineval kellaajal. Seetõttu helistati ka kahel korral umbes pooletunnise vahega Häirekeskusesse. Määratud karistus on proportsionaalne. Otsuse muutmiseks või tühistamiseks seega alused puuduvad. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
2. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas R. Saluri on talle ette heidetavad teod toime pannud (I). Seejärel otsustab kohus isiku karistamise (II) ja lahendab menetluslikud küsimused (III). (I)
3. R. Saluri ja K. G. elavad mõlemad X vallas X külas XXX asuvas majas. K. G. sõnul oli ta 06.02.
4. a oma kodus XXX asuvas korteris. Alates kella 19.30 kostus tema all olevast korterist nr X vali muusika ning oli tugev vibratsioon. See jätkus ka peale kella 22 ning segas magamist. Kell 23.03 teatas ta probleemist Häirekeskusele. Politsei käis alumise korruse elanikega rääkimas ning korraks pandi muusika kinni. Umbes 5 minutit peale politsei lahkumist pandi muusika uuesti mängima ja tunnistaja helistas korduva lärmi tõttu uuesti Häirekeskusesse. K. G. sõnul ongi tegemist pideva probleemiga – korteri nr X elanikud teevad öörahu ajal lärmi, ta ei saa magada ega järgmiseks tööpäevaks end välja puhata (tl 26).
5. Sündmusele reageeris politseiametnik K.-E. K. , kes jõudis sündmuskohale kell 23.
6. Trepikotta jõudes kuulis ta kohe muusikat. Ta tuvastas, et korteri nr X ukse taga on kuulda valju muusikat ning jutukõminat. Korduva koputamise peale uks avati. Korteri üürnik R. Salurile selgitati, et korterist kostub valju muusikat, mis häirib naabrite öörahu. Tundus, et isik sai sellest aru ja ametnikud lahkusid. Kell 23.35 (ülekuulamises märgitud ekslikult tehioludega 2 4-22-754 mittehaakuv tund aega varasem kellaaeg) olid ametnikud veel koridoris, kui samale aadressile tuli uus väljakutse lärmi jätkumise kohta. Tunnistaja kuulis ka ise koridoris olles, kuidas korterist nr X kostus muusika ning hindas seda öörahu rikkuvaks (tl 25). R. Saluri märkis väärteoprotokolli ütluste lahtrisse läbivalt suurte tähtedega: „Ei kirjuta alla“ ja õiguste selgitamise kohale: „Keeldun allkirjastamast“.
7. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlustega leidnud kinnitust, et XXX asuvast korterist kostus peale kella 23 valju muusikat. See häiris ülemisel korrusel elavat naabrit ning tundus häirivana ka sündmusele reageerinud ametnikule.
8. KorS § 56 lg 2 kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. 06.02.
9. a oli pühapäev, seega polnud tegemist puhkepäevale eelneva ööga ning müra tekitamine oli keelatud alates kell 22.
11. Karistusseadustiku (

) § 262 lg 1 kohaselt on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine karistatav. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 262hõlmab ka Kor

S § 56 lg-s 2 kirjeldatud nõuded. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas (nt korteris), avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (RKKK 4-16-6493, p 8.2). 12. Asjas on tõusetunud vaidlus, kas tegemist oli korduva öörahu rikkumisega. Häirekeskussesse tehtud kõnede ajaline vahe oli suhteliselt väike. Samuti nähtub politseiametnikust tunnistaja ütlustest, et nad olid väljakutse saamise ajal sealsamas koridoris. Kohtu hinnangul tingis olukord Häirekeskusele kahe erineva kõne tegemise. Kas sellistel asjaoludel öörahu rikkumist tuleks juriidiliselt käsitada korduva või jätkuva teona, ei oma kohtu hinnangul suuremat tähendust. Võimalik korduvus teo kvalifikatsiooni ei muuda. 13.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Kohus on seisukohal, et R. Saluri on teo toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta pikema ajavahemiku jooksul (umbes kella 19.30 – 23.35) lasi enda poolt üüritavas korteris valju muusikat ja korterist kostus ka jutukõminat, mis häiris naabrit ning valju muusika ja jutukõmina jätkumine ka pärast politseiametnike lahkumist näitab, et ta sisimas nõustus sellise rikkumise sooritamisega. Asjaolu, kas R. Saluri jättis pärast ametnike lahkumist enda korteri ukse lahti või mitte, kas konkreetselt tema keeras muusika korteris valjemaks või mitte vms, ei oma käesolevalt tähtsust, kuna kohus on tuvastanud, et menetlusaluse isiku poolt üüritavas korteris jätkati ühel või teisel moel naabrite öörahu häirimist valju muusika ja jutukõminaga. Korteri õiguspärane valdaja vastutab korterist väljapoole levivate ja naabreid häirivate igasuguste mõjutuste eest.
2. Kohus ei tuvastanud R. Saluri teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II) 3 4-22-754
3. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 17.

§ 262

lg 1 sätestab, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on valinud kergemaliigilise karistuse. Arvestades, et tegemist on varem karistamata isikuga, on see igati põhjendatud. 18.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 19.

§ 47kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Seega võib rikkumise eest määrata rahatrahvi kuni 400 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. R. Salurile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv veidi üle sanktsiooni keskmist määra ehk 240 eurot.

1. Kohus ei näe aluseid karistuse kergendamiseks. Tema rikkumine mõjutas ülemise korruse naabri öörahu arvestatavalt pikka aega ning selle lõpetamiseks oli vaja teha kaks erinevat kõnet Häirekeskusele. Menetlusaluse isiku märked protokollis ning kaebuse sisu ei anna alust järelduseks, et R. Saluri tehtut kahetseks.
2. Kaebaja väidab, et ta ei ole võimeline nii suurt rahatrahvi tasuma. See aga ei ole aluseks karistuse vähendamisele. Karistusraamid määrab seadusandja ning kohus kohaldab neid seadusest ning väljakujunenud kohtupraktikast tuleneval viisil.
3. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud rahatrahvi ositi tasumist. Tema esile toodud asjaolud annaksid nende tõendatuse korral aluse ajatada trahvi tasumist maksimaalselt 2-3 kuule. R. Saluril on olnud arvestatavalt pikk aeg oma sissetulekute ja väljaminekute planeerimiseks selliselt, et igakuisest sissetulekust vähem kui veerandi moodustav rahatrahv korraga tasuda. Selleks annab täiendava võimaluse ka kohtuotsuse jõustumine kõige varem 30 päeva möödumisel. (III)
4. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja tunnistajate ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et R. Salurile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi. Kuigi R. Saluri on õiguste ja kohustustega tutvumise kohta keeldunud väärteoprotokolli enda allkirja märkimast, siis on ta ilmselgelt omakäeliselt trükitähtedega kirjutanud, et keeldub allkirjastamast. Seega ei ole kohtul kahtlusi selles, et menetlusalusele isikule tema õigusi ametniku poolt ka tegelikult tutvustati (tl 24-24 pöördel). Kuigi toimiku materjalidest nähtuvalt menetlusalust isikut üle ei kuulatud, siis kohtu hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, et rikkumise asjaolusid igakülgselt hinnata. Samuti on R. Saluril olnud võimalik oma kaebuses selgitada enda nägemust rikkumise asjaoludest.
5. Väärteomenetluse seadustikust ega väärteoprotokollist ei tulene menetlusalusele isikule õigust viibida otsuse koostamise juures ja anda ütlusi. VTMS § 69 lg 6 sätestab, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas 4 4-22-754 vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Nimetatud teave kajastub ka väärteoprotokollis, mille koopia R. Salurile eelduslikult ka anti. Menetlusalune isik aga ei ole soovinud VTMS §-s 69 lg 6 järgseid õigusi kasutada. Et R. Saluri jättis ilmselt oma õigustega põhjalikult tutvumata, ei muuda õigusnormidega kehtestatud protseduuri õigustühiseks.
6. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.03.
7. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna. Eelnevast tulenevalt jätab kohus R. Saluri kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5