6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused GelvoraSergel OÜ esitas 23.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Š. K.lt (võlgnikult) 1888,52 euro saamiseks. Š. K. esitas 11.01.2022 nõudele vastuväite. 11.01.2022 vastuväites tunnistas võlgnik põhinõuet summas 1163,90 eurot, märkides seejuures, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses 21.02.2021-01.01.2024 ja võlgnikul puudub sissetulek ja tal ei ole võimalik kohustusi täita enne 2024. aastat. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-142923 14.02.2022 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.02.2022 tegi Viru Maakohus asjas osalise maksekäsu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17.07.2019 laenulepingu nr xxxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 1163,90 eurot. 14.02.2022 kohtumäärusega jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõude (so viivise- ja menetluskulude nõuded) Š. K. vastu Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavaldusena ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, sh menetluskulude nimekiri ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 02.03.2022 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega ning tasus hagilt täiendava riigilõivu. Hageja kõrvaldas 14.02.2022 kohtumääruses näidatult puudused. 2
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista intressivõlgnevus 135,81 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 591,58 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja XXX AS vahel 17.07.2019 järelmaksulepingu nr xxxxxxxx alusel tekkinud intressivõlgnevuse 135,81 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 591,58 eurot (periood 19.01.2020 kuni 02.03.2022, viivisemäär 24% aastas, päevas 0,066%, põhinõudelt 1163,90 eurolt).
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 265 eurot (riigilõiv 245 eurot, 3
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.