← Eesti

2-19-11844/67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-11844 Tsiviilasi A.A.i, C.C. ja B.B. hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A.i, C.C. ja B.B. apellatsioonkaebuse hind iga hageja osas 783 eurot V.K. apellatsioonkaebuse hind iga hageja osas 823,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuni 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A.i, C.C. ja B.B. apellatsioonkaebus V.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), C.C. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.N., lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Forstiman Apellant (kostja): V.K. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Natalja Kutepova RESOLUTSIOON
  3. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Viru Maakohtu
  4. juuni 2021 otsus muutmata.
  5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. A.A. (sünd XXXXXXXXX) (hageja I), C.C. (sünd XXXXXXXXX) (hageja II) ja B.B. (sünd XXXXXXXXX) (hageja III) esitasid oma seadusliku esindaja (ema) K.N.i kaudu 07.08.2019 maakohtule V.K. (kostja/isa) vastu hagi igakuise elatise väljamõistmiseks suuruses mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejate väidete kohaselt elavad hagejad koos emaga X, kostja elab ja töötab Tallinnas. Kostja käis hagejate juures nädalavahetustel, kuid hagejate ülalpidamises osales minimaalselt, tasudes poole korteri, kus hagejad koos emaga kuni
  7. a oktoobri lõpuni elasid, kommunaalkuludest ning ostes aeg-ajalt toiduaineid. Alates 01.11.2019 elavad hagejad koos emaga kostjast eraldi. Hagejate igakuised vajadused moodustavad 2650,49 eurot, sh hagejal I 866,60 eurot, hagejal II 888,33 eurot ja hagejal III 895,56 eurot. Hagejatel I ja II on raske puue, hagejal III on astma ja ülekaal, mistõttu tuleb teha kulutusi nende tervise parandamiseks. Hagejate pere sissetulek on 2315,52 eurot, sh ema töötasu 1210,23 eurot, töövõimetoetus 263,11 eurot, peretoetused 520 eurot ja puudega lapse toetused 322,18 eurot. Hagejate kulusid aitavad katta ema vanemad. Hagejate esindaja kinnitas 22.01.2020 kohtuistungil, et alates
  8. a novembrist on kostja tasunud hagejatele elatist miinimummääras, s.o 876 eurot kuus. Kuni selle ajani andis kostja hagejatele ülalpidamist vahetult, kuid seda ebapiisavalt, paarisaja euro ringis kuus kokku.
  9. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja alaline elukoht XXXXXXX, kus ta elas kuni
  10. a novembrini koos perega ning osales hagejate kasvatamises ja ülalpidamises vahetult: maksis eluasemekulud, ostis toitu, riideid ja koolitarbeid, käis hagejatega sanatooriumis. Kuivõrd kostja töötab Tallinnas, viibib ta tööpäeviti Tallinnas. Kuna ema viis lapsed 01.11.2019 pere ühisest elukohast minema, on kostja alates
  11. a novembrist tasunud hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Nõutud elatis 810 eurot kuus (270 eurot lapse kohta) on põhjendamatult suur ja kostja palus vähendada seda poole võrra. Asjas puuduvad andmed, et hagejate kulud oleksid suuremad Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu keskmisest. Hagejate kulud on miinimumelatisest väiksemad mh mastaabisäästu tõttu. Elatise määramisel tuleb arvestada hagejatele makstavaid riiklikke toetusi. Kostja arvates peab ema hagejaid ülal toetustest ja elatisest, mis kokku teeb üle 1600 euro kuus. Selline olukord ei ole seaduslik ega õiglane. Kostja sissetulekuks on töötasu 1866 eurot ja sotsiaaltoetus 41,70 eurot kuus. Kostjal on keskmine puue ja osaline töövõime, mistõttu vajab ta ravimeid, protseduure ja erijalatseid. 2 Kostjale kuulub korter X XXXXXXX (mille laenu ta tasub), kinnistu XXXXXXX ja ½ korterist XXXXXXX.
  12. Viru Maakohus tegi 24.03.2020 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja iga hageja kasuks elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.11.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tartu Ringkonnakohus tühistas 14.08.2020 otsusega maakohtu otsuse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. MAAKOHTU LAHEND
  13. Viru Maakohus rahuldas
  14. juuni 2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise iga hageja kasuks 183 eurot kuus alates
  15. augustist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt elasid hagejad kuni 01.11.2019 hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale kuuluvas korteris XXXXXXX. Kohtupraktika järgi ei saa vaidluse korral üksnes hagejate ja kostja koos elamise faktist teha järeldusi, kas kostja on andnud ülalpidamist piisavas ulatuses, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kohtul tuleb seega välja selgitada, kui palju andis kostja hagejatele vahetult ülalpidamist hagi esitamisest kuni vanemate lahku kolimiseni. Kohus on selgitanud, et kostjal tuleb esitada tema poolt lastele perioodil 07.08.–31.10.2019 vahetu ülalpidamise andmisena tehtud kulutused arvestatuna iga lapse kohta eraldi koos viidetega tõenditele. Kostja on esitanud kulude aruanded
  16. a märtsist augustini ja märtsist oktoobrini ning hulgaliselt maksekorraldusi. Suur hulk maksekorraldusi on ajast, mil hagejad elatist ei nõua. Kostjal on ka endal kulud (X korter, söök jm), seega kõiki arveid ei ole võimalik hagejatega seostada. Ilmselgelt on kostja hagejate ülalpidamises mingil määral osalenud, kuid täpset ülalpidamise ulatust (ning kas see oli piisav) alates hagi esitamisest kuni
  17. a oktoobri lõpuni tõenditest tuvastada ei ole võimalik. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud nõuetekohaselt. Hagejate ema konto väljavõttega saab tuvastada ema antud ülalpidamist ja laste vajadusi, kuid mitte kostja ülalpidamise ulatust. Kostjal on tuvastatud keskmine puue kuni 11.07.
  18. Kostja on võimeline töötama ning tema sissetulekuks oli menetluse alguses töötasu 1866 eurot (neto) kuus, hiljem ca 1878 eurot kuus, ja sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus. Kostja omandis on mitu kinnisasja. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus tegi hagejatele ettepaneku esitada tõendid oma kulutuste ja vajaduste kohta. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (RKTKo 2-16-118651, p 14). Hagejad on 14.11.2019 esitanud nimekirja, millest nähtub, et
  19. a juunis olid nende kulud kokku 1202,34 eurot, juulis 728,34 eurot, augustis 1447,47 eurot, septembris 1049,78 eurot ja oktoobris 1277,97 eurot. Hagejad on esitanud ka hulgaliselt maksekorraldusi ja ostutšekke. Nimetatud tõendid suures osas hagejate kulutusi ja vajadusi ei tõenda. Tõenditest ei ole võimalik aru saada, kui palju hagejate peale (ja igale hagejale eraldi) kuus kulub ja mis on nende tegelikud igakuised vajadused (v.a mõned tervise, huviringide, spordi ja täiendõppe kulud). 26.03.2021 teatasid hagejad, et nende igakuised vajadused on järgmised: hagejal I 866,60 eurot, hagejal II 888,33 eurot ja hagejal III 895,56 eurot, kokku 2650,49 eurot kuus. Hagejad esitasid ka maksekorraldusi ja konto väljavõtteid, mis samuti suures osas hagejate igakuiseid vajadusi ei tõenda (v.a kulutused tervisele, huviringidele, täiendõppele). 3 Hagejatel I ja II on tuvastatud raske puue, hagejal III on astma. Hagejad on esitanud mõned tervise parandamiseks tehtud kulutuste tõendid (nt massaaž) ja erijalatsite arved, kuid kui palju täpselt hagejatel puudega seoses kuus kulub, tõenditest ei nähtu. Hagejad ei ole seega tõendanud, et hagejate I ja II puudega seotud kulutused ületavad riikliku toetuse summa. Kuivõrd hagejad ei ole oma vajaduste kohta usaldusväärseid tõendeid esitanud, on nende igapäevaste kulude kindlakstegemisel mõistlik lähtuda uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Vanuses 13–17 on kuludeks hinnatud 323–412 eurot kuus lapse kohta (keskmine 367,50 eurot). Uuringus leiti ka, et kõige madalamad kulud on Ida-Virumaal. Vanemad peavad eelduslikult kandma laste kulusid võrdselt. Hagejate ema ainuomandis on korter XXXXXXX, kus elavad ka hagejad, ja kaasomandis kostjaga korteriomand, kus perekond varem elas. Ema sissetulekuks on töötasu 1210,23 eurot ja töövõime toetus 263,11 eurot. Lisaks makstakse talle hagejate I ja II puudega lapse toetust 322,18 eurot ja peretoetust 520 eurot. Kokku on pere sissetulek 2315,52 eurot kuus. Kostja on tasunud menetluse ajal hagejatele elatis 876 eurot kuus. Ei ole eluliselt usutav, et hagejate kulutused on 2650,49 eurot kuus. Ilmselgelt on ka emal endal kulutused. Ei ole usutav, et laste kulutused on ema sissetulekust suuremad (ema sissetulek on päris suur) ja emal tuleb lisaks võtta sugulastelt/tuttavatelt laenu. Arvestades, et hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nende igakuised ülalpidamiskulud võrduvad elatise miinimummääraga, ja kostja ei ole tõendanud, et ta on laste ülalpidamiskohustust kuni lahkukolimiseni miinimummääras või uuringus leitud määras täitnud, leidis kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 183 eurot (367,50 ÷ 2) kuus lapse kohta. Hagejate tõenditest nähtuvad meelelahutusüritused, väljas söömine, kulutused arvutimängudele, kallid kingitused ja elektroonika ei ole esmavajalikud kulud, millega tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Ka riiete hind sõltub suuresti sellest, kust neid ostetakse. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et riik maksab lapsetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida laste ülalpidamiseks saab kasutada. Samuti tuleb kolme lapse puhul arvestada, et lastel on olemas ühised kulud, nt küte, elekter, mänguasjad jms. Lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Praegusel juhul ei ole põhjendatud elatist vähendada pelgalt põhjusel, et hagejatele makstakse riiklikke toetusi. Kui seadusandja eesmärgiks olnuks alati vähendada elatist lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt sätestatud. Ka lasterikka pere toetus on mõeldud suurperede toetamiseks. Kohtu arvates on hagejate igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt igale lapsele elatist 183 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest sama suures ulatuses ema panus ja riiklikud toetused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  20. A.A., C.C. ja B.B. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
  21. juuni 2021 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt välja elatis iga hageja kasuks suuruses ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates
  22. augustist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust. Lähtudes PKS § 101 lg-st 1 tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kostja ei ole tõendanud, 4 et hagejate kulud on väiksemad. Seetõttu ei ole põhjendatud lugeda hagejate vajadusi väiksemaks kui PKS § 101 lg-st 1 tulenev ülalpidamise miinimummäär. Kostja ei ole väitnud, et tema varanduslik olukord ei võimalda hagejatele nõutud suuruses elatist maksta. Kostja netotöötasu on 1900 eurot kuus ja kostjale kuulub mitu kinnisasja. Kuna asjaolusid, mis annaksid PKS § 102 lg 2 järgi aluse mõista kostjalt elatis välja alla seaduses sätestatud miinimummäära, ei ole esile toodud, puudus kohtul vajadus hinnata hagejate vajadusi. Kohus nõudis alusetult hagejatelt tõendeid oma vajaduste kohta. Samuti puudus kohtul alus hinnata hagejate vajadusi uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ alusel. Hagejad on siiski selgitanud ja tõendanud oma vajadusi, sh terviseprobleeme. Kohus on jõudnud valele järeldusele, et ei ole eluliselt usutav, et hagejate kulutused moodustavad 2650,49 eurot kuus. Hagejate perekonna sissetulek koos elatisega on 3191,52 eurot kuus (ema töötasu ja töövõime toetus, puudega lapse toetus, peretoetused kokku 2315,52 eurot, elatis 876 eurot). Hagejad esitasid ka oma emapoolsete vanavanemate kinnitused, et nad aitavad hagejate ema rahaliselt. Lisaks ei saa anda lapse vajadustele hinnangut vanemate sissetuleku kaudu, sest vanema väike sissetulek ei tähenda, et tema lapse vajadused on võrreldes teiste lastega väiksemad. Kohus on rikkunud ka põhjendamiskohustust, kuna otsusest ei ole kontrollitav, kuidas kohus jõudis järeldusele, et hagejate vajadused on tõendamata.
  23. V.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  24. juuni 2021 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta ajavahemiku
  25. august 2019 kuni
  26. oktoober 2019 elatisenõue rahuldamata ja vähendada alates
  27. novembrist 2019 välja mõistetud elatist iga hageja osas ½ võrra. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) mõistis kohus ebaõigesti kostjalt välja elatise ajavahemiku 07.08.–31.10.2019 eest. Kohus tuvastas, et kuni vanemate lahku kolimiseni osales kostja hagejate ülalpidamises vahetult, iga hageja ülalpidamiskulud moodustavad 367,50 eurot ja mõlema vanema panus on ½ sellest summast. Sellele vaatamata mõistis kohus kostjalt ajavahemiku 07.08.–31.10.2019 eest elatise välja täies ulatuses ehk ½ laste vajadustest. Vaatamata kohtu nõuetele ei esitanud hagejad ühtegi kuludokumenti, mis võimaldaks tuvastada ema panust laste ülalpidamisse ajavahemikus 07.08.–31.10.
  28. PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades. Saab järeldada, et lapsi pidas üleval üksnes kostja ning seega ei ole õiglane ja seaduslik temalt ajavahemiku 07.08.–31.10.2019 eest elatist välja mõista; 2) jättis kohus elatise suuruse määramisel arvestamata mastaabisäästu. Kohtupraktika kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, et kolme ühes peres elava lapse ülalpidamiseks kulub vähem raha, kuna koos elavatel lastel on palju ühiselt kasutatavaid asju. Seetõttu tuleb tuvastada, millised on laste tegelikud vajadused ja kulutused. Uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ on jõutud järeldusele, et teise lapse ülalpidamiskulu on 75% esimese lapse ülalpidamiskulust ja kolmanda lapse kulu 84% esimese lapse kulust. Aruandes on pakutud mastaabisäästu arvutamise lihtsustatud meetod, mida tuleb kohaldada ka praegusel juhul. Samuti jättis kohus arvestamata, et hagejate vajadused on kaetud sotsiaaltoetustega, mis on kohtupraktika järgi mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Hagejate ema saab lastega seotud toetusi kokku 824,18 eurot (lapsetoetus 2 × 60 eurot + 100 eurot; lasterikka pere toetus 300 eurot; puudega lapse toetus kokku 322,18 eurot). Ema peab hagejaid ülal toetustest ja elatisest, mis kokku moodustavad üle 1600 euro kuus, ning enda sissetulekutest hagejate ülalpidamisse ei panusta. Selline olukord ei ole seaduslik ega õiglane.
  29. V.K. vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu. 5
  30. A.A., C.C. ja B.B. vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas kostja ringkonnakohtule nõude jätta ajavahemiku 07.08.–31.10.2019 elatisenõue rahuldamata 13.08.2021 menetlusdokumendis. Kuna kaebuse nõuete muutmine pärast apellatsioonitähtaja möödumist ei ole lubatud, tuleb hilinenult esitatud nõue jätta läbivaatamata. Kostja etteheited seoses elatise väljamõistmise perioodiga on ka alusetud. Kostja ei elanud hagejatega koos. Kostja töötas Tallinnas ja tuli X nädalavahetustel üheks päevaks. Kohus selgitas, et kui kostja tugineb sellele, et ta andis ülalpidamist vahetult, tuleb kostjal kantud kulud esile tuua ja tõendada. Kostja ei ole seda teinud; 2) tuleb hagejate ülalpidamise põhjendatud ulatus tuvastada PKS § 101 lg 1 alusel. Kui kostja väitel on hagejate vajadused miinimummäärast väiksemad, tuleb kostjal seda tõendada. Hagejad esitasid 26.03.2021 menetlusdokumendiga tõendid ja nende kohaselt on iga hageja vajadused suuremad kui kuupalga alammäär. Tegemist on hagejate tavalise elulaadiga. Kostja ei ole väljendanud, mis kostja hinnangul hagejate ülalpidamiskulu peab olema ning millised kulud on põhjendamatud. Kohus ei pea arvestama statistilist uuringut, vaid peab kohaldama seadust. Kostja ja hagejad ei suhtle. Arvestades, et kostja on suuteline tasuma elatist seaduses sätestatud määras, puudub põhjus arvestada peretoetusi. Puudega lapse toetus ei ole peretoetus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14.06.2021 otsus muutmata.
  32. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagejate apellatsioonkaebuse alusel osas, kas elatis tuleks välja mõista PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o praegu 292 eurot kuus lapse kohta, ning kostja apellatsioonkaebuse alusel osas, kas on alust vähendada elatist pooleni maakohtu väljamõistetust, s.o 91,50 euroni lapse kohta kuus, ning kas ja millises suuruses tuleb kostjalt välja mõista elatis ajavahemiku 07.08.2019 kuni 31.10.2019 eest.
  33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebustes esitatud väide ei ole selle muutmise aluseks. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
  34. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.
  35. Hagejad on esitanud kohtule hagi kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmiseks, s.o
  36. a 292 eurot kuus lapse kohta, kokku kolmele lapsele 876 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). 6 Seega on kohtupraktikas PKS § 102 lg 2 kohast mõjuvat põhjust sisustatud laialt ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14). Kostja on elatise väiksemas suuruses kui seadusjärgne miinimummäär väljamõistmise alusena tuginenud oma osalisele töövõimele, mastaabisäästule ja asjaolule, et hagejate vajadused katavad neile maksavad riiklikud toetused. Maakohus on õigesti lähtunud Riigikohtu selgitustest (nt RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 14), et juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi hinnata, ning et elatise suuruse määramisel tuleb silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 18). Maakohus on hagejatele asjakohast Riigikohtu praktikat ja kohustust oma vajadusi, sh puudest tingitud lisakulutusi tõendada, selgitanud nii 31.10.2019 kirjas kui ka 23.02.2021 kohtuistungil. Maakohus on andnud hagejatele piisavalt võimalusi esitada kohtule seisukohti ja tõendeid ning hagejad on kohtule nende poolt vajalikuks peetud selgitused ja tõendid esitanud. Lisaks on maakohus TsMS § 230 lg 5 p-de 2, 4 ja 5 alusel kogunud tõendeid omal algatusel ning on teinud päringud vanemate sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ning Eestis asuvatele pankadele. 12.
  37. Tsiviilasjas on elatisenõude esitanud kolm ühes peres elavat väikese vanusevahega last. Asjaolule, et mitme lapse ühes peres kasvamisel kulu lapse kohta väheneb, on tähelepanu juhtinud Riigikohus (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 20.2) ning see on kinnitust leidnud nii Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“
  38. a veebruaris valminud lõpparuandes (lapse ülalpidamiskulude
  39. a uuring) kui ka varasemas, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse
  40. a uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“. Ringkonnakohtu arvates ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et ka hagejate peres on teatud kulud lastel olulises osas ühised – nt eluasemekulud (sh kulud olmetarvetele, telekommunikatsioonile jms), ka toidukulud on üldiselt teadaolevalt suures peres ühe inimese kohta väiksemad. Eeltoodu võimaldab katta hagejate mitmed põhivajadused väiksema summaga kui see oleks võimalik ühelapselises peres. Maakohus on mh põhjendatult tuginenud ka asjaolule, et Riigikohus on juba alates
  41. a kevadest (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 14) juhtinud tähelepanu, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Ringkonnakohus märgib, et ehkki seadusandja ei ole veel kehtivat regulatsiooni muutnud, on Justiitsministeerium seaduse muutmiseks (sh elatise miinimummäära vähendamiseks) eelnõu välja töötanud. Hagejate 14.11.2019 menetlusdokumendis on välja toodud, et
  42. a juunis olid nende otsesed kulud kokku 1202,34 eurot, juulis 728,34 eurot, augustis 1447,47 eurot, septembris 1049,78 eurot ja oktoobris 1277,97 eurot. 26.03.2021 teatasid hagejad, et nende igakuised vajadused on järgmised: hagejal I 866,60 eurot, hagejal II 888,33 eurot ja hagejal III 895,56 eurot, kokku 2650,49 eurot kuus. Kostja on hagejate väidetud kulusid pidanud oluliselt ülepaisutatuks. Ringkonnakohus, tutvudes hagejate esitatuga, nõustub maakohtu seisukohaga, et ehkki hagejad on kohtule esitanud hulgaliselt tšekke, arveid, maksekorraldusi, konto väljavõtteid jms, ei saa kõiki hagejate väljatoodud kulutusi nende vajaduste rahuldamiseks pidada mõistlikeks. 7 Võrdluseks: lapse ülalpidamiskulude
  43. a uuringu kohaselt on 13–17-aastase lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks leitud 323–412 eurot, keskmine seega, nagu maakohus on märkinud, 367,50 eurot kuus. Siinjuures on oluline, et uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. Lisaks on uuringus leitud, et kõige madalamad on laste ülalpidamiskulud hagejate elukohaks oleval Ida-Virumaal. Ringkonnakohus märgib seoses hagejate väljatoodud kuludega, et nt toidukulud on hagejate peres väidetavalt 228,67 eurot lapse kohta kuus. Uuringus on selles vanuses lapse toidukuluks arvestatud 133 eurot kuus. Kuivõrd hagejad ei ole usutavalt põhistanud oma eakaaslastest rohkem kui poole suuremat toidukulu, ei saa väidetud summat pidada põhjendatuks vaatamata sellele, et hagejad on esitanud kohtule arvukalt toidupoodide ostutšekke. Samuti on hagejad oma igakuiste vajaduste summa leidmisel võtnud täies mahus arvesse pikema aja (mitme aasta) tagant tehtavad kulutused (laste tubade remont summades 2518,82 eurot, 2482,92 eurot ja 2084,77 eurot) ning kestvuskaubad (mööbel, elektroonika), mis on hagejate igakuisteks vajadusteks kuluvaid summasid põhjendamatult oluliselt tõstnud. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et ehkki ema võib olla võimaldanud hagejatele rohkem elektroonikavahendeid, meelelahutust, arvutimänge, väljas söömist jms kui selles vanuses lastele keskmiselt võimaldatakse, ei saa selliseid kulutusi pidada lastele vajalikeks ning nendest elatise suuruse määramisel lähtuda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud ka seda, et hagejate I ja II osas ei ole tõendatud, et nende puudega seonduvad lisakulutused on suuremad kui neile makstav puudega lapse toetus kummalgi 161,09 eurot kuus. Perearsti 13.04.2020 tõenditega (III kd, tl 81) on tõendatud, et nii hageja I kui ka hageja II vajavad ortopeedilisi sisetaldu ja ortopeedilisi jalanõusid. Selliste jalatsite ostmise kohta esitatud tõenditest (III kd, tl 9–10) nähtuvalt saavad hagejad jalatsid soetada olulise soodustusega (ühe jalatsipaari hind on olnud 13–27 eurot). Ka tugiteenuste (logopeed, eripedagoog, psühholoog) eest tasutavad summad ning sanatooriumibasseini kulud on hagejate esitatud kulude tabeli (II kd, tl 173) ja tõendite kohaselt kaetud puudega lapse toetusega. Ülaltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et hagejate vajaduste hindamisel tuleb lähtuda lapse ülalpidamiskulude
  44. a uuringust ning lugeda, et iga hageja põhjendatud igakuised vajadused (v.a hagejate I ja II puudest tulenevad lisakulutused, mis on kaetud puudega lapse toetusega) ei ületa uuringus leitud summat, s.o ca 367,50 eurot, millest pool on ca 183 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejatega seoses makstavad riiklikud peretoetused moodustavad 520 eurot, sh lapsetoetus 60 eurot + 60 eurot + 100 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot. Lisaks saavad kaks nooremat last puudega lapse toetust kumbki 161,09 eurot, kokku 322,18 eurot kuus. Kui mõlemad vanemad annavad lastele ülalpidamist 183 euro ulatuses lapse kohta ja riiklikest peretoetustest lisandub iga hageja vajadusteks veel ca 173 eurot (520 ÷3), saab iga hageja vajadusteks kulutada 539 eurot kuus. Hagejate I ja II puudega seonduvad lisakulutused katab neile makstav puudega lapse toetus kokku 322,18 eurot kuus. Lisaks saab arvestada, et hagejate teatud kulude (eespool nimetatud pere ühised kulud eluasemele jms) puhul esineb mastaabisääst. Eeltoodud summadega on ringkonnakohtu hinnangul kõik hagejate mõistlikud vajadused kaetud ning seega puudub alus mõista kostjalt elatis välja suuremas summas kui maakohus seda tegi, s.o 183 eurot lapse kohta kuus. 12.
  45. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohtu väljamõistetud 183-eurost elatist tuleks vähendada poole võrra, s.o 91,50 euroni lapse kohta kuus. 8 Ringkonnakohus märgib, et maakohtu menetluses leidis kostja esialgses, 23.09.2019 esitatud vastuses (I kd, tl 40), et juhul kui kohus leiab, et kostja peab täitma ülalpidamiskohustust rahas, siis tuleb vähendada nõutud elatisesummat 810 eurot (270 eurot lapse kohta) poole võrra. Seega on kostja menetluse alguses pidanud põhjendatuks igale lapsele 135-eurost elatist, mitte apellatsioonkaebuses taotletud 91,50 eurot lapse kohta. Kostja ei ole väitnud, et tema varaline olukord ei võimalda hagejatele maakohtu määratud suuruses ülalpidamist anda. Asjas ei ole vaidlust selles, et ehkki kostjal on tuvastatud keskmine puue alates 12.07.2017 kuni 11.07.2022 ja seetõttu on tal ilmselt ka teatud kulutused enda tervisega seoses, on kostja netotöötasu üle 1850 euro kuus (menetluse alguses 1866 eurot, hilisemalt 1878 eurot kuus) ning kostjale kuulub mitu kinnisasja (korteriomand X, ½ korteriomandist X, kinnistu XXXXXXX). Riigikohus on rõhutanud (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejatele eelmises punktis toodud ulatuses ülalpidamise andmine kooskõlas vanemate võimaluste ja elustandardiga ning seetõttu on põhjendatud, et riiklikud toetused lisanduvad vanemate antavale ülalpidamisele ja toetuste võrra kostjalt väljamõistetavat elatist ei vähendata. Seega ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates mõjuva põhjuse tuvastamisel ja hagejatele 183-eurose elatise väljamõistmisel diskretsioonipiire ületanud ning maakohtu väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks puudub alus. 12.
  46. Seonduvalt kostjalt ajavahemiku 07.08.2019 kuni 31.10.2019 eest väljamõistetud elatisega märgib ringkonnakohus kõigepealt, et ei nõustu hagejate seisukohaga, mille kohaselt tuleks kostja apellatsioonkaebus jätta selles osas läbi vaatamata, kuivõrd hagejate arvates on nimetatud nõue esitatud alles 13.08.2021 menetlusdokumendis, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist, mis ei ole TsMS § 634 lg 1 järgi lubatud. Kostja on juba algses, 13.07.2021 esitatud puudustega apellatsioonkaebuses väljendanud, et ei nõustu temalt elatise väljamõistmisega ajavahemiku 07.08.–31.10.2019 eest, ning ühtlasi palunud vähendada elatist apellatsioonis märgitud viisil. Seega kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust ka eeltoodud osas. Maakohus on 13.10.2020 kirjas selgitanud, et kostjal tuleb esitada hagejatele perioodi 07.08.– 31.10.2019 jooksul vahetu ülalpidamise andmisena tehtud kulutused arvestatuna iga lapse kohta eraldi koos viidetega esitatud või esitatavatele tõenditele. Kostja vastas maakohtu nõudele (II kd, tl 144), et on sellised selgitused koos maksekorraldustega esitanud 14.11.
  47. Maakohus on tuginenud asjakohasele kohtupraktikale (RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015, 3-2-1-56-15, p 11), leides, et ehkki hagejad elasid kuni 01.11.2019 nende seaduslikule esindajale ja kostjale kuuluvas korteris XXXXXXX, kus ka kostja nädalavahetustel viibis, ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud ega veenvalt põhistanud, kui suures ulatuses ta ajavahemikus 07.08.–31.10.2019 hagejate ülalpidamiskohustust vahetult täitis. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et osa kostja esitatud kuludest on selgelt kostja enda kulud (Tallinna korteri maksed), samuti ei 9 saa ainult hagejatega seostada kõiki Narvas tehtud toidu jms oste ning Narva korteriga seonduvaid kulusid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodut arvestades põhjendatult asunud seisukohale, et kostja on perioodil 07.08.–31.10.2019 hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna ei ole andnud hagejatele ülalpidamist piisavas ulatuses. Seega on olemas alus mõista temalt elatis välja alates 07.08.
  48. Kuivõrd kostja väidetest ja tõenditest ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, millises ulatuses on ta vaidlusalusel perioodil hagejatele vahetult ülalpidamist andnud, hagejad on tunnistanud, et kostja on neile vahetult ülalpidamist andnud kokku paarisaja euro ulatuses kuus (II kd, tl 75), milline summa on kostja ülalpidamiskohustuse suurusega (183 eurot lapse kohta, kokku 549 eurot kuus) võrreldes marginaalne, ning kostjalt on elatis välja mõistetud oluliselt alla kehtivat alammäära, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostjalt tuleb elatis suuruses 183 eurot kuus välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 07.08.
  50. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  51. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.