← Eesti

2-21-9290/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Keith Tammela Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2022.a, Haapsalu kohtumaja Kärdla Tsiviilasja number 2-21-9290 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi K Vi ja J Vi vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja I K V, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja II J V, isikukood XXX, elukoht XXX Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, kohtuotsuse tühistamine ning menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada Hageja ja Kostjate poolt kohtule esitatud kompromiss järgnevas: 1.
  3. Hageja ja kostjad kinnitavad, et on hagejale võlgnevuse, mis tuleneb tsiviilasjas nr 220-125454 maksekäsu kohtumäärusest ja tsiviilasjas nr 2-21-9290 kaasnenud menetluskulud tasunud. 1.
  4. Pooled lepivad kokku, et kostjad ühisvara ei jaga. 1.
  5. Jätta hagejale tsiviilasja menetlusega kaasnenud menetluskulud solidaarselt kostja I K V ja kostja II J V kanda summas 1270,00 €, millest 720,00 € on hagejale kaasnenud õigusabikuludest, 450,00 € hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 100,00 € hageja poolt hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivust. 1.
  6. Kostjate kulud jäävad nende endi kanda.
  7. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-
  8. Tühistada käesolevas asjas 16.11.2021 tehtud tagaseljaotsus.
  9. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.07.2021.a määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti kinnistusraamatu registriossa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks K V ja J V ühisvara jagamise nõude tagamiseks.
  10. Edastada määrus menetlusosalistele. 2-21-9290 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
  11. Asjaolud OÜ Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagi K V ja J V ühisvara jagamise nõudes. Hagi kohaselt mõiste võlgnikult K V Pärnu Maakohtu 08.09.2020 maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-125454 OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlg 5374,10 eurot. Hageja pöördus nõude täitmiseks kohtutäituri poole, kes algatas täitemenetluse numbriga zzz. Kohtutäitur selgitas täitemenetluse käigus välja, et K. V sissetulek ei ole teada, tema arveldusarved on arestitud, tal puudub realiseeritav või materiaalset väärtust omav lahusvara. Kostja I K V on abielus J Viga (Kostja II) alates 21.08.2004 ning abielu ajal on võlgniku abikaasal (J. V) tekkinud omandiõigus kinnistule asukohaga XXX, registriosa nr xxx. Abieluvararegistris puuduvad andmed abieluvaralepingute kohta. Võla sissenõudmiseks K. Vlt ei ole jäänud muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnistu suhtes ühisvara jagamist. 06.07.2021 on kohus käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti kinnistusraamatu registriossa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks K V ja J V ühisvara jagamise nõude tagamiseks. 16.11.2021.a tagaseljaotsusega on kohus ka hagi rahuldanud. Pooled on aga sõlminud peale kohtuotsuse tegemist kompromissilepingu ning palunud kohtul see kinnitada ning eelpool toodud otsus tühistada.
  12. Kohtu seisukoht 2.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 2.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 2.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.6 Asjas 16.11.2021.a tehtud tagaseljaotsus tuleb käesolevaga tühistada tulenevalt TsMS § 4511 lg 1 sätetest, mida kohus märgib määruse resolutiivosas. 2

(3)2-21-9290 2.7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus leiab, et hagi tagamine tuleb tühistada, kuivõrd hagi tagamise alus on käesoleva kompromissilepingu kinnitamisega ära langenud. Pooled on ühiselt taotlenud hagi tagamise tühistamist. Seega puudub edasine vajadus hagi tagamiseks ja rakendatud hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele. 2.8 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel edasikaebeõiguse välistada. 2.9 TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.10 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et jätta hagejale tsiviilasja menetlusega kaasnenud menetluskulud solidaarselt kostja I K V ja kostja II J V kanda summas 1270,00 €, millest 720,00 € on hagejale kaasnenud õigusabikuludest, 450,00 € hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 100,00 € hageja poolt hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivust. Kostjate kulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.