KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-4819 Kohtunik Peet Teidearu Väärte

§ 90

lg 1 p 1 rikkumise eest, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Peeter Paavo 05.11.2022 kl 22.50 mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX Viljandi linnas Riia maanteel Toome tänava suunas, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

1. 09.11.2021 esitas Peeter Paavo väärteoprotokollile vastulause, milles märkis, et tema XXX XXX oli just registreerinud ta oma sõiduki kasutajaks, mis oli pargitud Riia maantee X asuva kortermaja ette. 05.10.2020 hilisõhtul isik märkas, et Viljandi Männimäe Selveri parklas pole ühtegi autot ega inimest ja otsustas sõita sinna parkimist harjutama. Peeter Paavo kirjeldas, et sõitis umbes 50 meetrit Riia maanteel ja seejärel sooritas vasakpöörde Selveri parklasse. Parklas andis politsei menetlusalusele isikule peatumismärguande. Ta selgitab, et käib XXX Autokoolis ja väärteo toimepanemise ajaks oli tal sooritatud 17 sõidutundi. Isik tunnistab tegu ja kahetseb seda. Ta selgitab, et on valmis maksma trahvi ja kandma karistust, kuid palub, et tal lubataks siiski sooritada juhtimisõiguse omandamiseks vajalikud sõidueksamid.
2. 30.11.2021 koostas PPA Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja P.V. otsuse, millega mõistis

§ 201lg 1 alusel Peeter Paavole rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot.

Kohtuväline menetleja luges kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse.

1. 20.12.2021 esitas Peeter Paavo Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Ta palub kohtul väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel, sest leiab, et ta süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. Alternatiivselt palub isik karistust leevendada. Ta selgitab, et soovis parkimist harjutada ning märkas, et maja taga asuvas parklas ei olnud ühtegi inimest ega sõidukit. Seega võttis ta vastu otsuse sõita auto omaniku elukohast ligikaudu 50-100 meetri kaugusel asuvasse Viljandi Männimäe Selveri parklasse parkimist harjutama. Parklas ei viibinud ühtegi sõidukit ega jalakäijat ning kauplus oli selleks ajaks suletud. Politsei peatas Peeter Paavo poolt juhitud sõiduki Männimäe Selveri parklas. Enne seda oli isik enda sõnul autot juhtinud umbes 2 minutit. Peeter Paavo selgitab, et ei takistanud oma käitumisega liiklust, viibis liikluses väga lühikest aega ning ei kohtunud teiste mootorsõidukite ega jalakäijatega. Ta kinnitab, et on oma veast aru saanud, kahetseb tegu ja käitub edaspidi seaduskuulekalt.
2. 22.12.2021 määrusega võttis Tartu Maakohus Peeter Paavo kaebuse menetlusse, edastas kaebuse ärakirja PPA Lõuna prefektuurile ja palus vastust kaebusele ning väärteoasja materjalide koopiate edastamist.
3. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 29.12.2021, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Peeter Paavole määratud rahatrahvi suurus on kooskõlas toimepandud teo raskuse ja karistuse eesmärgiga. Määratud rahatrahv mahub etteantud karistusraamidesse, on proportsionaalne ja omab eripreventiivset eesmärki. Otsuses on kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku poolt vastulauses esitatut ja asjaolu, et tal puuduvad kehtivad liiklusseaduse rikkumised. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest madalam ja jääb sanktsioonivahemiku esimesse kolmandikku. Riigikohtu kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et karistuse mõistmisel võetakse aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ja seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Antud juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 100 trahviühikut. Peeter Paavole mõistetud karistus jääb alla selle määra, mis kohtuvälise menetleja hinnangul on asjaolusid, eelkõige isiku kahetsust, arvestades õige.
4. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
6. Kohus leiab, et Peeter Paavo esitatud kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha Peeter Paavo kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule oma kirjalikus seisukohas märkinud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 11.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 12. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Peeter Paavo juhtis 05.11.2022 kl 22.50 mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX Viljandi linnas Riia maanteel Toome tänava suunas, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Ka menetlusalune isik on vastulauses ja kaebuses märkinud, et tal puudus sõiduki juhtimisel vastava kategooria juhtimisõigus. Ka väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on väärteokirjeldus üheselt fikseeritud. Samuti nähtub, et 05.11.2021 kuupäeval on koostatud sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus (tl 17), mille kohaselt kõrvaldati Peeter Paavo Toyota Avensise reg numbriga XXX juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nimetatud asjas on tunnistajana üle kuulatud abipolitseinik A.S. , kes on andnud ütlusi, mille kohaselt 05.11.2021 abipolitseiniku patrullis tööl olles märkasid sõitmas sõidukit XXX suunaga Viljandi linnas Riia mnt X Männimäe Selveri parklasse. Kuna juhi sõidustiil oli ebakindel, peatasid nad sõiduki vilkuritega ja selgus, et sõidukit juhtis Peeter Paavo, kellel puudus juhtimisõigus (tl 18). Seega on tõendikogumi pinnalt üheselt tuvastatav, et Peeter Paavol puudus 05.11.2021 mootorsõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega rikkus Peeter Paavo

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ja on täitnud

§ 201lg 1 rikkumise objektiivse koosseisu. 13. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, seejuures jaguneb tahtlus KarS § 16 lg 1 järgi kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pani Peeter Paavo teo toime vähemalt otsese tahtlusega, sest teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja et ilma selleta on sõiduki juhtimine seadusevastane. Kuivõrd menetlusalune isik aga sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida, on tema tegu tahtlikult toime pandud. 14. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 15.

§ 201

lg 1 näeb teo toimepanemise eest ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Trahviühiku suurus on 4 €.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja märkis otsuses, et kergendavaks asjaoluks on isiku puhtsüdamlik kahetsus. Kohtul ei ole alust kahelda, et Peeter Paavo kahetsus, mida ta väljendas nii vastulauses kui kaebuses kohtule, on siiras ning seega saab seda arvestada kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ega kohus ei tuvastanud.
3. Kohtu hinnangul jääb Peeter Paavo süü alla keskmise. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on ohtlik liiklusväärtegu, sest juhtimisõiguseta isik ohustab liikluses nii enda kui ka teiste inimeste tervist ja vara. Oht ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisel liiklusõnnetuse põhjustamiseks on tõenäoline, kuivõrd isikul puuduvad vastavad teadmised ja oskused mootorsõiduki juhtimiseks, sest ta pole läbinud vastava sõiduõppe koolitust ega sooritanud vajalikke eksameid. Peeter Paavo õpib küll autokoolis ja on enda sõnul läbinud 17 sõidutundi, kuid see ei anna õigust iseseisvalt liikluses osaleda. Lisaks nähtub tunnistaja A.S. ütlustest, et abipolitseinike patrull pidas Peeter Paavo juhitava sõiduki kinni, kuna juhi sõidustiil oli ebakindel. See viitab asjaolule, et ta sõidustiil andis ilmselt alust arvata, et isik võib olla sõidukogemusteta või joobeseisundis. Samuti ei ole juhtimisõiguse saamise soov argument, mis põhjendaks väärteomenetluse lõpetamist ja hoiatusega piirdumist. Peeter Paavo pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, olles teadlik oma juhtimisõiguse puudumisest ja teo keelatusest. Samas tuleb arvesse võtta, et Peeter Paavol puuduvad varasemad rikkumised ning ta kahetseb tegu. Lisaks toimus süütegu hilisõhtusel ajal, millal liiklus on tavapäraselt hõredam ning isik arvestas selle asjaoluga, kui otsustas autot juhtida. Sellegipoolest ei saanud Peeter Paavo kuidagi veenduda, et ta liikluses ühtegi jalakäijat või sõidukit ei kohta ega ohusta. Arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et alla sanktsiooni keskmise määra karistus on kohane ja vajalik.
4. Kohtuväline menetleja on määranud Peeter Paavole

§ 201lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 260 eurot.

Tegemist on karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Peeter Paavo on taotlenud leebemat karistust, kuid kohtu hinnangul on Peeter Paavole määratud rahatrahv kooskõlas teo tehiolude ja isiku süü suurusega.

1. Kohus leiab, et Peeter Paavo süüd ei saa lugeda sedavõrd väikseks, et oleks alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Peeter Paavo kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2021.a otsuse väärteoasjas nr 2840,21,001120 muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/