) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja ja kostja sõlmisid 07.09.2020.a eluruumi üürilepingu, mille alusel kohustus hageja kostjale andma üürile eluruumid asukohaga xxx, xxx xx-xx. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandjale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest igakuiselt üüri summas 290 eurot ning lisaks üürile oli üürnik kohustatud tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo, lumekoristuse ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus- ja avariimaksed elamu haldajale (sealhulgas remondifondi ja ühistu laenumaksed, mille võrra on üüri summat vähendatud p 3.1 toodud summani), maamaksu, gaasi, valveteenuste. Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Teenuste eest kohustus üürnik tasuma otse teenusepakkujale. Kostja rikkus sõlmitud lepingut, jättes tasumata korteriühistu poolt eluruumi eest esitatud detsembri ja jaanuari kulude arved. Kostja jättis tasumata KÜ xxx xx detsembri eest esitatud arve nr 716 summas 109,54 eurot (lisa 3) ja jaanuari eest esitatud arve nr 56 summas 98,53 eurot. Kostjale, s.o T. M.`ile toimetati hagimaterjalid kätte
lg 2 kohase teate saatmisega e-postiaadressil xxx 16.02.2022.a teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 8% aastas tasumist kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse 2 täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni käesoleva kohtulahendi tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis üürilepingulepingu alusel esitatud arvest nr 716 tulenevalt 1,08 eurot ulatuses. Viivise Viivise Võlgnevus, Viivitatud Viivise määr Viivise arvestuse arvestuse eur päevade arv aastas / 360 summa, eur algus lõpp päeva 17.03.2021 109,54 45 8% / 360 01.02.2022 1.0804 Kokku 1.0804 Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni käesoleva kohtulahendi tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis üürilepingulepingu alusel esitatud arvest nr 56 tulenevalt 0,37 eurot ulatuses. Viivise arvestuse algus 01.03.2022 Kokku Viivise arvestuse lõpp 17.03.2021 Võlgnevus, eur Viivitatud päevade arv 98,53 17 Viivise määr aastas / 360 päeva 8% / 360 Viivise summa, eur 0.367132 0,37 Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumente, kuid tsiviilasja materjalidest nähtub, et kokku on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Kuivõrd 26.01.2022.a. maksekäsuga mõistis kohus juba kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 45 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 55 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 55 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.