← Eesti

2-21-7101/35

Obsah (7)§ 459§ 497§ 371§ 238§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7101 Tsiviilasi M. P. u hagi K. T. j

) § 459 alusel. Seega, elatise suuruse muutmisel peab hageja tõendama nende oluliste asjaolude muutumist, millele tema väited hagiavalduses tuginevad (

§ 459lg 1).

Hagis ei ole välja toodud ega tõendatud asjaolusid, et oluliselt on muutunud elatise makse suurust mõjutavad asjaolud

§ 459lg 1 järgi ja PKS § 102 lg 2 mõistes.

2.2 See, et töövõimeline hageja ei tööta või et hagejal ei ole tööd

  1. maist 2020, st ei ole sellest ajast töiseid sissetulekuid ja tema sissetulekuks on vaid invaliiduspension, ei ole aluseks hagis taotletud elatise vähendamise nõude rahuldamiseks. See, et hagejal on tekkinud alates
  2. aastast majanduslikud raskused ja et hageja suhtes on
  3. aastal algatatud pankrotimenetlus, mis on lõpetatud
  4. veebruaril 2021, ei ole selline oluline asjaolu, mis annaks aluse Tartu Maakohtu
  5. oktoobri 2017 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi elatise tasumise kohustuse suuruse määra vähendamiseks. Hageja võlgnevusi oma võlausaldajate ees ei saa elatise vähendamisel arvestada. Pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse p-s 13 on kohus kohustanud hagejat tegelema mõistliku tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2.3 Kostjate ülalpidamiskohustuse määra vähendamise nõuet ei ole kohtul põhjendatud rahuldada kui hageja ei ole põhjendamatult leidnud endale tööd juba üle aasta ja seetõttu ei ole tal sissetulekuid. Lapse ülalpidamiskohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid olgu siis sissetulekute arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi faktilist asjaolu ega tõendanud, mida ta on teinud töö leidmiseks alates
  6. maist
  7. Töövõimelisel hagejal on kohustus sissetulekut teenida enda ja oma laste ülalpidamiseks. Hageja peab leidma tööd, mis tagab talle vahendid kohtulahendiga kindlaksmääratud määras elatise maksmiseks, sealjuures temaga koos elava M. D. i ülalpidamiseks ja ta enda vajaduste rahuldamiseks. 2.4 Hageja ei ole tõendanud, et hagis taotletud kostjatele igakuise elatise tasumise korral 50 eurot kuus, ei osutu M. D. ülalpidamine paremini või isegi oluliselt paremini ja täielikult kindlustatuks, seda arvestatavalt lapse teise vanema oluliselt parema sissetulekute ja varalise seisundiga. Kostjad ja hageja juures elav alaealine M. D. on võrdselt kindlustatud riikliku lapsetoetusega 60 eurot kuus nende ülalpidamiseks, mida on põhjendatud võrdselt laste vanemate osas arvestada laste ülalpidamiskulude katteks. Hageja abikaasa A. P. on ACM Service OÜ juhatuse liige. Kostjate seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja töötab oma abikaasa osaühingus ACM Service mitteametlikult ja ametlikult ei toimu ka tema töö eest tasustamine, millega hageja varjab oma tegelikke sissetulekuid. 3

(13)2-21-7101 2.5 Kostja K. T. puudega isiku toetus 161 eurot 9 senti kuus on mõeldud tema puudest tulenevate täiendavate kulude kandmiseks, mida ei saa lugeda tema igapäevaste vajaduste rahuldamise kulude katteks. Alates 8. juulist 2020 ei ole hagejal kohustust ülal pidada enam nelja alaealist last (A., K., A., M. D. ), vaid kolme last, so K., A. ja M. D. kuni nende täisealiseks saamiseni. 2.6 Kostjatele on arusaamatu hageja seisukoht, et tegelikult ei muuda elatise summa vähendamine kostjate heaolu. Alaealise lapse tegelike igapäevaste vajaduste rahuldamiseks lapsest lahuselava vanema poolt tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas asjas on hagi esemeks kostjate elatise suuruse vähendamise nõue

§ 459mõistes, mis on 10.

oktoobri 2017. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi järgi juba oluliselt alla PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäära – miinimummäärast 70%. Kostjad on seisukohal, et juhul kui hageja tasutav elatise suurus väheneb, siis jäävad nende tegelikud vajadused rahuldamata. Kostjate ema sissetulekud ja varaline seisund ei taga kostjate ülalpidamist vajalikus määras. 2.7 Kostjate ülalpidamiskulude ulatust lähtuvalt nende vajadustest ja tavalisest elulaadist iseloomustavad alljärgnevad asjaolud (samaväärselt mõlema kostja kohta kuus - keskmiselt ca 588 eurot 60 senti): kummagi kostja kulud eluaseme üürile on 100 eurot kuus; kommunaalkulude eest 46 eurot; kulud telefoni ostmiseks ja sidekulud 23 eurot 60 senti; energiakulu 9 eurot; kulud arvuti ostmiseks ja internetile 20 eurot; toidukulud 130 eurot; kulud riietele 30 eurot; kulud jalanõudele 20 eurot; kulud hügieenitarvetele ja juuksur 30 eurot; majapidamiskulud (kodused tarbeesemed, voodipesu, käterätid, WC tarbed

  1. jm)20 eurot; kulud raamatutele, koolitarvetele jms 30 eurot; kulud üritustele (teater, kino, kontserdid, sünnipäevad, väljasõidud) 20 eurot; kulud transpordile (bussipilet
  2. vm)10 eurot; kulud vitamiinidele ja ravimitele 20 eurot; kulud maiustustele, jäätis, taskuraha jm 30 eurot; kulud huvialategevusele (trennid, varustus /suusad vm/) 20 eurot; muud ettenägematud kulud 30 eurot. Kostja ülalpidamiskuludest saab katta 60 eurot riikliku lapsetoetuse arvel, millega arvestades tuleb katta vanematel ülalpidamiskulusid lapse kohta igakuiselt 528 eurot 60 senti kuus, so ühe vanema kohta 294 eurot 30 senti. 2.8 Kostjate seaduslik esindaja K. T. osas toimub samuti pankrotimenetlus. K. T. sissetulekud töötasust, sh muud tööandja väljamaksed kuus moodustavad keskmiselt 747 eurot kuus, ja alates 2021. aasta aprillist saab peretoetust 120 eurot kuus. Olulise osa kostjate ema sissetulekutest kulub eluasemega seotud kulude katteks (üür 400 eurot kuus ja kommunaalmaksed). Kostjate ema sissetulekutest jääb pärast eluasemekulude kandmist kostjate ja tema enda ülalpidamiseks keskmiselt 109 eurot kuus. K. T. sotsiaaltoetus on 161 eurot 9 senti kuus kuni 31. detsembrini 2021, mis kulub lapse erivajaduste katteks – raske puue. Kostjate ema ei oma vara peale Algivar OÜ (pankroti avaldus on kohtule esitatud) osaku. Hageja seisukoht kostjate vastusele 3. Hagejal ei ole praeguse reaalset võimalust kohtumäärust täita. 2017. aastal kui kohtumäärus tehti, oli hageja majanduslik olukord hoopis teine kui täna – hagejal oli töökoht, kodu ja töövõime. Kostjate esindaja on jätnud tähelepanuta, et hageja osas käib pankrotimenetlus ning selle kestel on välja selgitatud hageja varanduslik olukord ning kohustused. Pankrotimenetluse tulemusel jääb hagejal üles võlausaldajat ees 120 324 euro 59 sendi suurune võlgnevus. On ilmne, et pankrotimenetluse tulemusel on hageja majanduslik olukord märkimisväärselt muutunud ning tal puudub igasugune võimalus 2017. aasta kohtumäärust täita. Lisaks sellele 4

(13)2-21-7101 on hageja tõendanud, et on alates
  1. aasta septembrist töötu. Hageja esitab selle väite kinnituseks Eesti Töötukassa
  2. mai
  3. a teatise, mis kinnitab, et hageja on töötuna arvele võetud
  4. maist
  5. Hageja sissetulek on üksnes invaliidsuspension 250 eurot. 3.1 Oluline on veel märkida, et hageja õlaliigese vahetusest saab alles aasta, millest üle poole aasta on esmane taastumine ning see operatsioon oodatud tulemust ei andnud. Seetõttu on kõvasti vähenenud ka hageja töövõime, mis ei võimalda tal edukalt konkureerida tööjõuturul tervete konkurentide seas. Siiani on hageja teinud füüsilist tööd, mida pärast õlaliigese vahetust ta enam teha ei saa. Hageja on tööd otsinud ning on seetõttu registreerinud ennast ka töötuna – saamaks informatsiooni töövõimalustest. COVID-19 pandeemia tõttu on tekkinud palju töötuid ning seetõttu on ka vabadele töökohtadele oluliselt suurem konkurents kui tavaliselt. Need asjaolud on kõik mänginud rolli faktis, et hageja ei ole tööle saanud. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et tööd saada. 3.2 Kostjate esindaja on väitnud, et ühe kostja ülalpidamiseks läheb kuus 588 eurot 60 senti, kahele kostjale seega 1177 eurot. Kostjad on tõendanud ainult mõnede kululiikide suurust. Esitatud kuluarvestus on selgelt ülepaisutatud ning ei vasta kindlasti kostjatele reaalselt kulutavale. Kulutused trennidele, kursustele, teatrile, kinole jms on olnud viiruse tõttu pea kaks aastat olematud. Täiesti põhjendamatud on ka toodud kulutused transpordile. Tartu kesklinnas üüritava korteri üürikulu ei saa lugeda hädavajalikuks kuluks. 3.3 Kõike eeltoodud arvesse võttes, ei ole hagejal võimalik tasuda elatist rohkem kui 50 eurot lapse kohta, so 100 eurot kuus kahele lapsele. Kohus peab arvestama, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Hageja on olnud majanduslikult väga halvas seisus mitu aastat ning üle võimete suurt elatisraha tasudes ei olegi tal võimalik saavutada mingitki elulist – ega majanduslikku stabiilsust. Tõendamata ja väär on kostjate esindaja väide, et hageja varjab oma sissetulekuid – neid lihtsalt käesoleval hetkel ei ole. 3.4 Hageja soovib välja tuua kostjate seadusliku esindaja pahatahtlikku käitumist, kes on käesoleva kohtumenetluse vältel esitanud kohtutäiturile kostjate elatisenõuded hageja vastu täitmiseks. Lisaks sellele on veel pooleli ka hageja pankrotimenetlus. Sisuliselt tähendab nimetatud nõuete esitamine kohtutäiturile uue pankrotimenetluse algatamist hageja vastu, mis muudab kõik reaalsed võimalused normaalse elu taastumiseks võimatuks (sh leida töökoht ning hakata teenima raha, millest maksta elatist). 3.5 Hageja on kindlasti seisus, kus ta ei ole suuteline täitma ülalpidamiskohustust ettenähtud ulatuses. Hageja leiab, et eeltoodud asjaolud on mõjuvateks põhjusteks, mida kohus peaks arvestama elatise suuruse vähendamisel. Kohtu eelmenetlus
  6. Kohus korraldas
  7. septembril 2021 eelistungi. Eelistungil selgitas hageja, et tal oli raske õlaliigese vahetuse operatsioon ning õla liikuvus ei ole taastunud ning seni on ta teinud füüsilist tööd. Hageja sissetulekuks on ka tehnilise nõustaja töötasu 580 eurot poole koormuse eest ACM Service OÜ-s ning ta oleks võimeline tasuma kummagi kostja ülalpidamiseks 70 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja selgitas, et töötas pärast enda pankrotimenetlust Kesko Senunkai Eesti AS-s esialgu müügikonsultandina ja pärast logistikuna, aga ta ootas hetke, mil tekiks võimalus oma ettevõttega tegeleda ning lahkus töölt. Kostjate seadusliku esindaja kinnitusel on tema sissetulekuks töötu abiraha ja vallast saadavad toetused. Samuti esitas kostjate esindaja kohtule tõendi selle kohta, et K. T. le lõpetati puudetoetus, sest puuet enam ei pikendatud. 5
(13)2-21-7101 4.1 Kohus ei rahuldanud kostjate esindaja taotlust välja selgitada hageja abikaasa majanduslik seisund, sest hageja on kinnitas kohtule, et tema sissetulek on 760 eurot ning peres elavale lapsele kulub 60 eurot kuus, mistõttu ei ole väidet, et peres elav laps jääks halvemasse olukorda. Kohus kohustas hagejat esitama tõendid oma tervisliku olukorra kohta ja 6 kuu pangakonto väljavõte. Kohus kohustas kostjate seaduslikku esindajat esitama enda 6 kuu panga konto väljavõte. Pooled esitasid kohtule nõutud tõendid.
  1. Kohus määras
  2. novembril 2021 tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja määras kohtulahendi tegemise aja. Hageja lõplikud seisukohad
  3. Hageja jääb oma kohtu eelistungil väljendatud seisukoha juurde, et ta on võimeline maksma kummalegi lapsele 70 eurot kuus, kokku seega 140 eurot. Nimetatud summa arvestab hageja reaalseid rahalisi ja varalisi võimalusi. Hageja sissetulekuks on 760 eurot kuus (580 eurot töötasu ning invaliidsuspension 180 eurot). Hageja saab sissetulekust kätte ca 25%, so 145 eurot. Seega on hagejal kuus kasutada 325 eurot. Kui hageja tasub kostjatele 140 eurot ning arvestab sama summa lapsele praeguses peres, jääb hagejale 115 eurot kuus. On ilmne, et isegi nimetatud summaga ei ole täiskasvanud inimesel võimalik hakkama saada, rääkimata sellest, kui kostjatele makstav summa oleks suurem. 6.1 Kostjate lepinguline esindaja on nii oma kirjalikes seisukohtades kui ka kohtu eelistungil väljendanud bravuurikalt seisukohta, et hageja peab leidma omale tasuvama töökoha ja leidma võimalused maksta elatist
  4. aasta kohtumäärusest tulenevas määras, sest hageja olukorras ei ole mitte midagi muutunud. Hageja seda seisukohta ei jaga, sest sisuliselt ei ole võrreldes
  5. aastal olnud olukorrast alles jäänud midagi: hageja on pankrotis, hagejal puudub igasugune vara, hagejal on võlausaldajate ees üleval võlgnevus ca 120 000 eurot, hagejale on määratud invaliidsus. Hageja ei olnud mingil perioodil üldse töövõimeline, hagejal on uus pere ja laps. Lisaks sellele on sisuliselt kaks aastat kestnud COVID-19 pandeemia, mis on märkimisväärselt piiranud hageja võimalusi sobivat ja jõukohast tööd leida. 6.2
  6. aasta kohtumääruses ei ole elatise suuruse määramisel arvestatud mitme lapsega leibkondade mastaabisäästu põhimõtet. Samuti ei ole selles arvestatud hageja uue pere ning lapsega. Seetõttu on hageja laste vahel ebavõrdne olukord, kuna hageja on suurema osa oma sissetulekust elatiseks maksnud ning tema juures alaliselt elava lapse vajaduste täitmine on seetõttu olnud raskendatud. Nimetatud määruses ei ole väljamõistetud summas arvestatud ka lastele riiklikult makstavate toetustega. Samuti ei arvesta
  7. aasta kohtumäärus sellega, et vahepealsel perioodil on lapsed elanud hageja juures (kuid hageja on ikka kogu aeg täismahus maksnud elatist kostjate seaduslikule esindajale). 6.3 Hageja on leidnud oma oskustele ja füüsilisele võimetele vastava töö ning loodab tervise paranedes oma koormust suurendada. Samas on kostjate seaduslik esindaja töötu ning puuduvad tõendid, mida ta on teinud, et endale tasuvat töökohta leida. Kostjate seaduslik esindaja on samuti pankrotis ning ei ole teada, kui suured on tema kohustused oma võlausaldajate ees. Seega ei ole käesoleval ajal kuidagi kindel ja tõendatud, et kostja seaduslik esindaja suudaks panustada hagejaga samas rahalises suuruses (kui sinna ei arvesta sisse peretoetust ja lastetoetust). Kostjate seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et tema täidab enda poolse ülalpidamise kohustuste laste ees ning on lastele igakuiselt kulutanud 537 eurot, mida näiteks
  8. aastal hageja pankrotipesast kostjate seaduslikule esindajale maksti. See tähendab, et laste peale oleks pidanud
  9. aastal kuluma kuus 1074 eurot. Kostjate seaduslik esindaja pole esitanud mingeid tõendeid, mis kasvõi osaliselt seda fakti kinnitaks. 6
(13)2-21-7101 6.4 Kohtu eelistungil viidati korduvalt TÜ tellitud RAKE uuringule, mille järgi kulub lapsele kuus umbes 388 eurot. On ilmne, et nimetatud uuring on pidanud silmas rohkem reaalset keskmist, mitte aga konkreetset üksikjuhtumit. Samuti ei ole selles arvestatud konkreetse elatist maksva isiku reaalse sissetuleku, vara, kohustuste, töövõime, töö olemasolu, teiste laste ega muude faktoritega, mis kõik mõjutavad reaalselt võimalusi elatisraha suuruse ja maksmise võimaluste osas. 6.5 Hageja soovib märkida, et kostjate seaduslik esindaja on kogu aeg käitunud tema suhtes pahatahtlikult ning loonud hagejast nii lastele kui teistele puudutatud isikutele vale kuvandi, sealhulgas kohtule. Kostjate seaduslik esindaja kasutab alaealiste laste A. T. ja K. T. nimele tehtud pangakontosid/ pangakaarte enda tarbeks, enda sissetulekute varjamiseks võlgnike eest, samuti laekuva elatise kasutamiseks enda, mitte laste hüvanguks. Hageja soovib märkida, et tal puudub vastavalt seadusele kohustus pidada üleval kostjate seaduslikku esindajat. Kostjate esindaja pahatahtlikku käitumist kinnitab seegi, et ta esitas kohtumenetluse vältel kohtutäiturile kostjate elatisenõuded hageja vastu täitmiseks, kuigi hageja võlgadest vabastamise menetlus on pooleli (pärast pankrotimenetlust) ning järelkontrolli teostav kohus on asunud seisukohale, et kohtutäituril puudus õigus nimetatud menetluste alustamiseks. Nimetatud samm on tehtud ainult selleks, et veelgi teadlikult, tahtlikult ja eesmärgipäraselt raskendada hageja olukorda. 6.6 Hageja on tõendanud, et ta on kindlasti seisus, kus ta ei ole suuteline täitma ülalpidamiskohustust 2017. aasta kohtumääruses ettenähtud ulatuses. Hageja on tõendanud, et ta suudab tasuda 70 eurot lapse kohta. Need on mõjuvateks põhjusteks, mida kohus peaks arvestama elatise suuruse vähendamisel. Kostjate lõplikud seisukohad 7. Kostjad on seisukohal, et hageja on võimeline töötama, kusjuures teenima tulutoovat sissetulekut, seda juba töö kaotamisest 1. maist 2020 või septembrist 2020. Hagejal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Elatist ei saa vähendada põhjusel, et hagejal on võlgnevused võlausaldajate ees. See, et hageja peab ülal temaga koos elavat M. D. i, siis juhul, kui lapse teisel vanemal (emal, kes on ACM Service OÜ juhatuse liige ja osanik) on oluliselt parem sissetulek, on põhjendatud vanemate võrdsest ülalpidamiskohustuse põhimõttest kõrvalekaldumine. Kostjate esindaja on seisukohal, et hageja töötab oma abikaasa ettevõttes. Võrreldes 2017. aastaga ei pea hageja elatist tasuma A. ülalpidamiseks. 7.1 Hageja ei ole tõendanud, et oluliselt on muutunud elatise maksmise suurust mõjutavad asjaolud

§ 459lg 1 järgi, ja et seejuures asjas kohaldada PKS § 102 lg 2.

Hageja tugineb sellele, et muutunud on tema varanduslik seis, st tal puudub praegu vara. Hageja tõendab oma töötust Eesti Töötukassa tõendi esitamisega. Hageja kinnitab igakuise sissetuleku saamist 250 eurot invaliidsuspensioni näol. Hageja väidab õlaliigese vahetamisest alles aasta saamist, mis takistab töö leidmist ja töötamist. Hageja kinnitab, et tal töiseid sissetulekuid käesoleval hetkel ei ole. Hageja leiab, et abikaasalt saada ülalpidamist ei ole asjassepuutuv. Hageja leiab, et kui tema ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on kostja seaduslik esindaja (ema) käitunud pahatahtlikult, kui esitab kohtutäiturile hageja vastu nõude täitmiseks. Hageja leiab, et sisuliselt tähendab see uue pankrotimenetluse algatamist hageja vastu ja mis muudab kõik reaalsed võimalused normaalse elu taastamiseks võimatuks. Hageja leiab, et ta on seisus, kus ta ei ole suuteline täitma ülalpidamiskohustust ettenähtud ulatuses, mis on mõjuvateks põhjusteks, mida kohus peab arvestama elatise suuruse vähendamisel. Hageja kinnitas, et tema palk alates juunist on hetkel 580 eurot poole kohaga ja kui saab täiskohaga tööle võib saada isegi rohkem kui topelt miinimumpalga. Hageja kinnitab pankrotiolukorra tekkimist juba 2014. aastal. 7

(13)2-21-7101 7.2 Kostjate seaduslik esindaja on läbinud Töötukassa ettevõtluskoolituse, esitab äriplaani ja taotleb ettevõtlustoetust ning läheb oma eluga edasi. Sissetulekuks on töötuabiraha 303 eurot kuus pluss toimetulekutoetus (mida on võimalik vallast taotleda), ja lasterahad 120 eurot, so umbes 600 eurot kuus. Oma sissetulekutest peab kostjate ema pere ülal, sh Kristoferi õppimisega Järvamaa Kutsehariduskeskuses (ühiselamukulu 80 eurot kuus, 5 eurot päevaraha, so nädalas 35 eurot). 7.3 Kostjate hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hageja majanduslik olukord on käesoleval ajal võrreldes eelmise
  1. aastal tehtud kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumise seisuga oluliselt muutunud. See, et hageja varanduslik seisund võrreldes
  2. aasta seisuga on muutunud
  3. aprillil 2018 algatatud pankrotimenetlusega, so hageja on muutunud varatuks, ei ole selline asjaolu, mis mõjutaks hageja võimet maksta kostjatele elatist oma sissetuleku arvelt. Hageja on kinnitas, et tema palk oli
  4. aastal umbes 600 eurot kuus ja ka
  5. aasta kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemise ajal oli hagejal töökoht, so töine sissetulek. Käesoleva asja menetluses on leidnud tuvastamist, sh hageja kinnitanud kohtu eelistungil asjaolu, et hageja saab sissetulekuid umbes 760 eurot kuus. Eeltoodud asjaoludega arvestades ei ole muutunud või kindlasti mitte oluliselt muutunud hageja sissetulekud, so võime kostjatele elatist tasuda 2017.a kompromissi kohaselt käesoleva seisuga. Kuivõrd hageja töötab, ei oma asja lahendamisel tähtsust see, et hagejal on osaline töövõime. 7.4 Kostjad leiavad, et Riigikohtu
  6. juuni 2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 lahendi p-dest 6 ja 12 tuleneb üldine põhimõte, et hageja sellised kohustused ei oma tähtsust asja lahendamisel, kuna nimetatud asjaolud ei ole elatisnõude lahendamise eelduseks. Hagejal ei takista töötamast see, et tal on osaline töövõime, mistõttu saab ta täita
  7. aasta kohtumäärust. Arvestades seejuures kostjate ema sissetulekutega ca 600 eurot kuus, mis ei saa olla ja ei ole eelduslikult muutunud (suurenenud) võrreldes laste elatises eelmise kohtulahendi
  8. aasta tegemise seisuga, ei ole põhjendatud kõrvale kaldumine lastele kostjaga võrdse ülalpidamise andmise proportsioonist.
  9. aastal sõlmitud ja kohtumäärusega kinnitatud kompromissi järgi hageja poolt tasumisele kuuluv elatise suurus ei ole ebamõistlikult suur, seda sealjuures arvestades RAKE uuringu järgi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus vähendab Tartu Maakohtu
  11. oktoobri
  12. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-17-13435 kindlaks määratud elatise suurust ning määrab K. T. elatise suuruseks alates
  13. maist 2021 70 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ning A. T. elatise suuruseks alates
  14. maist 2021 70 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. 9.

§ 459

lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigust

§ 459lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist. Kostjate hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema varaline seis on muutunud oluliselt. 8

(13)2-21-7101
  1. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tartu Maakohus on
  2. mail
  3. a kinnitanud tsiviilasjas nr 2-14-51284 kompromissi, mille kohaselt M. P. (tollal Tohu) kohustus perioodiliste maksetega tasuma elatist igale lapsele 84,51% elatise miinimummäärast A. T. , K. T. ja A. T. täisealiseks saamiseni (tl 17). Tartu Maakohus
  4. oktoobri
  5. a kohtumäärusega (muudetav kohtumäärus) kinnitas kompromissi, millega pooled leppisid kokku, et M. P. tasub 70% kehtivast elatise miinimummäärast igale lapsele kuus kuni nende täisealiseks saamiseni (tl 18).
  6. Kohus selgitab, et jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (

§ 371lg 1 p d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 32 jj). Üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  3. Riigikohus on
  4. juuni
  5. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-des 36 ja 37.1 selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11). Kuivõrd Tartu Maakohus on
  6. oktoobril 2017 kohtumäärusega kinnitanud poolte kompromissi, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, so asja sisulist menetlust ei ole toimunud. Seetõttu peab kohus

§ 459

alusel, uurimaks hagi põhjendatust, kohus analüüsima ka, millised on kostjate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit.

  1. Kohus märgib, et hageja ei keeldu katmast laste kulutusi, vaid soovib seda teha vastavalt oma võimalustele. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute (laste) vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Siiski mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12;
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise 9

(13)2-21-7101 seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
  1. Hageja tugineb esitatud hagis sellele, et tema varanduslik seis on oluliselt muutunud (tal on välja kuulutatud pankrot ning tema töötasust 75% läheb võlausaldajatele võlgnevuste katteks) ning muutunud on ka võime täies ulatuses tööd teha (vahetatud õlaliiges takistab töö tegemist). Eesti Töötukassa on määranud hagejale osalise töövõime kestusega
  2. märtsini
  3. Kohtule esitatud
  4. märtsi
  5. a Eesti Töötukassa otsusest nähtub: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on XXX. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on XXX. /…/ Taotlejal on seljavalu ja seljalihaste kanguse ning väsimuse tõttu piiratud pikkade vahemaade käimine, pikemaajaline seismine ja istumine. Parema käe lihasjõu vähenemise, parema käe õlaliigese valu ja õlaliigese liikuvuse piiratuse tõttu on takistatud esemete tõstmine ja kandmine, käte täppisliigutuste sooritamine, äkilised liigutused ja vibratsiooni tekitavate tööriistade/masinate kasutamine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.“ (tl 62). Dokumendipõhine töövõime hindamise ekspertiishinnang on tehtud
  6. märtsil 2021 (tl 168-174). Sellest dokumendist nähtub lisaks: „Taotlejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna taotlejal on XXX, mille tõttu on rakendatud kirurgilist ravi – ühe liigese proteesimist.“ Sobivateks töödeks on pakutud: „rollisuhted, juhtimine, töö arvutitega, tööde ülevaatamine, laotööd, kus ei ole vaja raskusi teisaldada.“ Hageja on esitanud eraarst V. Me. i
  7. septembri
  8. a tõendi nr 3687, millest nähtub, et hagejal XXX
  9. aasta suvel parem XXX. Pidev valu püsib päeval ja öösel, liigutused on piiratud ja valulikud, käega haaramine takistatud ja jõudu käes ei ole, käe tõstmine õlast kõrgemale takistatud, öösel kipub rohkem valutama ja sõrmed surisevad. Arsti hinnangul ei ole võimeline vähemat ühe aasta jooksul parema käega täies ulatuses tööd tegema.
  10. aasta suvest on hagejal probleemiks stress ja unehäired, raviks määratud alprazolaam (tl 111).
  11. Kohtu hinnangul on asjas oluline see, et hageja on praegusel ajal puuduva töövõimega isik, kes saab osalise koormusega tööd teha ACM Service OÜ-s tehnilise nõustajana. Kostjad on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et hageja abikaasa on ACM Service OÜ juhatuse liige (tl 16). See aga ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt, et hagejale osalise tööaja eest makstav töötasu 580 eurot oleks kuidagi manipuleeritud. Eesti Vabariigis kehtiv miinimumpalk täistöökoha eest on 584 eurot ning kui riik on leidnud, et see on piisav, siis ei saa kindlalt väita, et osalise tööaja eest 580 eurot osalise töövõimega isikule on ebaõiglaselt vähe. Kostjate seaduslik esindaja on vastuses hagiavaldusele selgitanud, et tema töötasu oli keskmiselt 747 eurot kuus vastuse esitamise ajal ning menetluse kestel on kostjate ema lahkunud töölt ning tema sissetulekuks on töötuabiraha ja erinevad toetused ca 600 eurot kuus (tl 186 pöördel), mistõttu ei ole kohtule arusaadav, miks hageja töötasu osalise koormuse eest 580 eurot ei ole usutav. Ka on oluline see, et riik on ise hinnanud hageja osalise töövõimega isikuks, mistõttu ei saa eeldada, et osalise töövõimega isik, kellel on mõõdukalt takistatud parem käe liikuvus ning XXX tõttu kerge liikumispiirang, saab teenida sama suurt sissetulekut kui töövõimelised isikud selleks võimelised on. Hageja tervislik olukord oli kohtumääruse tegemise ajal
  12. aastal parem, sest alles
  13. aastal on hagejale määratud osaline töövõime. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et hageja suhtes on pärast
  14. aasta kohtumäärust välja kuulutatud pankrot ning võlausaldajate nõuete rahuldamise tõttu jääb talle kasutada 25% tema töötasust. Kuivõrd hageja tervislik olukord töötasu teenimisel on määrava tähtsusega ning pankrotimenetluse järelevalve otsust tuleb samuti täita, leiab kohus, et seetõttu on täidetud

§ 459

lg 1 p 1 nimetatud eeldus, sest oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolu, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus 2017. aastal. Samuti ei saa hageja pangakonto väljavõtetest kohtu hinnangul selgelt järeldada, et hagejal oleks varjatud sissetulekuid või et ta kulutaks rohkem, kui tema tuvastatud sissetulekud seda teoreetiliselt võimaldaks. Maakohus leiab, et hageja majanduslik olukord on pärast eelmisi elatist puudutavate lahendite tegemist 10

(13)2-21-7101 märgatavalt halvenenud. Kohus mõistab, et muutunud ei ole võrdlemise aluseks oleval aja hageja ülalpidamisel olevate isikute arv, kuid hageja enda hinnangul saab tema sissetulekust mõistlikult majandades katta tema peres elava lapse vajadused.
  1. Kohus peab vajalikuks selgitada kostjate lepingulisele esindajale, et ta on ekslikult tuginedes Riigikohtu
  2. juuni
  3. a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 leidnud, et tulenevalt nimetatud lahendi p-de 6 ja 12 tuleneb üldine põhimõte, et hageja sellised kohustused ei oma tähtsust asja lahendamisel, kuna nimetatud asjaolud ei ole elatisnõude lahendamise eelduseks. Nimetatud tsiviilasjas on elatist maksma kohustatud lapsevanem esitanud kohtule hagiavalduse elatise vähendamiseks ning asja lahendamisel ei olnud kohtute hinnangul tähtsust hageja suurel elatisevõlgnevusel ning maakohtu otsusel, millega hageja mõisteti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi kostja ülalpidamise kohustuse rikkumises. Riigikohus selgitas, et ülalpidamiskohustuse rikkumine ei välista hageja õigust taotleda

§ 459alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist.

Praeguses kaasuses ei ole hageja esile toonud, et elatist tuleb vähendada muu hulgas seetõttu, et tal on tekkinud suur elatisevõlgnevus. Vastupidi, hageja on selgitanud, et

  1. aastal on hageja pankrotipesast kostjate seaduslikule esindajale makstud 537 eurot kuus (tl 180).
  2. Ka on kostjate lepinguline esindaja märkinud, et Riigikohus on
  3. juuni
  4. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 37.4 leidnud, et kompromissi sõlmimine ja kinnitamine muutuks mõttetuks, kui sellega rahulolematu pool saaks kompromissi vaidlustamata juba järgmisel päeval tulla uue hagiga kohtusse seda muutma. Selliselt antaks pooltele sisuliselt kompromissist põhjendamata taganemisõigus ning vähendaks motivatsiooni üldse kompromissi sõlmida. Kohtule ei ole kostjate viide jälgitav, sest praeguses asjas tuli hageja kompormissis kokkulepitud elatise suurust muutma 4 aastat hiljem ning mitte lühikese aja pärast.
  5. Kohus nõustub kostjate märgituga, et üldise arusaama järgi peab vanem oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva, st mõlemad lapsevanemad. Siiski toob kohus esile, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lastele kuluv. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt, olgu selleks siis ülalpidaja haigus, mille tagajärjel sissetulek langeb, olulise kodumasina rike või töökoha kaotus, mille puhul peaks olema isikul endal varutud säästud. Samuti peab üle 40-aastane inimene mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli. Samuti on Riigikohus on leidnud, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita. Hagejal on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud. Ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega asetada hagejat olukorda, millises ta ei saa täita varasemat kohtulahendit elatise tasumiseks. Kohus möönab, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause loetelu alustest, mis võimaldavad elatisesummat vähendada alla miinimumi, ei ole ammendav. Iga juhtumi eripära arvesse võtmise võimalus on põhjendatud, et vältida lootusetute elatisevõlgnike teket. Iseenesest saab töövõime vähenemine olla põhjuseks, miks hageja ei suuda saada suuremat sissetulekut.
  6. Kulude kandmise proportsiooni osas, selgitab kohus esmalt, et eelduslikult peavad vanemad kandma laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Kohtu hinnangul tuleb vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja lapsele ülalpidamist tagada. Varalise seisundi alusel elatise proportsiooni määramine PKS § 105 lg 3 alusel on pigem erandlik ja senises kohtupraktikas peetud vajalikuks olukorras, kui ühele vanematest ei ole laste vajadustel põhineva elatise maksmine jõukohane (vt nt varem viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22;
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku või 11

(13)2-21-7101 varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekutele ja/või varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus ühe vanema sissetulek on miinimumpalga lähedane, s.t elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale minimaalsete vajaduste rahuldamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17 tehtud lahendi p-s 12 seisukohale, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.
  1. Kohus rõhutab, et olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, saab eeldada sissetuleku teenimist määral, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust võrdselt. Praeguses asjas on aga kohus tuvastanud, et laste isa (hageja) on osalise töövõimega, mis takistab tal teenimast samas määras kui töövõimeline kostjate ema seda teha saab. Praeguse asja eripära on aga see, et mõlema lapsevanema enda suhtes on välja kuulutatud pankrot mistõttu ei ole kummalgi vanemal sellist vara, mille arvelt saaks ülalpidamiskohustust täita. Seega saab arvestada vaid jooksva sissetulekuga. Kohtule ei ole jälgitav kostjate ema käitumine kohtumenetluse kestel, kui ta lahkus töökohalt, mis tagas talle ca 750 euro suuruse palga ning on asunud üles ehitama samaliigilist ettevõtet, mille majandamine on tal korra juba ebaõnnestunud, st välja on kuulutatud varasema ettevõtte pankrot. Keskmine mõistlik töövõimeline lapsevanem peab mõistma, et laste ülalpidamiseks tuleb leida sissetulek, mis tagab lastele vajaliku. Praeguses olukorras ei saa see olla töötuabiraha ega tuginemine sellele, et pikemas perspektiivis soovib kostjate ema saada matemaatika õpetajaks (tl 90). Samuti on muutunud menetluse kestel kostjate vajadused, nimelt ei ela kostjad enam koos emaga Tartu kesklinnas üürikorteris, mistõttu on vähenenud otseselt eluasemekulud. Kostjate viimasest seisukohast nähtub, et pere on kolinud Moostesse (tl 183).
  2. Samuti nõustub kohus hageja märgituga, et kostjate kulud vastuses hagiavaldusele on ülepaisutatud. Kostjate väitel on nende põhjendatud kulud kummalegi kuus 588 eurot 60 senti, st 1177 eurot 20 senti kokku. Ei kostjate ema enda ega hageja sissetulek ei võimalda kuidagi tagada kostjatele seda märgitud summat. Lapsed saavad osa sellest rahast, mida vanemad on võimelised teenima. Hageja on tuginenud sellele, et arvestada tuleb ka lastele makstava toetusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning nende maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale. Ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lastega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu ainuüksi seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lastest lahus. Ka on Riigikohus märkinud, et elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2 16 11905, p 18;
  5. veebruari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12).
  7. Kohtu hinnangul saavad kostjate vajadused kaetud ka nii, kui hageja tasub elatist 70 eurot, millele lisandub 30 eurot (1/2 lastetoetuses) ning kostjate ema töötasu katab vajaka jääva osa mõistlikus ulatuses. Kostjate esindaja kontolt nähtub, et ta on saanud
  8. juulil 2021 elatisabi 200 eurot (tl 104),
  9. augustil 2021 elatisabi 106 eurot 90 senti (tl 105 pöördel),
  10. augustil 2021 Põlva Vallavalitsuselt toimetulekutoetust 273 eurot 34 senti (tl 108 pöördel),
  11. augustil 2021 Põlva Vallavalitsuselt koolitoetust 100 eurot (tl 109). Seega on kostjate vajadused osaliselt kaetud ka elatisabiga ja saadud toimetulekutoetusega.
  12. Kohus kordab, et arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel sellega, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud 12
(13)2-21-7101 vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt
  1. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja
  2. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Kostjate emal, kellel on täistöövõime, ei ole takistusi tööle minekuks ja sissetuleku teenimiseks regulaarse palga näol.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt

§ 238

lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. 25. Kohus selgitab, et

§ 459

alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus 26.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 27. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus on kohtu kaalutlusotsus ning Riigikohus on pidanud õigeks jätta elatisehagi osalise rahuldamise korral menetluskulud poolte enda kanda (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18).
  3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik Kohtuotsust on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu
  4. aprill 2022 kohtuotsusega. 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.