Obsah (4)

§ 440§ 231§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13480 Tsiviilasi P. K. hagi A.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks õigeksvõtu alusel välja mõista 1616,64 eurot. 23.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna kostja võttis õigeks liiklusõnnetuse põhjustamise ja hageja sõidukile tekitatud remondikuludest tuleneva kahju, ei pea kohus vajalikuks hinnata nende asjaolude kohta esitatud hageja tõendeid.

1. Taksokulude osas leidis hageja, et ta kasutas neli korda taksoteenust ajal, mil sõiduk seisis remonditöökojas. Kahjustada saanud sõiduk oli hageja pere ainus auto, mida vajati töösõitudeks üle Eesti. Hageja kasutas taksot remonditöökojast lahkumiseks ja sinna sõitmiseks. 15.07.2021 kasutas hageja taksot sõitmiseks tööandja kontorisse ja tagasi. Hageja ei saa xxx tõttu kasutada umbset ühistransporti ja seal võivad tal tekkida xxx. Juristi poole pidi hageja pöörduma kostja ettearvamatu käitumise tõttu. Hageja esindaja suhtles kostjaga ja koostas maksegraafiku, millega kostja ei nõustunud.
2. Kostja vaidles nendele nõuetele vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole piisavalt tõendanud taksoteenuse kasutamise vajadust ja sõiduki remontimise ajal sai hageja kasutada ühistransporti. Kulud õigusabile olid põhjendamatud, sest kostja ei hoidnud kahju hüvitamisest tahtlikult kõrvale.
3. Kohus selgitas hagejale 06.01.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 31-32), et viimasel tuleb põhistada ja tõendada, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel ta nõuab kostjalt taksoteenuse kulu hüvitamist olukorras, kus Tallinna linnas liiklemiseks oli võimalik kasutada tasuta ühistransporti. Kohus selgitas hagejale VÕS § 134 lg
4. Samuti selgitas kohus hagejale, et ainuüksi maksegraafiku koostamine ei ole selline toiming, mille jaoks oli vaja õigusabi kasutada.
5. Vaatamata kohtu selgitustele hageja neid nõudeid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et hageja taksoteenuse kasutamise kulu hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 132 lg 4 näeb ette, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.
6. Riigikohus on selgitanud, et eelviidatud sätte tähenduses peab kahjustatud asi olema isikule tarvilik või tulus majandus- või kutsetegevusega või tööga võrreldaval põhjusel (RK TKo 3-2-190-14, p 14, 3-2-1-82-16, p 32). Seega ei tulene ainuüksi mootorsõiduki remontimise vajadusest hagejale õigust nõuda kostjalt takso kasutamise kulu hüvitamist. Selline nõue oleks olnud põhjendatud vaid siis, kui hageja oleks kasutanud sõidukit igapäevaselt tööks või majandustegevuseks. Hageja väited selle kohta, milliseks eesmärgiks ta sõidukit kasutas, on üldsõnalised, põhistamata ja tõendamata. Ainuüksi hageja lepingulise esindaja üldiste seletuste alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et esinesid VÕS § 132 lõikes 4 toodud asjaolud.
7. Sisuliselt nõudis hageja kostjalt selliste kulude hüvitamist, mis ei olnud tegelikult otseselt seotud hageja töö või kutsetegevusega. Hageja on ise väitnud, et kasutas kahel korral taksoteenust remonditöökoja külastamiseks. Kahel korral kasutas hageja enda väidete kohaselt taksot tööandja kontorisse jõudmiseks. Kas hageja ka tegelikult taksot selleks kasutas, ei saa tõenditest järeldada. Tööandja kontorisse sõitmist ei saa samastada vajadusega kasutada sõidukit ennast töö tegemiseks või majandustegevuses.
8. Hageja väited selle kohta, et ta ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu kasutada ühistransporti, on jäänud tõendamata. Hageja esitas kohtule ambulatoorse epikriisi, mis tõendab (toimiku lk 36) tal xxx esinemist. Seda, et hageja ei võinud oma diagnoosi tõttu kasutada ühistransporti või et selle kasutamisel tekkisid tal xxx, ei ole hageja tõendanud. Sisuliselt on tegu asjakohatu väitega, sest VÕS § 132 lg 4 ei võimalda nõuda taksoteenuse kasutamise kulu juhul, kui isik ei soovi ühel või teisel põhjusel ühistransporti kasutada. Seega ei kuulu hageja nõue taksoteenuse kasutamise kulu 40,70 euro hüvitamiseks rahuldamisele.
9. Kohus leiab, et vaatamata kohtu selgitustele jäi põhistamata ja tõendamata ka hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust tuleneb, et hüvitamisele ei kuulu mitte mistahes lepingulise esindaja kasutamisega seotud kulud, vaid mõistlikud kulud, mis on seotud kahju kindlakstegemise või sellega seotud nõuete esitamisega.
10. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis kostjale 13.08.2021 e-kirja (toimiku lk 9), milles teatas, et sõidukil ei olnud kaskot ja leidis, et kostja hoiab vastusest kõrvale. E-kirjas ei ole esitatud ühtegi nõuet ega väidet, mille esitamine oleks eeldanud õigusteadmiste olemasolu. Täiendava tõendina esitas hageja kohtule oma esindaja koostatud arve nr 2021043 (toimiku lk 17) summas 100 eurot. Arve sisuks oli „kahju väljanõudmise menetlus, sh graafiku koostamine“. Muid tõendeid hageja ei esitanud.
11. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja, milliseid õigusalaseid toiminguid või teenuseid tema esindaja teostas, milles seisnes arvel kajastatud „kahju väljanõudmise menetlus“ ning miks oli graafiku koostamiseks vaja õigusabi. Kostja esitas kohtule enda koostatud maksegraafiku, mille koostamiseks ta õigusabi ei kasutanud. Kohus leiab, et teisele poolele informatiivse sisuga e-kirjade saatmiseks ja maksegraafikute koostamiseks ei ole õigusabi osutamine vajalik. Mõistlikuks ei saa pidada seesuguste toimingute tegemiseks kulutatud summat 100 eurot, mistõttu ei kuulu hageja õigusabikulust tulenev nõue rahuldamisele.
12. Kohus ei loe asjakohasteks muid hageja tõendeid. Asjas ei oma tähtsust see, kui palju hageja arvates maksis tõukeratas, millega kostja õnnetuse põhjustas, sest hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et see kuulus kostjale (tõendid toimiku lk 38-40). Samuti ei oma tähtsust see, millise sisuga sõnumeid kostja hagejale saatis (toimik lk 37).
13. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1616,64 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja vastuväited ei võimalda kohtul jätta viivisenõuet rahuldamata. Kostja ei ole vaatamata õigeksvõtule remondikulusid hüvitanud. Kohus ei saa sundida hagejat sõlmima kostjaga kompromissi nimelt kostja soovitud tingimustel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates hagi esitamisest 27.08.2021 põhinõudelt 1616,64 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 36.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõudest 92%, tuleb kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda ning hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda. 37.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud. Õigusabikulu osutati hinnaga 100 eurot. Kahju väljanõudmise menetlus, sh graafiku koostamine oli 100 eurot. Asjaoludega tutvumiseks, kliendi nõustamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kulus 250 eurot (2,5 tundi). Kohtu nõudele vastuse koostamiseks ja esitamiseks kulus 200 eurot (2 tundi). Kirjavahetuse tõlke tegemiseks kulus 13,08 eurot (0,872 lk, hinnaga 15 eurot leht – 1800 tähemärki). Kokku on hageja menetluskulud 788,08 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise.
2. Esmalt osundab kohus, et hageja on menetluskulude taotlusega kohut eksitanud. Nimelt on hageja menetluskuluna nõudnud teistkordselt hagi nõude osaks olevate kohtueelsete menetluskulud hüvitamist summas 100 eurot. Kuna tegemist oli rahuldamata jäänud hagi nõudega, ei saa kohus sama summat kostjalt välja mõista menetluskuluna. Menetluskuludena ei kuulu hüvitamisele kohtueelse nõustamise kulud.
3. Kuigi kohus loeb hageja esindaja tunnitasu mõistlikuks, on menetlusdokumentide koostamise ajakulu üle paisutatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks sai esindajal maksimaalselt aega kulud 2 tundi ning kohtu täiendavale nõudele vastamisele 1,5 tundi. Hageja esindaja kulu tõlgete koostamisele ei ole põhjendatud, sest tõendid, mida tõlgiti, ei osutunud asjakohasteks. Seega on hageja õigusabikulud kokku põhjendatud 350 euro ulatuses. Lisaks on põhjendatud hageja kulu riigilõivu 225 euro tasumisele. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud summas 575 eurot. Sellest 92% on 529 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 529 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 529 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik