← Eesti

2-21-5456/34

Obsah (7)§ 436§ 230§ 238§ 330§ 331§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kädi Sacik-Korn Otsuse avalikult teatavaks 14.04.2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-5456

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

9. Esmalt lahendab kohus esitatud, kuid lahendamata taotlused. Hageja taotles 25.06.2021 kostjale 10.06.2021 vastusega edastatud lisa 1, 5 - 7 tagastamist ning neid mitte toimiku materjalide juurde võtmist. Hageja põhjendas oma sellekohast taotlust sellega, et kostja on saanud lisa 1 – foto hagejast – ebaseaduslikul moel, sest pildistas hagejat ilma selleks nõusolekut saamata. Samuti rikutakse fotol selgelt äratuntavalt kõrvaliste inimeste õigusi. Tegemist on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 lg 1 rikkumisega. Samuti ei luba hageja vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 15 lg 1 enda kohta kogutud andmetega tutvumist ja jätkuvat töötlemist MTA tõendite lisa 5 – 7 osas. Hageja hinnangul rikub kostja selliste andmete töötlemisega viidatud üldmääruse nõudeid ja kohus ei saa lubada sellisel ebaseaduslikul moel kogutud andmete edastamist tsiviilkohtupidamisse ning läbi selle vaikivalt jaatada isikuandmete üldmääruse rikkumist.

§ 238

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune ja/või asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Kuivõrd asjaolu, et hageja töötamise kohta KKK restoranis on kogutud piisavalt tõendeid, tagastab kohus kostjale 10.06.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendina pildi Lk 4

(11)hagejast tööpostil. Samuti tagastab kohus kostja vastuse lisad 5-7, kuna hageja töötamise kohta enne hageja täisealiseks saamist on samuti piisavalt tõendeid kogutud. Kuna kohus tagastab nimetatud tõendid, kuna nende asjaolude tõendamiseks on piisavalt tõendeid kogutud, ei võta kohus seisukohta hageja viidetele isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise osas.
  1. Hageja taotles 25.06.2021 koguda tõendeid kostja pangakontode ja võimelike väärtpaberikontode olemasolu kohta kõikidest Eestis tegutsevatest pankadest ja välismaiste pankade filiaalidelt perioodi xx.xx.2021 kuni päringu tegemise päevani. Samuti taotles hageja koguda tõendeid Transpordiametist (endine Maanteeamet) kostja nimele registreeritud sõidukite kohta (I kd tlk 128). Kuivõrd täiskasvanud lapsel tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muul põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks ning kostja täitis kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise tasumise kohustust deklareeritud sissetuleku suurusest ja veel ühe alaealise ülalpeetava ülalpidamiskohustusest hoolimata ning asjas ei ole esile toodud, et kostja peaks täitma oma kohustust suuremas ulatuses kui pooles ulatuses hageja ülalpidamiseks, ei pea kohus põhjendatuks koguda tõendeid ning teostada päringud kõikidesse Eestis tegutsevatesse pankadesse ja välismaiste pankade filiaalidesse ning liiklusregistrisse. Seega jätab kohus hageja 25.06.2021 tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
  2. Kohus määras 04.02.2022 pooltele lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks ning nendele vastamiseks tähtajad. Vastaspoole menetluskuludele sai vastata kuni 28.02.
  3. Hageja esitas kostja menetluskuludele seisukohad 01.03.
  4. Seega esitas hageja seisukoha kostja menetluskuludele hilinemisega. Tulenevalt

§ 330

lg-st 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

§ 331

lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesolevalt ei ole hageja põhistanud, mis oli määratud tähtajaks hilisema seisukoha esitamise mõjuvaks põhjuseks. Kohus leiab, et kuna hagejale oli määratud sarnaselt kostjaga tähtaeg vastaspoolt menetluskuludele seisukoha esitamiseks, jätab kohus hageja 01.03.2022 menetlusdokumendi asja materjalide juurde võtmata.

  1. Hagiavalduse terviktekstis taotles hageja kostjalt alates xx.xx.2021 kuni hageja xxx xxxkooli õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni igakuise elatisena 545 euro väljamõistmist (I kd tlk 100). Hageja on 18.10.2021 istungil kinnitanud, et jääb oma nõude juurde (I kd tlk 152pöördel). Hageja on sündinud xx.xx.2003, saades täiskasvanuks xx.xx.
  2. Seega oli hageja hagi esitamise ajal, xx.xx.2021, täisealine (kd I tlk 1-3). Kuna hageja on täisealine, võiks hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja § 96 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tuginedes eeltoodule on seega täiskasvanud lapse elatise nõue eeldused on järgmised: • • • • kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapsevanem; hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes; hageja ei ole üle 21-aastane; hageja ei suuda või ei saa end ise üleval pidada; Lk 5

(11)• kostja rikub ülalpidamiskohustust, s.t ei anna hagejale ülalpidamist või annab seda ebapiisavalt.
  1. • • • Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et: hageja põlvneb kostjast; hageja õpib xxx xxxkoolis xxx erialal, mille lõpetab eeldatavalt 06.2022 (tlk 4, 147), kostja tasus hagejale kuni täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.2021 elatist pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras; Hageja töötas vähemalt alates 2020.aasta märtsis kuni 09.2020 ja 05.2021 kuni 08.2021 KKK restoranid OÜ-s ja alates 18.06.2021 YYYs OÜ-s. • Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on hageja igakuised eluks vajalikud kulutused, kas hageja suudab ennast ise üleval pidada ja kas seeläbi rikub kostja oma ülalpidamiskohustust.
  2. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja hagejale elatise maksmise alates xx.xx.2021, s.o alates ajast kui hageja sai täisealiseks. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna alates xx.xx.2021 ei ole kostja perioodilisi makseid teinud, kuid hageja jätkas õpinguid xxx xxxkoolis ning hageja nõuab elatist alates xx.xx.2021, võib kostja olla oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Hagi rahuldamiseks tuleb aga esmalt tuvastada hageja abivajadus, st tema vajadused ja tema võimalused end ise üleval pidada. Alles seejärel võtab kohus seisukoha, kas ja kui palju peaks kostja hagejale ülalpidamist maksma.
  3. Kohus selgitab esmalt, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu lähtutakse elatisnõude lahendamisel PKS §-st 99, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Täisealisel isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (vt ka RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15 p 10).
  4. Hagiavalduse järgi on hageja kulud kuus kokku 1 091,45 eurot: Kulu nimetus hageja kulu suurus, eurot Eluasemekulud (üür + kommunaalkulud) 250 eurot (I kd tlk 14-24, 149-151) Transport (kütus, elektrilise tõukeratta laenutus, taksoteenus) 15 eurot (I kd tlk 25 ja 25 pöördel) Taskuraha ja meelelahutus 195 eurot Sidevahendid (mobiilipakett, Netflix, Spotify) 20,98 eurot (I kd tlk 26-29) Haridus (õppetööks vajalikud vahendid 93,77 eurot hügieenitooted 13 eurot (esmavajaduse rahuldamine, viide RAKE uuringule I kd tlk 36-97) kodune majapidamine 12 eurot (esmavajaduse rahuldamine, viide RAKE uuringule I kd tlk 36-97) riided 76,70 eurot (I kd tlk 25 ja 25 pöördel) toit 415 eurot (esmavajaduse rahuldamine) Kokku: 1 091,45 eurot Lk 6
(11)
  1. Kohus käsitleb alljärgnevalt hageja põhjendatud igakuiste kulutuste suurust iga kululiigi lõikes eraldi. Riigikohus leidis 19.10.2015 määruses ts.asjas 3-2-1-119-15 (p 10), et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes, ega järeldusega, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Seega tuleb eeltoodud seisukohast tulenevalt täisealiseks saanud isikul oma nõuet tõendada. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud seisukohast teha järeldus, et tõendada ei ole vaja absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste olemasolu, mis erinevad oluliselt kohtupraktikas mõistlikuks peetud ja üldtuntud kulutustest. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või hügieenitarvete kulu või riiete ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd hooajarõivaid ja -jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapäraselt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid, toitu, hügieenitarbeid ning aegajalt käivad juuksuri ja haigestuvad jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste, s.o antud juhul eluasemekulu, sidekulude jt kandmist. Eluasemekulud Hagiavalduse lisadena 1 – 5 on esitanud hageja üürilepingu ja kommunaalkulude arved (I kd tlk 14 – 5). Üürilepingust nähtub, et see on sõlmitud hageja ema elukaaslase M ja OÜ SSS, keda esindab M. R. vahel ning igakuiseks üürisummaks on 1 400 eurot. Kommunaalkulusid tõendavad arved on esitatud M. R. nimele. Kohus ei nõustu kostjaga, et ei ole aru saadav, kuidas üürileping ja kommunaalkulud on seotud hagejaga. Kuna M on hageja ema elukaaslane ning see asjaolu on teada ka kostjale, siis puudub kohtul alus kahelda, et hageja ei elanud koos oma emaga samal aadressil, mida üüris hageja ema elukaaslane. Mõistlik ei oleks oodata, et üürileping oleks ilmtingimata sõlmitud kas hageja enda või hageja ema poolt. Seda, et kommunaalkulude arved on esitatud M. R. nimele, sest viimane on üürileandja esindajaks ning kinnisasja üürimisel ei sõlmi üürija uusi liitumislepinguid. Kohus küll nõustub, et kommunaalkulud on kuuti erinevad, on kommunaalkulusid tõendatud
  2. aasta märtsi kuu eest tarbitud teenuste eest. Kohus nõustub kostjaga, et kommunaalkulusid ei saa hinnata üksnes ühe kuu arvete pinnalt. Samas leiab kohus, et kuna aastas on külmemaid kuid, kus kommunaalkulud eelkõige küttekulude, sh elekter ja/või gaas, näol on kõrgemad kui märtsis, kuid on ka soojemaid kuid kui märts, kus kommunaalkulud on jällegi väiksemad, siis arvestades eeltoodut võib aasta keskmine kommunaalkulude suurus vastata märtsikuu arvel kajastatud kommunaalkulude suurusele. Hageja on seejuures arvestanud, et kommunaalkulud võivad kõikuda, mistõttu on pidanud mõistlikuks eluasemekuluks kokku 250 eurot. Hageja on esitanud 17.10.2021 eluruumi üürilepingu (I kd tlk 149-151), millest nähtub, et hageja on võtnud alates 21.08.2021 kuni 31.07.2022 üürile korteri asukohaga xxx xx-xx, Tallinn. Koos hagejaga asub korteris elama K. J. ja R. R. Lepingu järgi kohustub hageja tasuma igakuiselt üüri summas 450 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. See tähendab, et hageja osalus üüritasus on 150 eurot (450/3), millele lisanduvad kommunaalkulud. Hageja ei ole eraldi välja toonud, kui suured on kommunaalkulud. Hageja pangakonto väljavõttest (II kd tlk 12-14) nähtub, et kaasüüriline R. R. on teinud hagejale järgmised ülekanded - 21.09.2021 300 eurot (II kd tlk 12pöördel), 19.10.2021 200 eurot (II kd tlk 13pöördel), 19.11.2021 203 eurot (II kd tlk 14), 21.12.2021 on K. J. teinud ülekande summas 215 eurot kaasüürilise R. R. eest (II kd tlk 14). Lk 7
(11)Kaasüüriline K. J. on hagejale tasunud – 21.08.2021 900 eurot (II kd tlk 12), 19.10.2021 175 eurot (II kd tlk 13pöördel), 19.11.2021 199,90 eurot (II kd tlk 14), 20.12.2021 199,99 eurot (II kd tlk 14). Hageja ise on teostanud üürileandjale järgmised ülekanded – 21.09.2021 498,28 eurot üüri ja kommunaalkulude eest (II kd tlk 13), 19.10.2021 588,94 eurot üüri ja kommunaalkulude eest (II kd tlk 13pöördel), 20.11.2021 610,55 eurot üüri ja kommunaalkulude eest (II kd tlk 14) ja 21.12.2021 630,24 eurot üüri ja kommunaalkulude eest (II kd tlk 14pöördel). Seega võttes arvesse, kui palju on hageja tasunud üürileandjale üüri ja kommunaalkulude eest ning kui suures ulatuses on maksnud hageja kaasüürnikud, on hageja eluasemekulud olnud septembris 198,28 eurot (498,28-300), oktoobris 213,94 eurot (588,94-200-175), novembris 207,65 eurot (610,55-203-199,90) ja detsembris 215,25 eurot (630,24-215-199,99). See tähendab, et nelja
(4)kuu (september, oktoober, november, detsember) keskmine hageja eluaseme kulu on kokku 208,78 eurot (198,28+213,94+207,65+215,25/4). Eeldada saab, et ka järgnevate talvekuude üüri ja kommunaalkulude suurus on detsembrikuus tasumisele kuulunud summaga enamvähem sama. Kuigi hageja asus omaette elama alates 2021.aasta augustist ja enne seda elas ta koos ema ning tema elukaaslase ning nende ühiste lastega, peab kohus arvestades Riigikohtu poolt ts.asjas 3-2-1-169-13 antud juhideid, hageja mõistlikeks eluasemekuludeks 208,78 eurot. Toidukulud Hageja on välja toonud, et tema toidukulud kuus on 415 eurot, millest umbkaudu 115 euro ulatuses teeb hageja ise kulutusi toidule ning 300 euro ulatuses katab hageja ema hageja toiduvajadused. Enda kulutusi toidule tõendas hageja pangakonto väljavõttega. Kostja on sellele vastu vaielnud, leides (I kd tlk 115 p 29), et esitatud Exceli tabel ei ole tõendina käsitletav ning kuluartikleid vaadates nähtub, et tegemist on lihtsalt ebavajalike kuludega. Hageja käib väljas söömas või tellib toitu koju. Kuna hageja ei ela üksinda, siis ei ole võimalik teada, kas ja kes kui palju nendes söögikordades osaleb. Samuti ei ole kostja arvates usutav, et lisaks hageja enda kulutustele toidule kulutab hageja ema igakuiselt hageja toitmisele 300 eurot kuus. Muu hulgas leidis kostja, et ilmselgelt „shoppamine“ ja „hängimine“ kaubanduses ei ole vajalik kulu ning kuidagi ei saa lugeda elatise summa määramisel vajalikuks kuluks kellelegi kütuse ostmist, laenu andmist, tagasi maksmist, toidu ostmist, sularaha väljavõtmist ning alkoholi ostmist (aprillis nii Tallinnas Tulika tn Araxesest kui ka Viimsi City Alkost). Kohus nõustub selles osas kostjaga, et alkoholi ostmine ja ka järjepidev välja söömine või valmistoidu tellimine ei ole kulu, mis on hagejale eluks esmavajalik. Pigem kohtu hinnangul tegemist elustiili valikuga, mida ei peaks kostja hüvitama. Samas on üldteada, et inimene vajab toitu ning põhjendatud on ka see, et noored aegajalt siiski söövad väljas. Kohus peab põhjendatuks arvestada hageja toidurahaks kuus 200 eurot arvestades sellega, et hageja elas kuni 2021.aasta augustini ühises peres koos veel lisaks hagejaga viie
(5)inimesega, kes sõid ilmselt ühes leibkonnas. Kuigi kohtule ei ole teada, kas hageja ja kaasüürilised toituvad ühiselt või hoiavad oma toidukulusid lahus, võib hageja elukutse valikut arvestades eeldada, et hageja suudab ka ise valmistada süüa ega pea ilmtingimata väljas sööma, mis on kallim kui ise süüa tehes. Kohus on seda kõike mõistlike toidukulude määratlemisel arvesse võtnud. Hügieenitarbed Hageja hügieenitoodete kulu kuus on 13 eurot. Kostja hügieenikulu vaidlustanud ei ole, kuid on leidnud, et RAKE uuring ei ole tõend tsiviilkohtumenetluse mõttes. Kohus asub seisukohale, et üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, käivad juuksuris, vajavad aegajalt ka kosmeetikatooteid, mistõttu hügieenikulu 13 eurot kuus on mõistlikus ja põhjendatud suuruses. Majapidamiskulud Lk 8
(11)Hageja on välja toonud, et hageja koduse majapidamiskulu suuruseks on 12 eurot. Kostja seda vaidlustanud ei ole, kuid on samuti viidanud RAKE uuringule tuginemist põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on üldteada, et inimesed peavad pesema oma pesu, koristama tuba, pesema nõusid jne, mistõttu on majapidamiskulud 12 eurot kuus mõistlikud ja põhjendatud. Riiete ja jalanõude kulu Hageja kulud riietele ja jalanõudele on 76,70 eurot. Kostja nimetatud kulu vaidlustanud ei ole. Transport Hageja transpordikulud kuus on 15 eurot, mis on enamjaolt kulutused kütusele, elektrilise tõukeratta laenutusele ja taksoteenuse kasutusele. Kostja on antud kulule vastu vaielnud ning leidnud, et kui täiskasvanu sõidab taksoga, laenutab tõukeratast või ostab sõbrale kütust, ei ole tegemist vajalike kuludega. Kohus nõustub kostjaga, et hageja transpordikulude sisu arvestades ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja transpordikulusid kuludeks arvestada, sest hageja transpordivalikuid ei pea kostja hagejale makstava elatise kaudu kinni maksma. Hageja elas kuni 2021.aasta augustini Viimsis, kuhu liigub Tallinna linna ühistransport, mis on tasuta. Alates 2021. aasta augustist elab hageja kesklinnas, mistõttu on hagejal võimalik liikuda mh kooli kas ühistranspordiga või jalgsi, mistõttu kohus ei pea hageja transpordikulu põhjendatud ega vajalikuks kuluks. Taskuraha/meelelahutus Hageja taskuraha ja meelelahutuskulud on kuus 195 eurot. Hageja on kirjeldanud antud kululiiki sellega, et see hõlmab endast isiklikke kulusid nagu näiteks sünnipäevakingitused. Kostja on pidanud sellises ulatuses taskuraha/meelalahutuskulu põhjendamatuks. Kohtu hinnangul ei ole tegemist igapäevaseks toimetulekuks vajaliku kulutusega, mida kostja peaks elatisena täiskasvanud lapsele elatisena hüvitama. Seetõttu leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku kuluga. Sidekulud Hageja sidekulud on 20,98 eurot kuus, mille moodustavad kulud Netflixi ja Spotify teenuse kasutamisele ja mobiilipaketile. Kostja on hageja sidekulud vaidlustanud, leides, et sidekulusid tõendav Elisa Teleteenused AS arve on M nimel, arvel märgitud aadressi seos üürilepingus märgitud aadress ei ole seostatav ning aru ei ole saada, kuidas see tõendab hageja vajalikke ja põhjendatud sidekulusid. Samuti leidis kostja, et arve on esitatud vaid 2021.aasta märtsi eest ega kajasta igakuist kulu ning ei ole aru saada, millises ulatuses tarbivad teenust ülejäänud pereliikmed. Hagiavalduse lisana 7 (I kd tlk 26-29) nähtub, et arve nr A-39209717 on esitatud summas 29,98 eurot teenusekirjeldusega „xxx, xxx, xxx VALD Elisa elamus üle õhu: TV + praktiline koduinternet märts 2021 TV nutiseadmes ja arvutis märts 2021 Hübriidboks (DVB-T) rent märts 2021 Modemi (WI-FI, 4G) rent märts 2021 SIM kaart märts 2021“. Esitatud arvest nähtub, et kuigi arve on saadetud xxx xx-xx, xxx küla, nähtub tellitud teenuse kirjeldusest, et arvel kirjeldatud teenust osutatakse xxx xx, xxx, xxx vald. Kuna väidetavalt hageja nimetatud aadressil ei elanud, vaid xxx xx-xx, xxx küla, ei ole kohtu hinnangul esitatud kulu summas 29,98 eurot seostatav hagejaga. Lisana 7 on esitatud ka Tele2 arve nr 15111122606 summas 45,86 eurot. Nimetatud arvele on lisatud arve väljavõte erinevate telefoninumbritega seotud pakettide kohta. 18.10.2021 istungil selgitas hageja, et hageja telefoninumber on lõpuga xxxx (I kd tlk 152pöördel). Tele2 arve lisas on kajastatud telefoni nr xxxxxxxx kohta, et antud numbril on „Piiramatu Vabadus“ pakett, mille kuumaks on 9,36 eurot ja 0,45 eurot, millele lisandus kõne Venemaale summas 1,14 eurot. Kokku oli selle telefoni numbriga seotud tasu 10,95 eurot. Mobiilpaketile lisanduvat Spotify ja Netflixi kulu. Kohus ei pea vajalikuks ja põhjendatud kuluks kulusid Spotifyle ja Netflixile, sest need ei ole hagejale eluks hädavajalikud. Kohus ei nõustu kostjaga, Lk 9
(11)et esitatud tõendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada hageja põhjendatud ja vajalikke kulusid sideteenusele, sest esitatud on üksnes ühe
(1)kuu arve, sest reeglina paketimaksumus on igakuiselt sama. Samuti ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et arve on esitatud Mle, sest reeglina on sideteenuste leping sõlmitud ühe pereliikme poolt, kellele arve esitatakse. Tuginedes eeltoodule peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud hageja sidekuluks 9,81 eurot, mis vastab hageja telefonipaketi maksumusele ning mis tõenäoliselt jäi samaks ka pärast omaette kolimist. Hariduskulu Hageja kooliga seotud kulud on kuus 93,77 eurot, mis on seotud vajalike õppevahendite soetamisega 43,77 eurot ning kord aastas tuleb hagejal osta endale xxxriided kogumaksumusega 600 eurot. Kostja hageja hariduskulusid vaidlustanud ei ole.
  1. Tuginedes eeltoodule on hageja tõendanud vajalikud kulud kokku 614,06 eurot (toidukulu 200 eurot + eluasemekulu 208,78 eurot + hügieenikulu 13 eurot + riiete/jalatsite kulu 76,70 eurot + majapidamiskulu 12 eurot, hariduskulu 93,77 eurot, sidekulu 9,81 eurot). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna hageja käis samas õppeasutuses juba enne täisealiseks saamist ning siis olid tema ülalpidamiskulud suuruses, mis vastasid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga alammäärale, s.o
  2. ja 2021.aastal 584 eurot, ei ole usutav, et pärast täisealiseks saamist oleksid hageja vajadused praktiliselt kahekordistunud.
  3. Hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole aga samastatav hageja abivajadusega. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Xxx xxxkool vastuses kohtule päringule märgib, et hageja õpib xxx xxxkooli xxx erialal 3aastasel õppel (I kd tlk 189). Kooli poolt esitatud tunniplaanist nähtub, et hageja oli 2020/2021 õppeaastal praktikal 29.03 kuni 09.04.2021 ning õppetöö toimus 12.04.2021 15.06.
  4. Õppeaastal 2021/2022 oli hageja praktikal 30.08.2021 kuni 24.09.2021 ja õppetöö algas 27.09.2021 kuni 17.12.2021 ja jätkus alates 03.01.2022 (I kd tlk 190 204pöördel). Tunniplaani kohaselt algas esimene tund 08:15 ja viimane tund lõppes 16:
  5. Päeviti oli tundide arv erinev, mistõttu võis koolipäev lõppeda ka varem kui 16:
  6. Hageja oli distantsõppel 12.04.2021 kuni 19.05.2021 ja 07.10.2021 kuni 15.10.2021 (I kd tlk 206pöördel). Distantsõpe tähendab xxx xxxkoolis seda, et see toimub tunniplaani alusel ja ajal ning õpilasel on kohustus distantsilt kogu õppetöö kaasa teha sünkroonis (I kd tlk 189). Tuginedes eeltoodule omandas seega lisaks xxx erialale vastavatele erialaainetele tavapäraseid gümnaasiumiastmes omandatavaid õppeaineid nagu eesti keel, kirjandus, keemia, ajalugu jne. Kooli esitatud tõendist nähtub, et hagejal on puudumisi nii koolipäeva esimeses kui ka teises pooles (I kd tlk 206). Kohus leiab, et õppekoormus gümnaasiumis ei võimalda üldjuhil käia õhtuti osalise koormusega tööl, kuna õppetöö kestab hilise pärastlõunani ning õppetööle koolis järgneb veel koduste ülesannete lahendamine ning põhjendatud ei ole ka töötada nädalavahetustel, kuna õppetöö on käsitletav tööna ja ka täiskasvanud inimesel on üldjuhul õigus puhata nädalas vähemalt kahel päeval, on käesolevalt leidnud tõendamist, et hageja töötab ja omab sissetulekut. Hageja on esitanud asja materjalide juurde 18.06.2021 sõlmitud käsunduslepingu (I kd tlk 140 - 145), mille kohaselt on hageja tööaeg arvestuslikult maksimaalselt 40 tundi nädalas tunnitasuga 5,40 eurot brutos. Kuigi leping kannab pealkirja käsundusleping, on selles kokku lepitud hageja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas, vastab see oma sisult Lk 10
(11)töölepingule. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest (II kd tlk 2 – 14 pöördel) ja Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et hagejale on makstud perioodil 04.2020 kuni 01.2022 töötasu (bruto) 2020 aastal KKK restoranid OÜ poolt 130,37 eurot aprillis. 114,17 eurot juunis, 288 eurot juulis, 622,28 eurot augustis, 459,58 eurot septembris, 55,80 eurot novembris ja 36,20 eurot detsembris. 2021.aastal on sama tööandja poolt makstud töötasu 906,90 eurot juunis, 540,20 eurot juulis, 753,75 eurot augustis. 2020.aastal on hageja saanud töötasu YYY OÜ-st 256,50 eurot juulis, 639,90 eurot augustis, 1 028,70 eurot septembris, 1 044,90 eurot oktoobris, 1 049,40 eurot novembris ja 850,20 eurot detsembris (II kd tlk 30). Seega on hageja töötanud ka õppetöö ajal praktiliselt täiskoormusega (septembris 193,5 tundi (1 044,90/5,4), oktoobris 194,3 tundi (1 049,50/5,4) ja novembris 157,4 tundi (850,20/5,4), mis näitab, et hageja suudab ise endale sissetulekut hankida ka õppetöö kõrvalt. Kuna hageja esitatud leping vastab oma sisult töölepingule ja on sõlmitud määramata tähtajaks ning lähtudes hageja töötamise ulatust ka õpingute ajal, ei ole alust arvata, et hageja ei saa septembrist kuni detsembrini teenitud töötasuga samaväärset palka ka edaspidi. Võttes arvesse eeltoodut, hangib hageja eluks vajalikud vahendid ise, kattes oma eluks vajalikud kulud saadavate rahaliste vahendite arvelt, mistõttu ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist. 20. Kokkuvõtvalt, kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks tekkinud õigus nõuda ülalpidamist, ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse (

§ 173lg 1 esimene lause).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1).

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuigi kohus jätab hageja elatise nõude rahuldamata, on käesolevalt hageja siiski veel kooliõpilane ning hoolimata sellest, et ta suudab ise endale ülalpidamist teenida, oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ja hagejalt väljamõistmine hageja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik, sest selle tagajärjel võib hagejal tekkida raskusi katta oma eluks vajalikud kulud saadavate rahaliste vahendite arvelt. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus poolte menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik Lk 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.