Obsah (9)

§ 177§ 444§ 468§ 124§ 133§ 134§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja

§ 177lg-le 2.

Edasikaebamise kord

1. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtuotsuse põhjendused
2. Harju Maakohtu menetluses on AS-i AXIS Tech Estonia hagi TCI-GROUP SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
3. 23.02.2022 esitas kostja avalduse, milles kinnitab, et võtab hagi õigeks põhinõude summas 43 220 eurot osas. Kostja vaidlustab hageja viivisenõuet.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine põhinõude osas, kuna kostja on 23.02.2022 esitatud avalduses hagi põhinõude osas õigeks võtnud. 4. Tulenevalt

§ 444

lg-st 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kooskõlas

§ 468

lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav, seega tuleb käesolev otsus põhinõude väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks tunnistada. 5. Kohus märgib, et kostja on esitanud vastuväite hageja viivisenõudele, mistõttu kohus analüüsib nimetatud nõuet sisuliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 9322 eurot. Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu p-st 6.2 ilmneb, et kui ostja ei maksa lepingu järgselt makseid, siis ostja maksab müüjale viivist 0,1% viivitatud summa pealt iga viivitatud päeva eest. Viivise maksimaalne summa ei tohi ületada 10% lepingu summast (tlk 7 pöördel). Müügihind summas 63 220 eurot muutus sissenõutavaks hiljemalt 28.10.2020. Kostja tasus 04.12.2020 hagejale 15 000 eurot. Seega viivis: (

1. i)võlgnevuselt summas 63 220 eurot alates 29.10.2020-03.12.2020 on 2 339,14 eurot; (
2. ii)võlgnevuselt summas 48 220 eurot alates 04.12.2020 kuni 07.09.2021 on 13 405,16 eurot, kokku on viivis 15 744,30 eurot. Müügilepingu p 6.2 kohaselt on viivisenõue piiratud 10% müügilepingu hinnast, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 9 322 eurot (93 220*10%). 6. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud 2 intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on kostja oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, seega on hagejal õigus kostjalt nõuda lepingus kokkulepitud määras, arvestades ka lepingus sätestatud maksimumvastutuse summat. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista viivised summas 9 322 eurot. 7. Seoses kostja poolt hageja viivisenõudele esitatud vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on asunud seisukohale, et viivise summat tuleks vähendada 5000 euroni, kuna kostja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi pahatahtlikkusest. Kostja palub viivise vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Nimelt on poolte vahel kokku lepitud viivise määr 0,1% päevas kohtu hinnangul majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul mõistliku suurusega ning täiendavalt on kokku lepitud, et hagejal ei ole õigust viivist nõuda enam kui 10% lepingu summast, mistõttu ei ole hageja viivise nõue ebaproportsionaalselt suur ega ebamõistlikult kostja huve kahjustav. Täiendavalt märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 2-16-18005 punktis 14 asunud seisukohale, et kohus võib VÕS § 162 lg 1 kohaselt ebamõistlikult suurt viivist vähendada viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodu järgi tuleb viivise vähendamisel VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada mh kohustuse täitmise ulatust ja muid asjaolusid (Riigikohtu 6. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3965, p 32). Kohus märgib, et on juba eelnevalt tuvastanud, et hageja nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Samuti ei esine alust viivise vähendamiseks tulenevalt kohustuse täitmise ulatusest, kuna kostjal on seni hagejale tasumata ligi pool kogu lepingu müügihinnast. Kohtu hinnangul on hagejal olukorras, kus kostja on jätnud pika aja jooksul oma kohustuse täitmata, õigustatud huvi saada lepingus kokkulepitud ulatuses viivist. Seega jätab kohus kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata, kuna alust selleks ei esine. 8. Tsiviilasja hind on

§ 124

lg 1,

§ 133

ja

§ 134lg 1 järgi 52 542 eurot.

Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

3 (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4