← Eesti

2-20-2139/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2139 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Hageja seaduslik esindaja C Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise ajavahemiku 08.02.2020 – 31.03.2020 eest ja menetluskulude jaotuse osas. Teha asjas uus otsus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte enda kanda.
  7. Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 2.
  8. Jätta rahuldamata Y taotlus menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks. 2.
  9. Jätta rahuldamata Y taotlus nõuda C-lt välja palgalehed alates
  10. a novembrist ja
  11. aasta tuludeklaratsioon. 2.
  12. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
  13. Mõista Y-lt X kasuks välja igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
  14. aprillist 2020kuni X täisealiseks saamiseni s.o
  15. veebruarini
  16. 2-20-2139 2.
  17. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt elatise tasumise kuu
  18. kuupäevaks C pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Luminor Bank AS-is (selgitusse märkida „X elatis“), märkides ära kuu, mille eest elatist tasutakse. 2.
  19. Elatise maksmisel võtta arvesse Y poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
  20. Y apellatsioonkaebus rahuldada.
  21. Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  22. X (hageja) esitas
  23. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, ning
  24. ja
  25. veebruaril ning
  26. mail 2020 selle täpsustused, Y (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest perekonnaseaduse (PKS) § 101 lgs 1 sätestatud määras ehk pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 14.02.2032). Lapsega seotud igakuised eluasemekulud on 330 eurot, kulutused toidule 120 eurot ja kulutused riietele ja jalanõudele on 30 eurot. Hageja palus määrata, et elatis tuleb tasuda iga kuu
  27. kuupäevaks hageja ema C (hageja ema) arvelduskontole selgitusega „Hageja elatisraha“. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
  28. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja, hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad ühisel aadressil alates
  29. aastast. Lapse ema ja kostja kooselu lõppes jäädavalt
  30. aasta lõpus. Sellele vaatamata elasid nad jätkuvalt ühisel aadressil. Alates
  31. aprillil 2020 kolis kostja ühisest elukohast välja. Kommunaalkulu on vanemad kandnud valdavalt pooleks. Pere muud kulud (sh 2 2-20-2139 toidukulud) kandis valdavalt kostja. Lapsetoetus makstakse välja lapse emale. Kostja on tasunud kulusid ka sularahas, samuti andnud sularaha hageja emale. Kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada vaatamata ülalpidamiskohustuse täitmisele, palub kostja menetluskulud jätta hageja ema kanda. Kostja arvates ei ole õige neid kulusid jätta hageja kanda, sest tarbetut kohtuskäimist ei ole põhjustanud hageja. Maakohtu otsus ja põhjendused
  32. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
  33. veebruarist 2020 kuni X täisealiseks saamiseni s.o
  34. veebruarini
  35. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1472 eurot 40 senti ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.
  36. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja, kes on sündinud XX.XX.XXXX kostja ja C kooselust, elab koos emaga alates
  37. aprillist
  38. Nimetatud kuupäeval kolis kostja poolte ühisest kodust välja. Pooled ei vaidle vanemate majandusliku võimekuse üle hagejale ülalpidamist anda ega lapse igakuiste kulude suuruse üle. 3.
  39. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud, andes sellega omakorda hagejale õiguse pöörduda elatishagiga kohtu poole. 3.
  40. Maakohus tuvastas, et kostja on andnud hagejale ülalpidamist igakuiste maksetega alates
  41. a aprillist. Kostja on maksnud hagejale elatist enamasti kalendrikuu
  42. kuupäeval, vahel päev varem, vahel päev hiljem. Siiski tuleb elatist tasuda vastava kalendrikuu eest ette. Olukorras, kus ei ole kindlaks määratud kindlat kuupäeva, mil elatisemakse peab olema laekunud, ei ole last kasvataval vanemal võimalik lapsele tehtavaid kulusid piisavalt planeerida. 3.
  43. Maakohus analüüsis, kas kostja on hagejale ülalpidamist andnud veebruaris-märtsis
  44. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista see säte elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige võib lapsel olla elatisenõue temaga koos elava vanema vastu juhul, kui ta elab ka teise vanemaga (st tal on mitu elukohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega võib laps esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  45. jaanuari
  46. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 15). 3.
  47. Vaidlus puudub selles, et eluasemega seonduvad laenumaksed on tasunud hageja, kostja tasus ainult poole kommunaalkuludest, mistõttu on juba sellest tulenevalt kostja lapse kulusid eluasemele tasunud vähem, kui on lapsele langev osa. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagi perioodil muid kulusid kui lasteaiaga seonduvad kulud kandnud. Kohus analüüsis kostja esitatud kaupluste ostutšekke ja leidis, et kostja ei ole tõendanud lapse toidukulu kandmist. 3.
  48. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja poolt esitatud Exceli tabel kostja kulude osas hagejale ei ole tõend, kuna selles märgitud kulude seost hagejaga ei ole tõendatud. Seejuures ei ole tõendatud ka nimetatud tabeliga hageja toidukulude või ka muude hageja põhjendatud ja vajalike kulude kandmine kostja poolt. 3.
  49. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Kohus mõistis kostjalt välja menetluskulu 1472 eurot ja 40 senti ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3 2-20-2139 Apellatsioonkaebus
  50. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada 8.02.2020 kuni 31.03.2020 välja mõistetud elatise osas ning jätta selles osas rahuldamata. Kostja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant jätta hageja kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 4.
  51. Kostja leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja ei ole sellega täitnud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392). Kohus on hagi rahuldanud elatise nõudes perioodi eest 8.02.2020 – 31.03.2020 ja jätnud kostja vastuväited rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole suutnud tõendada hageja vahetut ülalpidamist kostja poolt sel perioodil. Kohus ei selgitanud eelmenetluses kostjale, et Exceli tabelisse kantud andmed pangakontolt ei ole tõendiks ja need tuleks ikkagi esitada pangakonto väljavõtetena. 4.
  52. Apellant vaidlustab elatise väljamõistmist alates 08.02.2020 kuni 31.03.
  53. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata PKS § 100 lg
  54. Kohtumenetluses ei ole pooled vaielnud selle üle, et hageja ja kostja elasid koos kuni 01.04.2020, kohus aga jättis selle asjaolu ebaõigesti arvestamata. Kostja ostis koju endiselt süüa ja tema ostetud söök oli tavapäraselt kättesaadav ja kasutatav nii hagejale, kui ka teistele. Kostja kandis eluasemega seonduvad kulud kokkuleppel hageja emaga osaliselt alles alates 2019.a suvest, selle ajani tasus kõik kulud kostja ning hageja ema ei osalenud kulude kandmises. Kostja tasus hageja lasteaiaga seotud kulud, jätkas endiselt lapsele riiete ostmist, temaga ühiselt vaba aja veetmist ja kõige sellega seotud kulude kandmist. 4.
  55. Apellant vaidlustab menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise. Apellant leiab, et arvestades hageja poolt alusetult esitatud tagasiulatuvat nõuet, samuti hageja poolt esitatud nõuet perioodi eest 8.02.2020 kuni 31.03.2020, mil hageja ja kostja elasid koos ning kostja andis hagejale vahetut ülalpidamist, samuti asjaolu, et kostja on vabatahtlikult tasunud hagejale elatist alates 1.04.2020, mil kostja on hageja lahus elav vanem, oleks kohus pidanud kohaldama menetluskulude jaotamisel TSMS § 162 lg 4 sätteid, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestama peab ka asjaoluga, et hageja esitas kohtule 20.04.
  56. a e-kirja, kus teatas, et nõuab elatist üksnes alates 1.04.2020.a. edasiulatuvalt. Hageja käitumine menetluses on olnud heitlik ja üksnes kostjat süüdistav , et kostja ei ole nõus võimaldama hagejal vaidlusest väljuda ilma kostja menetluskulusid hüvitamata. Vastustaja seisukoht
  57. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud osas tühistada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kolleegium jaotab uuesti menetluskulud maakohtu menetluses jättes need poolte enda kanda ning jätab apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
  59. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on rikkunud ülalpidamise andmise kohustust ajavahemikul 8.02.2020 – 31.03.
  60. Samuti vaidlevad pooled menetluskulude jaotuse üle maakohtus.
  61. Kohtupraktikas on selgitatud ülalpidamiskohustuse kujunemist lapse vahelduva elukoha korral. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema 4 2-20-2139 juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  62. oktoobri
  63. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Kui laps elab lahuselava vanema juures, siis eeldatakse, et lahuselav vanem katab kulud aja eest, mil laps on tema juures (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  64. juuni
  65. a otsus tsiviilasas nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3-23.4). Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (Riigkohtu tsiviilkolleegiumi
  66. mai
  67. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491/96, p 13.2). Lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  68. juuni
  69. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud kohtupraktika seisukohad kohaldatavad ka praeguses olukorras, kus ajavahemikul 8.02.2020–31.03.2020 elasid lapse vanemad samas elukohas. Kuigi vanemad ei pruukinud moodustada ühte leibkonda, elasid nad samas elukohas. Kui üks vanematest on esile toonud, et vaatamata samas elukohas elamisele on vahetu ülalpidamise põhiraskus ühel vanematest, peab kohus seda väidet hindama ning pooltel on kohustus väidet tõendada.
  70. Hageja on menetluses esile toonud, et vaatamata samas elukohas elamisele ajavahemikul 8.02.2020–31.03.2020, oli vahetu ülalpidamise põhiraskus sel ajal hageja emal. TsMS § 231 lg 1 järgi on selle väite tõendamise põhikoormus hagejal ning kostjal on õigus esitada vastutõendeid hageja väite ümber lükkamiseks. Seejuures ei kehti seisukoht, et kuna hageja nõuab elatist hagi esitamise ajal kehtinud miinimummääras (PKS § 101 lg 1), ei tule tal tõendada lapse vajadusi ega nende rahuldamist (üldjuhu kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  71. märtsi
  72. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  73. jaanuari
  74. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Et mõlemad vanemad ja laps elavad ühises elukohas, oleks ebaõiglane, kui tõendamiskoormus eelistaks üht vanemat üksnes seepärast, et ta pöördub kohtusse varem.
  75. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna
  76. a märtsis leppisid pooled kokku, et apellant tasub hagejale ülalpidamiseks 300 eurot kuus alates
  77. aprillist 2020, siis järeldub sellest, et vaidlusalusel perioodil oli ülalpidamise põhiraskus lapse emal ja lapse kulud olid sellised, et kostja pidi tasuma vähemalt 300 eurot kuus. Sellise kokkuleppe sõlmimisest ei saa järeldada, millised olid lapse tegelikud kulud ja kellel oli ülalpidamise põhiraskus. Seda asjaolu ei ole kostja ka omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 mõttes.
  78. Järgevalt hindab kohus, kas hageja on tõendanud, et vaatamata samas elukohas elamisele ajavahemikul 8.02.2020–31.03.2020 oli vahetu ülalpidamise põhiraskus sel ajal hageja emal. 11.
  79. Hageja tõi esile, et
  80. a. veebruaris olid kommunaalteenused kokku 201 eurot 55 senti ja märtsis olid kommunaalteenused kokku 180 eurot 6 senti. Kolleegium märgib, et lisaks hagejale, kostjale ja hageja emale elas majapidamises hageja ema tütar, mistõttu oli hageja osa kommunaalteenustest ¼ ning sellest 50% pidi maksma kostja. Samuti võib eeldada, et kostja pidi tasuma enda osa ehk ¼ kuludest. Seega pidi kostja tasuma hageja osa 47 eurot 70 senti ja enda osa 95 eurot 40 senti, kokku 143 eurot 10 senti. 11.
  82. veebruaril 2020 kandis kostja hageja emale kommunaalkulude katteks 124 eurot. Kostja maksekorraldusest nähtub, et
  83. märtsil 2020 tasus kostja hageja emale kommunaalkulud 118 eurot.
  84. märtsis 2020 selgitavast e-kirjast nähtub, et kostja määras kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 4, et makse on tasutud kommunaalkulude katteks. 5 2-20-2139 11.
  85. Kohus ei nõustu hagejaga, et
  86. veebruaril 2020 apellandi tehtud makse ei ole veebruari ega märtsi eest, vaid
  87. a jaanuarikuu eest, nagu tuleneb nimetatud maksel apellandi enda poolt märgitud selgitusest „kommunaal jaanuar“. Kuivõrd pooled ei ole vastupidist esile toonud, tuleb eeldada, et jaanuarikuu kommunaalmaksed muutusid sissenõutavaks
  88. a veebruaris ja seega on tegemist veebruarikuu ülalpidamiskuludega. 11.
  89. Et kostja pidi tasuma enda ja hageja eest 143 eurot 10 senti ja tasus tegelikkuses 242 eurot, tasus ta kommunaalkulusid 98 eurot 90 senti rohkem. 11.
  90. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
  91. a veebruaris ja märtsis tasus hageja ema eluasemelaenu makseid kokku 1150 eurot 52 senti. Sellest hageja osa on ¼, millest omakorda kostja pidi tasuma poole ehk 143 eurot 81 senti. Kostja enda osa oleks 287 eurot 63 senti, kuid kostja on esile toonud, et ta laenumakseid ei tasunud, kuivõrd soovis need tasaarvestada ning lahendada poolte vahel käimas olevas teises kohtuvaidluses seltsinguvara jagamise üle. Kolleegium märgib, et praeguse vaidluse lahendamisel ei ole asjassepuutuv, kas kostja on tasunud enda osa eluasemekuludest hageja emale. 11.
  92. Kostja esitas maakohtule
  93. veebruaril 2020 maksekorralduse, mille kohaselt ta tasus hageja sünnipäeva pidamise koha ja kulude katteks 165 eurot. Kostja on esile toonud, et ta tasus teleteenuste eest Telia Eesti AS-le
  94. märtsil 2020 48 eurot 98 senti ja
  95. märtsil 2020 48 eurot 98 senti. Seda asjaolu hageja vaidlustanud ei ole ning kohus loeb selle omaks võetuks TsMS § 231 lg 4 järgi. 11.
  96. Kostja tõendas oma kulutuste kandmist pangakonto väljavõttega Excel formaadis (dtl 136), millele ta on lisanud sularahamaksed. Vastuseks hageja väitele, et tegemist ei ole tõendiga, märgib kolleegium, et tabel vastab formaalselt TsMS § 272 lg 1 tingimustele. Tegemist on teabetalletusega, mis on loodud panga veebikeskkonnas. Asjaolu, et kostja on selle salvestanud formaati, mida on võimalik ise muuta, kahandab küll tõendi usaldusväärsust, kuid ei tähenda, et kohus ei saa tõendit § 229 kohaselt menetluses hinnata. Pangakonto väljavõttest nähtub, et veebruarist märtsini 2020 tegi kostja kulutusi toidupoodides 443 euro 73 sendi eest ning kulutas mänguasja-, elektroonika-, ja spordipoes 456 eurot 51 senti. Kolleegium märgib, et ei kostja konto väljavõttest ega lisatud tšekkidest ei saa järeldada, millise osa kuludest tegi ta endale ja millise osa hagejale. Samas on tehtud kulutused toidule arvestatuna inimese kohta samas suurusjärgus lapse ema kulutustega. Kulutused mänguasja-, elektroonika- ja spordipoes 456 eurot 51 senti on eeldatavasti seotud hagejaga. 11.
  97. Hageja väitel olid hageja ema kulutused oma leibkonna toidule veebruaris 300 eurot 4 senti ja märtsis 248 eurot 59 senti. Hageja ema kulutused toidule olid mõeldud hagejale, emale ja ema tütrele eelmisest abielust. Kuigi kõik kulutused ei ole ostutšekkidega vastavusse viidud ning kõik tšekid ei ole loetavad, on hageja ema esile toodud kulutuste summa usutav ja mõistlik. Maakohtu menetluses tõi hageja välja, et kulutused hageja toidule on igakuiselt umbes 120 eurot. Selline suurusjärk on eluliselt usutav ja tavapärane. Samas ei saa hageja esitatud tõendite alusel teha kindlaks, et just hageja ema kandis sel ajal toidukuludest valdava osa ja hageja isa väiksema osa. Hageja ema esitatud tõenditest ei saa teha järeldusi, kellele ta toitu ostis ning millises ulatuses tarbis hagejaema toitu ja millises isa toitu. 11.
  98. Muude kulutuste nagu tervishoid, vaba aeg, transport jt, kandmist ei ole hageja ema esile toonud, vaid on jäänud selle juurde, et miinimumelatise nõudmisel ei pea hageja kulutusi esile tooma ega tõendama. Sellele seisukohale on kolleegium varasemalt vastanud ja jääb oma põhjenduste juurde. 6 2-20-2139 11.
  99. Kokkuvõttes sedastab kolleegium, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et vaatamata samas elukohas elamisele ajavahemikul 8.02.2020 – 31.03.2020 oli vahetu ülalpidamise põhiraskus sel ajal hageja emal. Kuigi kostja ei tasunud nimetatud ajal eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu, tasus ta ettenähtust suuremas ulatuses kommunaalmakseid ja tegi hageja emast rohkem kulutusi hageja vabale ajale, mänguasjadele ja sünnipäevale. Hageja toidukulu osas ei ole hageja tõendanud, et hageja ema oleks kandnud suurema toidukulu kui hageja isa. Nende asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, et vaidlusaluse kahe kuu jooksul, mil mõlemad vanemad elasid lapsega koos, oli hageja koormus lapse ülalpidamisele suurem. Seega rahuldas maakohus põhjendamatult hagi ajavahemiku 8.02.2020 – 31.03.2020 eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  100. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 12.
  101. Kolleegium jätab maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ajavahemiku 8.02.2020 – 31.03.2020 eest nõutava elatise osas ning vaidlustamata jõustus maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates
  102. aprillist
  103. Lõpptulemusena rahuldab kohus hagi osaliselt ja seega tuleb kulud jätta poolte enda kanda. 12.
  104. Põhjendamatu on hageja väide, et kuna kostja keeldus maakohtu menetluses mõistlikku kompromissi sõlmimast, tuleb kulud jätta kostja kanda. Hageja esitatud kirjavahetusest apellatsioonimenetluse ajal (dtl 295 jj) ei saa teha järeldust, et kostja keeldus mõistlikku kompromissi sõlmimast. Kuigi pooled on erinevatel aegadel pidanud läbirääkimisi ajavahemiku 8.02.2020–31.03.2020 elatise küsimuses, on see olnud seotud lisatingimustega ning juba maakohtu menetluse ajaks kujunes olukord, kus menetluskulud olid suuremad kui selle aja eest nõutav elatis. 12.
  105. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  106. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.