Obsah (8)

§ 113§ 1018§ 1023§ 1043§ 1045§ 7§ 78§ 1046

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-9162 Koht

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista need välja koos viivisega

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.

1. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt otsustasid hageja ja kostja alustada
2. aastal ühiselt äritegevust ning asutada kaks äriühingut D OÜ ja T OÜ. Äriühingud asutati kahe osanikuga, kellest kummalegi kuulus 50% osakapitalist. Hageja tegi äriühingute asutamisel sissemakse kogu osakapitali ulatuses, tasudes kokku 5000 eurot. Kostja ei ole hagejale hageja poolt kostja eest tasutud sissemakse summat hüvitanud. 1.
3. Hageja vaidles kostja tasaarvestusavaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja on ka teisi sõpru „rumalateks ahvideks“ (stupid monkey) nimetanud, kuna hagejal on selline huumor. Hageja ei ole rassist. Hageja hinnangul on tasaarvestusavalduse näol tegemist hageja survestamisega. Kostja vastuväited
4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel leppisid pooled äriühingute asutamisel kokku, et mõlema äriühingu kostja poolne osakapitali sissemakse on hageja panus poolte ühisesse ettevõtmisesse. Kostja panustas äriideega, planeerimise ja oskusteabega (know-how). Hageja pidi osakapitali sissemakse tegema selliselt, et kostja ei pidanud seda hüvitama.
5. augustil 2018 esitas kostja tasaarvestusavalduse. Tasaarvestust põhjendas kostja sellega, et hageja nimetas teda kostjale saadetud e-kirjas ahviks (Are you Fucking idiot you monkey?). Tegemist on jõhkra rassistliku rünnakuga. Kostja on mustanahaline. Kostja nahavärviga inimeste nimetamist sõnaga „ahv“ on üle maailma peetud rassistlikuks. Sellise solvanguga on hageja rikkunud kostja isikuõigusi, tekitades kostjale hingelist valu ja kannatusi. Kostjale sellega tekitatud kahju suurus on 3500 eurot, mille kostja palub hageja nõudega tasaarvestada. Kostja esitas tasaarvestusavalduse hagejale
6. augustil
7. Maakohtu otsus ja põhjendused
8. Harju Maakohus rahuldas
9. novembri
10. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2500 eurot ning viivise põhivõlalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohutuste täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 2-18-9162 3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb nõue kvalifitseerida

§ 1018lg 1 alusel.

Hageja tegutses osakapitali sissemakset tehes käsundita asjaajajana. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostja eest osakapitali sissemakse 2500 eurot. Kostja ja hageja vande all antud ütlustega ei leidnud tõendamist, et hageja võttis kohustuse tasuda kokkuleppe alusel kostja eest osa nimiväärtusele vastavad sissemaksed. Hageja selgitas vande all, et ta ei ole kunagi öelnud, et ei soovi tehtud sissemakse summat tagasi. Seega täitis hageja kohustuse ilma, et ta oleks olnud seaduse või lepingu alusel selleks kohustatud. Kokkuvõttes on tuvastatud, et hageja tegutses kostja asja ajades kostja soodustamise tahtega, st hageja tegutses kostja kasuks. Hageja teadis, et sissemakset tasudes ajab ta kostja asja. Samuti tegutses hageja sissemakset tasudes enda huvides, kuna soovis ettevõtet asutada. Kostja selgitas vande all antud ütlustega, et ettevõtete asutamisel oli hageja investoriks. Kostja eest asjaajamine vastas kostja huvidele ning tema eeldatavale ja tegelikule tahtele. 3.2.

§ 1023

järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.

§ 1023

lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Vaidlust ei ole, et hageja tasus kostja eest osakapitali sissemakse 2500 eurot. Sissemakse tasumine oli vajalik äritegevuse alustamiseks. Samuti leidis tõendamist, et hageja ei avaldanud kostjale, et ei soovi kostjalt 2500 euro hüvitamist. Seega on käsundita asjaajamise eeldused täidetud ning hageja nõue tuleb rahuldada. Kuna põhinõue rahuldatakse, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue alates selle sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 11. juunist 2018. 3.3. Kostja tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et selle õiguslikuks aluseks saab olla

§ 1043

. Kostja väidetest lähtudes võiks hageja käitumise õigusvastasuse hindamisel kohaldada ka

§ 1045lg 1 p-i 4 ja §-i 1046.

Maakohus hindas

§-i 1046 kohaldamiseks, kas hageja poolt kostjale saadetud e-kirjas avaldatud hinnang Are you Fucking idiot you monkey? on ebakohane väärtushinnang. Selleks, et tuvastada, kas hageja kohta avaldatud väärtushinnang on ebakohane, tuleb hinnata, milliste asjaolude tõttu hageja sellist hinnangut avaldas. Maakohtu hinnangul on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, kuid tegemist ei ole jõhkra rassistliku rünnakuga kostja vastu. Hageja ütles eravestluses kostja kohta ahv (monkey) ajendatuna kostja poolt kuriteoteate esitamisest hageja suhtes. Kriminaalmenetlus hageja suhtes jäeti algatamata. Kuigi möönda tuleb seda, et hageja kasutas kostja suhtes ebakohast väärtushinnangut, siis ei ole tegemist kostja au teotamisega. Hageja kasutas ebakohast väärtushinnangut e-kirjas pooltevahelises eravestluses. Nimetatud kirja tervikuna vaadates ei ole tegemist hagejapoolse rassistliku rünnakuga kostja vastu. Seega ei ole hageja end väljendanud õigusvastaselt ning ei ole vajadust analüüsida mittevaralise kahjunõude hüvitamise eeldusi. 3.

1. Kokkuvõttes ei ole kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, mida saaks hageja nõudega kostja vastu tasaarvestada. 3.
2. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras, et need määratakse TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 3 2-18-9162 4.
4. Kostja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, millistest asjaoludest tuleneb maakohtu järeldus, et hageja tegutses kostja huvides ning tema eeldatava ja tegeliku tahte kohaselt. Maakohus ei ole poolte ütlusi nende huvi ja tahte aspektist analüüsinud. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et tal puudus huvi osaühingu asutamisel endale rahaliste kohustuste võtmiseks. Hageja vande all antud ütlustest tuleneb, et hageja vastutuseks oli äriühingu alustamisele kuluva kapitali kaasamine. Maakohus jättis need ütlused tähelepanuta. Tagasinõudega sissemakse tegemine ei vasta kostja tegelikule ja eeldatavale tahtele. Tegelik tahe eeldaks, et kostja on seda väljendanud tahteavaldusega. Eeldatava tahte kindlakstegemisel tuleks leida vastus küsimusele, kas mõistlikult võttes oleks soodustatu nõustunud käsundita asjaajamisega, kui ta oleks teadnud ja hinnanud käsundita asjaajamise kõiki asjaolusid. Praeguses asjas tuvastatud asjaolusid ja tõendeid hinnates on selge, et kostja ei oleks nõustunud hageja sissemaksega osakapitali, kuna kostja eesmärk äriühingutes tegutseda oli tervikuna mitterahaline. Kuna osakapitali sissemakse ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik, saab osaühingu asutada ka sissemakset tegemata, mis on tavapärane praktika alustavate mikroettevõtete puhul. Seega ei saanud kostjal olla objektiivset huvi selle vastu, et hageja tema eest sellise rahalise kohustuse võtaks. Maakohus väitis otsuses, et osakapitali tasumine oli vajalik äritegevuse alustamiseks. See maakohtu väide ei tugine mitte ühelegi tõendile ega asjaolule ega vasta tõele. Äritegevust sai edukalt alustada ka ilma osakapitali sissemakseta. 4.
5. Maakohus on jätnud tähelepanuta

§ 1023

lõike 2, mille kohaselt kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Maakohus on küll nimetanud hageja tegutsemist nii enda kui ka kostja kasuks, kuid see tuleneb hageja ütlustest, st tema enda subjektiivsest arusaamast oma tegude kohta, mõistlik vajadus aga on abstraktne. Maakohus ei ole hinnanud ega arvestanud mõistlikkuse põhimõtet (

§ 7lg 2).

4.

1. Maakohus on tuvastanud, et hageja solvang kostja vastu oli ebakohane väärtushinnang, mitte au teotamine. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei mahu ebakohane väärtushinnang au teotamise mõistesse. 4.
2. Kuriteo teate esitamine kostja poolt ei õigusta rassistlikku rünnet. Maakohus jättis hageja rikkumise raskuse määratlemata. Maakohus jättis seejuures kostja seda teemat puudutava selgitused, mille kostja esitas
3. septembri
4. a menetlusdokumendis, arvestamata. Maakohus on jätnud hageja ründe õiguslikult kvalifitseerimata, rikkudes sellega väärtusotsustuse tegemisele ette nähtud kaalutlusreegleid. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Maakohus järeldas õigesti, et hagejal on kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Olukorras, kus üks osanik teeb teiste osanike eest osakapitali suurendamiseks rahalisi sissemakseid, olemata selleks lepingu või seaduse alusel kohustatud, tegutseb ta käsundita 4 2-18-9162 asjaajajana

§ 1018mõttes (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288, p 20.4, Riigikohtu 3.

oktoobri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-12, p-d 12 ja 13). 9.
2. Käsundita asjaajamise sätete kohaldamist ei välista alates
3. jaanuarist 2011 jõustunud äriseadustiku (ÄS ) § 1401 lg
4. ÄS § 1401 lg 1 sätestab, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. See aga ei tähenda, et osanikul ei oleks osaühingu ees sissemakse ulatuses vastutust. ÄS § 1401 lg 2 järgi kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Pärast sissemakse tasumist ei saa osanik nõuda osaühingult sissemakse tagastamist ja tasumise eelse olukorra taastamist. See kehtib ka juhul, kui sissemakse tasub osaniku eest kolmas isik vastavalt

§ 78lg-le 1.

9.2. Käsundita asjaajamisega on

§ 1018

lg 1 järgi tegemist siis, kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse või pannud kohustuse tegu teha. Seega saab õigussuhte kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seadus järgi kohustatud. Käsundita asjaajaja võib täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse (

§ 78) või teha muu teo teise isiku kasuks.

Hageja tasus kostja eest kahe osaühingu sissemaksed ning sellega vabanes kostja ÄS § 1401 lg-s 2 sätestatud vastutusest sissemaksete ulatuses. 9.3. Kostja tõi esile, et tal puudus huvi osaühingu asutamisel endale rahaliste kohustuste võtmiseks. Samas kinnitas kostja vande all, et ta ei ole sõlminud kirjalikku või kirjalikult taasesitatavas vormis kokkulepet, et tema kohustuse tasuda osaühingu sissemakse tasuks tema eest hageja. Kostjal võis olla soov saada osa omanikuks võimalikult väikeste kulutuste ja kohustustega ning viisil, et tema eest tasub sissemakse hageja, kuid poolte vande all antud ütlustest ega muudest tõenditest ei saa järeldada, et pooltel oli kokkulepe, et kostja kohustuse täidab hageja. Alates hetkest, mil kostja asutas osaühingud, tekkis tal ÄS § 1401 lg 2 sätestatud vastutus ja seetõttu oli hageja sooritus tehtud kostja kasuks

§ 1018lg 1 mõttes.

9.

1. Maakohus ei ole tähelepanuta jätnud ka hageja vande all ütlusi ega hinnanud neid otsuse tegemisel valesti. Hageja avaldas
2. oktoobri
3. a kohtuistungil, et tema pidi „panema raha kogu ettevõttesse, ostma kõik fritüürid, kõik mida iganes selle äri alustamiseks vajalik oli“ (dtl 224). Sellest ei saa kolleegiumi hinnangul teha aga järeldust, et pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostja eest osaühingu osa sissemakse ilma vastusooritust saamata.
4. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendatult kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Maakohus hindas kostja kahjunõuet õigesti

§ 1046lg 1 au teotamise koosseisu järgi.

Väljakujunenud seisukoha kohaselt saab au teotada kahel viisil: faktiväite (andmete) või väärtushinnangu e väärtusotsuse (arvamuse) avaldamisega. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Seega on kohtupraktika kohaselt

§ 1046

lg 1 au teotamisest tuleneva kahjunõude eelduseks andmete või arvamuse avaldamine kolmandale isikule. 10.

1. Praegusel juhul tugineb kostja sellele, et hageja avaldas au teotavad andmed
2. augusti 2020 e-kirjas kostjale. Kolleegium leiab, et
3. augusti 2020 e-kirjas kostjale ei saanud hageja kostja au teotada

§ 1046

lg 1 tähenduses, sest e-kiri ei olnud suunatud kolmandatele isikutele, vaid üksnes kostjale.

§ 1046

lg-t 1 ei saa kohaldada kahe isiku omavahelises suhtluses, kui kirja saatja ei ole selle sisu avaldanud kolmandatele isikutele. Seega ei saanud

1. augusti 2020 e-kirja saatmisega tekkida kostjale tema väidetud kahju. 5 2-18-9162 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6