lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine kostjalt on ebamõistlik. Kohus palus 24.03.2021 pöördumises hagejal esitada kostjale kompromissettepanek hiljemalt 26.04.
Maakohus mitte ainult ei lähtunud üksnes ebamõistlikkusest (mitte äärmisest ebamõistlikkusest), vaid jättis ka täielikult põhjendamata selle, millised olid kohtu arvates need erandlikud asjaolud, mis oleksid võinud tingida
17. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist hagiavalduses toodud kommentaari eest, tuues välja oma õiguslikud seisukohad selle kohta, mida kostja avaldatud väide tähendas ja millist kahju see võis tekitada. Kohtu üldsõnaline põhjendus, nagu oleks menetluskulude ümberjagamine õigustatud seepärast, et hageja ei teinud ühtegi kompromissettepanekut ega esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks, vaid leidis jätkuvalt, et kostjalt väljamõistetavaks õiglaseks hüvitiseks on 2000 eurot, on asjakohatu.
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Vastustaja seisukoht
) § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Juhindudes
lgst 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 20. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud mittevaralise kahju hüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Selles osas on maakohtu otsus
21. Kolleegiumi hinnangul on maakohus
lõike 1 kohaldamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt ebaõigesti menetluskulud jaotanud. Maakohus on rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust (
Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, jättes piisavalt põhjendamata, milles seisnevad antud juhul
lg 4 kohaselt need erandlikud asjaolud, millest saaks järeldada menetluskulude kostja kanda jätmise äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust. Maakohus põhjendas
lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist sellega, et hageja ei ole teinud kostjale kompromissiettepanekut ning ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks, vaid on sellele vaatamata soovinud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist 2000 euro ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused
22. Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (
Samas võib kohus jätta
lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu 27.11.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-1718531, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid
Äärmist ebamõistlikkust ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada sellest, et hageja ei ole teinud menetluses kostjale kompromissi ettepanekut. Tegemist on menetlusosalise vaba valikuga, kas ta soovib vastaspoolega milleski kokku leppida või mitte. Samuti ei saa
lg 4 mõttes erandlikke asjaolusid järeldada sellest, et hageja ei ole kõiki oma väiteid mittevaralise kahju ulatuse osas tõendanud. 23. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et kui hageja on oma seisukohtades viidanud mittevaralise kahju hüvitise mõistlikule suurusele summas 2000 eurot, on tegemist hagi osalisele rahuldamisele sarnase olukorraga. Hageja seisukohtades arvamuse avaldamine ei ole samane hageja poolt nõude esitamisega ning hageja isiklik arvamus mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas ei ole kohtule siduv. Lisaks ei ole isikliku arvamuse avaldamine hüvitise suuruse osas ringkonnakohtu hinnangul
lg 4 kohaldamisel asjassepuutuv ega muuda menetluskulude kostjalt väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-20-3860, p 48). 24. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes selle hüvitise suuruse määrata kohtu äranägemisel. Maakohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise, milleks on antud juhul 100 eurot. Lähtudes hagi täielikust rahuldamisest oleks maakohus pidanud seejärel kohaldama 5 2-20-18143
lõiget 1, mille kohaselt hagi täielikul rahuldamisel jäävad menetluskulud vastaspoole kanda. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud
25. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada
lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.