← Eesti

2-21-34/21

Obsah (6)§ 5§ 230§ 231§ 173§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-34 Tsiviilasi P. M. , R. P. -P. , K.

) § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes seda, kas poole väited on tõendatud.

  1. Kohus on 06.05.2021 määruses selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Samuti on enne hagiavalduse menetlusse võtmist kohus poolte ärakuulamisel rõhutanud, et tegemist ei ole AÕS § 158 lg 1 alusel juurdepääsu kindlaksmääramisega hagita menetluses, kuna selline nõudeõigus oleks üksnes kostjal.
  2. Hagejate hinnangul on kasutuseelise suuruseks 100 eurot aastas iga garaažiboksi kohta. Hagejad tuletavad kasutuseelise summa Tartu linna avalikul parkimisalal elanikele kehtestatud tariifist. Hagejad leiavad, et kuna kostja tegevuse tõttu kaotavad nad oma kinnistul kaks parkimiskohta, on kostja rikkumine hinnatav kahe auto parkimise hinnaga linnatänaval. Hagejad on toonud esile, et kostja on 6 saanud kasutuseeliseid ka sellest, et hagejad on tasunud maamaksu ja hoidnud enda kulul kostja kasutatavat ala korras.
  3. Kostja hinnangul on õiglane tasu juurdepääsutee kasutamise eest 12 eurot aastas, arvestades kinnistu kasutamise ajalugu, tihedust, ajalist ja sõiduki kategoorialist piirangut (tl 94). Kostja peab õigeks tasuda maamaksu võrdses osas kõigi kasutajate vahel 41 m2 eest ligikaudu 1,5 eurot, hoolduskulusid ligikaudu 1,5 eurot ning mõistlik servituudi talumise kompensatsioon (tl 94, 94 pöördel).
  4. Riigikohus on korduvalt leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1413 p 11, Riigikohtu
  6. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16;
  7. mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15).
  8. Antud juhul kasutab kostja regulaarselt hagejate kinnisasja, et pääseda oma kinnistuteni, seega on kostja saanud kasutuseelise sellest, et ei ole pidanud hagejatele kui juurdepääsutee omanikele tasu maksma. Lisaks hoiab ta hagejate kinnisasja kasutades kokku juurdepääsutee rajamise ja korrashoiuga seotud kulud ning maamaksukulu. Seega saab kostja kasu hagejate õiguste rikkumisest.
  9. Kuigi antud juhul on tegemist õiguste rikkumise teel saadu hüvitamise nõudega hagimenetluses, leiab kohus, et rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hindamisel tuleb lähtuda analoogia korras AÕS § 156 lg 1 alusel hagita menetluses juurdepääsu tee eest tasu määramise reeglitest, arvestades hagimenetluse erisusi.
  10. Riigikohus on praktikas leidnud, et AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada kolme komponenti: maamaks, juurdepääsutee korrashoid ja hüvitis omandiõiguse riive eest (vt nt Riigikohtu
  11. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-7011, p 12; Riigikohtu
  12. märtsi 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-60492/165, p 16; Riigikohtu
  13. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p-d 33 ja 39-40).
  14. Hageja on 22.04.2021 menetlusdokumendis esile toonud, et arvestades kostja kasutatavat ala, on kostja osalus tee korrashoiukuludes 62,30 eurot aastas ja maamaksu tasumisel 10,03 eurot aastas (tl 86 pöördel). Lisaks mainivad hagejad, et tee korrashoiukulude alla kuuluvad ka ühekordsed suuremad kulutused, kuid pole esitanud kindlaid summasid (tl 87).
  15. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Õpetaja tn 2 kinnistu pindala 1468 m
  16. Hageja on esile toonud, et maamaks tervelt krundilt on 328 eurot aastas. Arvestades, et kostja kasutab sellest 45m2, on tema osa 3,06% ehk 10,03 eurot aastas (tl 86 pöördel). Hageja on märkinud, et kostja kasutatav ala on 45m2, kostja leiab, et see on 41m2, seega on nad kasutatava ala suurusjärgus ligikaudselt nõus. Kohtu hinnangul ei ole aga õiglane nõuda kostjalt maamaksu hüvitamist terve ala eest, kui see ei ole kostja ainukasutuses. Kuigi kostja tõttu võib olla tervel alal piiranguid, ei ole hagejatel selle kasutamine täielikult takistatud (näiteks manööverdamiseks, jalutamiseks, läbimiseks jmt). Samas ei ole õiglane ka jaotada seda kõigi kaasomanike vahel võrdselt, sest kostja kasutab ala rohkem kui teised omanikud. Kohtu hinnangul õiglane jaotada kulud vastavalt kinnistute arvule ning korrutada kostja osa kahega seoses tema saadava suurema huviga kitsendustega alast. Kohtu hinnangul on mõistlik hüvitis maamaksu eest 1,34 eurot aastas (10,03/15*2) kahe kinnistu peale kokku. 7
  17. Teiseks on hagejad nõudnud kostja osalemist tee korrashoiukulude hüvitamises. Hagejad on märkinud, et nendeks kulutusteks on välikoristaja töötasu ja puhkusereservi kulutused (1836 eurot aastas), koristaja töövahendid ja materjalid (100 eurot aastas), sügisene lehtede äravedu (100 eurot aastas) ehk kokku 2036 eurot aastas ning kostja osa selles oleks 62,30 eurot aastas (tl 86 pöördel). Ka siin ei nõustu kohus hagejate seisukohaga, et kostja peab tasuma terve kitsendustega ala eest, kui see pole tema ainukasutuses. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja kasutatava ala kulud oleksid niivõrd suured. Kohtu hinnangul on kulud ebamõistlikult suured ning tavapraktikat arvestades kajastavad tõenäoliselt kogu krundi korrashoiukulusid. Seega on kohtu hinnangul õiglane hüvitis tee korrashoiukulude eest 8,31 eurot aastas (62,30/15*2) kahe kinnistu peale kokku.
  18. Kolmandaks tuleb kostjal tasuda mõistlikku hüvitist omandiõiguse riive eest. Hagejad on korduvalt selgitanud, et nende hinnangul on õiglane hüvitis 100 eurot aastas iga garaažiboksi kohta. Kostja on märkinud õiglaseks tasuks 9 eurot aastas, tuues esile, et varasemalt ei ole ligipääsu eest tasu nõutud, samuti ka kinnistu eelmistelt omanikelt, kostja kasutab hageja kinnisasja harva ning tegelikkuses ei ole parkimiskohtade nappus XXX kinnistul aktuaalne probleem (tl 94, 94 pöördel).
  19. Poolte esitatust nähtub, et kostja kasutatav ala on hagejatele kuuluv parkimisplats, mitte tee (tl 101, 102). Kuigi hagejad kasutavad osa alast ka ise, siis on kohtule tõendatud, et ainult seoses kostja kinnistutele juurdepääsu tagamisega, ei saa hagejad vabalt kasutada osa oma kinnistust. Seega on tegemist omandiõiguse selge riivega, sest hagejatel ei ole võimalik oma kinnisasja kasutada seaduslikul soovipärasel viisil. Kohtu hinnangul erineb käesolev olukord olukorrast, kus kostja kasutaks lihtsalt hagejatele kuuluvat teed. Seega on nii omandiõiguse riive kui selle eest määratav kompensatsioon suurem.
  20. Kostja on esitanud vastuväite, et parkimiskohtade puudus on kunstlikult tekitatud ning tegelikkuses on korteriomanike omandisse kuuluvad garaažiboksid välja üüritud Eesti Keskkonnauuringute keskusele. Hageja ei ole seda väidet omaks võtnud. Kostja on esitanud tõendina foto, millest nähtuvalt pargib Eesti Keskkonnauuringute keskuse kirja kandev auto Õpetaja tänaval aia ees (tl 99). Kohtu hinnangul ei tõenda see foto kostja väiteid, kuna viidatud auto pargib tänaval avalikul parkimisalal. Kostja teisest esitatud fotost nähtub XXX parkimisplats, millel jalutab üks isik, on pargitud kaks haagist ja üks auto (tl 100). Kohtu hinnangul ei tõenda aga kuupäevatemplita päevasel ajal tehtud foto, et parkimisplatsi ei kasutata.
  21. Hagejad on esitanud nõude kasutuseeliste hüvitamiseks, mitte kahju hüvitamise nõude. Seetõttu ei ole hagejad tõendanud, et nad on pidanud tegelikkuses kandma kulutusi kahe auto parkimisega Tartu linna avalikus parkimistsoonis, vaid tuginevad eelkõige asjaolule, et kasutuseelise hüvitamisel ei pea tekkinud kahju tõendama.
  22. Kohtu hinnangul ei ole õiglane antud juhul võrdsustada oma krundil parkimise võimalust linnatänaval tasulise parkimise alal parkimise hinnaga. Hageja on märkinud, et oleks ebamõistlik eeldada, et hageja peaks kasutama parkimisplatsi roheala parkimiseks (tl 4). Kohtu hinnangul ei pruugi parkimisala laiendamine kinnistu roheala arvelt olla ilmtingimata ebamõistlik olukorras, kus kõigile omanikele napib parkimiskohti. 8
  23. Seega on kohtu hinnangul asjaolusid ja kehtivat kohtupraktikat arvestades mõistlik tasu kasutuseelise hüvitamise eest 20 eurot iga garaažikinnistu kohta ehk kokku 40 eurot.
  24. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab osalema hageja kinnistule värava paigaldamise kulutuste kandmises. Hagejad leiavad, et ka see on kasutuseelisena hüvitatav VÕS § 1037 lg 1 alusel. Kostja vaidleb vastu, et hagejate tellitud värav on liiga kallis ning tema jaoks ei olnud värava paigaldamine vajalik. Hagejad põhjendavad olukorda asjaoluga, et kinnistu on alati olnud väravaga piiritletud, ent värav oli
  25. aastaks amortiseerunud ja vajas vahetamist. Hagejate hinnangul tuleks selliste kulutuste kandmisel kohelda enklaavomanikku võrdeliselt kinnistu kaasomanikega, seega on võimalik otsustada värava vahetamine kaasomanike enamuse otsusel ning enklaavomanikul osaleda kulutuste kandmises võrdeliselt kaasomanikega. Kohus nõustub hagejatega, et ebaõiglane oleks olukord, kus enklaavomanikul on õigus takistada igasuguseid parandustöid. Samas leiab kohus, et antud juhul on värav paigaldatud hagejate kinnisasjale ning tõstab eelkõige nende kinnistu väärtust. Hagejate väide, et ilma väravata pargitaks nende hoov täis, on üksnes hüpoteetiline, sest sellist olukorda ei ole tekkinud. Kuigi kostja peab väravat oma kinnistule pääsemiseks kasutama ning seetõttu seda mingil määral kulutab, leiab kohus, et selline kulutus peaks seisnema hüvitises, mida kostja maksab hagejale juurdepääsutee korrashoiu eest. Kohus märgib, et olukord võib olla teistsugune, kui on vajalik teha kulutusi nt parkimisplatsi teekatte parandamiseks. Seega jätab kohus hagejate nõude väravaga seotud kasutuseelises rahuldamata.
  26. Kohus rahuldab hagejate nõude VÕS § 1037 lg 1 alusel saadud kasutuseeliste eest hüvitise määramiseks osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista 24,83 eurot [(1,34+8,31+40)/2] iga kostjale kuuluva kinnisasja kohta aastas. Hageja nõuab hüvitist
  27. aastast kuni märtsini 2021 ehk viie aasta ja kolme kuu eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista 130,36 eurot [(5*24,83)+(24,83/12*3)] iga kinnistu kohta ehk kokku 260,72 eurot.
  28. Hagejad on esitanud nõude rikkumise ehk hagejate kinnisasja tasuta kasutamise lõpetamiseks. Kuna kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta hageja õigusi rikub, siis rahuldab kohus hagejate nõude. Kostjal on võimalik sõlmida hagejatega notariaalne kokkulepe või esitada kohtule avaldus AÕS § 156 lg 1 juurdepääsutee määramiseks.
  29. Hagejad on esitanud nõude saadud kasutuseeliste hüvitamiseks kuni rikkumise lõpetamiseni.
  30. Riigikohus on jaatanud võimalust nõuda kasutuseeliste hüvitamist ka edasiulatuvalt kuni rikkumise lõpetamiseni, kui hageja on vastava nõude esitanud (vt Riigikohtu
  31. septembri 2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-18478, p 13).
  32. Arvestades, et eelduslikult ei muutu asjaolud tulevikus oluliselt, leiab kohus, et hagejate nõue edasiulatuvate kasutuseeliste hüvitamiseks, kuni kostja poolt rikkumise lõpetamiseni, tuleb rahuldada. Kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb lähtuda samadest põhjendustest, mis saadud kasutuseeliste puhul. Seega rahuldab kohus hagejate edasiulatuva nõude osaliselt ja määrab, et kostja on kohustatud tasuma hagejatele 24,83 eurot aastas iga kostjale kuuluva garaažikinnistu kohta kuni rikkumise lõpetamiseni ehk õigusliku aluse saamiseks hagejate kinnistu kasutamiseks või selle kasutamise lõpetamiseks. 9
  33. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse sissenõutavaks muutunud hüvitise 999,68 eurot ja edasiulatuva hüvitise 75,17 eurot aastas iga garaažikinnistu kohta osas.
  34. Kuna kohus rahuldab hagejate primaarsed nõuded, ei ole vajalik lahendada hagejate alternatiivset nõuet lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindaksmääramine 54.

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

§ 163lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Arvestades, et hageja nõue on rahuldatud 22% ulatuses, tuleb kostja kanda jätta hageja menetluskulud 22% ulatuses.

  1. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 350 eurot.
  2. Hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot jätab kohus hageja kanda, sest hagi tagamise avalduse jättis kohus rahuldamata.
  3. Kohus märgib, et hagilt hinnaga 1860,40 eurot kuulub tasumisele riigilõiv summas 225 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista hagi rahuldamisega võrdelises ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista 49,50 eurot (225*22%).
  4. Enammakstud riigilõivu 75 eurot tagastamiseks on hagejatel õigus esitada kohtule tagastamise taotlus. 59.

§ 177

lg 4 ja hagejate taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 18. aprill 2022 kohtuotsusega. 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.