← Eesti

2-22-6415/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6415 Kohtuas

) § 200 lg 1 järgi ei saa muuhulgas tasaarvestada ülalpidamise nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Seega ei saa hageja oma eelnevalt tasutud summasid tasaarvestada perioodil

  1. märts
  2. a kuni
  3. aprill
  4. a tekkinud võlgnevusega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  5. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu seisukoht hagi perspektiivituse osas ebaõige. Jättes hageja hagi menetlusse võtmata, on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 371 lg 2 p 2 ning kohaldanud ebaõigesti

§ 200lg-t 1.

Hageja on seisukohal, et see, kui elatist on teatud perioodil makstud rohkem, ning sellest tulenevalt tasutakse järgneval perioodil elatist enammakstud summa võrra vähem, ei ole käsitatav tasaarvestuse teostamisena. Käesoleval juhul ei esine olukorda, kus kostjatel oleksid jäänud nende ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid saamata. Kostjad on saanud ülalpidamist Tartu Maakohtu

  1. detsembri
  2. a tagaseljaotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a otsusega ette nähtud ulatuses. See, et osaliselt on elatist saadud nö ette, ei anna alust väita, et õigustatud isikud ei ole saanud ülalpidamiseks vajalikke vahendeid enda kasutusse.
  5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ühes hagi menetlusse võtmise otsustamisega tuleb maakohtul lahendada hagi tagamise avaldus. 2

(4)
  1. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. 6.
  2. TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel võib hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kohus ei tohi siiski kontrollida hageja nõude rahuldamise võimalusi pealiskaudselt ning ka esmapilgul õigusliku tähenduseta nõue võib osutuda vähemalt osaliselt seadusega kaitstuks. Kolleegiumi hinnangul jõudis maakohus ebaõigesti järeldusele, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel seetõttu, et hagejal ei olnud täitemenetluste algatamise ajal kostjate ees täitmata kohustusi. 6.
  3. Tartu Maakohtu
  4. detsembri
  5. a tagaseljaotsusega mõistis kohus hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tallinna Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a otsusega, mis jõustus
  8. märtsil 2022, vähendati tagaseljaotsusega välja mõistetud elatist kostja I kasuks alates
  9. veebruarist 2019 247,99 euroni ja kostja II kasuks alates
  10. jaanuarist 2020 278,57 euroni. Seejuures jätkas hageja kostjatele kuni ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni elatise tasumist tagaseljaotsusega väljamõistetud suuruses ehk suuremas ulatuses, kui seda nägi ette ringkonnakohtu otsus. 6.
  11. Kolleegium leiab, et hagiavalduses välja toodud asjaoludele kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 200lg-t 1 ning see viis ka ebaõige järelduseni.

Maakohus on leidnud, et hageja nõudel puudub perspektiiv, kuivõrd ülalpidamise nõuet ei saa hageja tasaarvestada. Seega ei saa kostjatele juba tasutud elatist tasaarvestada hilisema perioodi elatisega või lugeda eelnevalt rohkem tasutud elatist tulevikus tasutava elatise katteks. Niisiis on maakohus asunud seisukohale, et tegemist on elatise tasaarvestuse olukorraga, mis ei ole

§ 200lg 1 p 1 järgi lubatud.

Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul ei olnud tegemist tasaarvestuse olukorraga. 7.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (Käerdi, M.

§ 197, komm 4.2.1 – Varul, P jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud kostjatelt tagasi ettemaksuna tasutud elatist, mistõttu ei ole ka nõuet, millega tasaarvestatakse (aktiivnõue). Ka hageja ise ei ole hagiavalduses tuginenud tasaarvestuse tegemisele (

§ 198

). Veelgi enam, hageja on määruskaebuses avaldanud, et kui elatist on teatud perioodil makstud rohkem ning sellest tulenevalt tasutakse järgneval perioodil elatist enammakstud summa võrra vähem, ei ole see käsitatav tasaarvestuse teostamisena.

  1. Kolleegium leiab, et hageja poolt Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a tagaseljaotsuse alusel enammakstud elatist saab käsitleda elatise ettemaksuna, sest tegemist ei ole olukorraga, kus kostjatel oleksid jäänud nende ülalpidamiseks vajalikud vahendid saamata. Hageja täitis kehtivat kohtulahendit, mida hilisema kohtulahendiga tulenevalt TsMS §-st 459 muudeti uue hagi esitamise ajast. Kolleegium märgib, et ka varasemas kohtupraktikas on jaatatud elatise ettemaksu võimalikkust. Näiteks on tsiviilasjas nr 2-16-13484 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsuse p-s 28 leitud, et kostja poolt hagejale üleantud 3000 euro osas on maakohus õigesti leidnud, et tegemist oli elatise ettemaksuga, mis katab kostja elatise maksmise kohustuse ühe aasta ja üheksa päeva eest. 3

(4)
  1. Veel juhib kolleegium tähelepanu, et maakohus on vaidlustatavas määruses viidanud tsiviilasjas nr 2-08-53176 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsusele, kus kohus on käsitlenud elatise tagasinõude võimalikkust. Viidatud ringkonnakohtu otsuses kajastatud kohtu seisukohad tuginesid otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 72 lg-le 2, mille kohaselt ei võinud väljamakstud elatist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Kehtivas seaduses ei ole aga sellist imperatiivset sätet elatise tagasinõude suhtes kehtestatud.
  4. Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  5. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
  6. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.